Ehitusfoorum

Tere

Äkki keegi oskab nõu anda. Sooviks osta korterit, mis asub vanas 1967 aastal ehitatud kahekordses kivimajas. Maja välimus pole just kõige atraktiivsem, kuid korter iseenestest on väga kena ja renoveeritud.
Sooviks teada kas taolisi maju on võimalik üldse väliselt renoveerida ja kas see tasub ennast ära, et see üldse kunagi ette võtta.
Ja kas korter sellises majas võib tulevikus palju väärtust kaotada maja vanuse tõttu? Ehk kas 20 aasta pärast sellised majad ikka veel püsivad samas konditsioonis?
Ise ei tea nendest asjadest väga midagi, ehk keegi on targem.

Heade soovidega

M

Üldiselt vajab iga maja tõsist remonti iga ca 40 aasta tagant. Sellel majal on siis just aeg käes. Alternatiiviks oleks 40-50 aasta vanused majad kõik maha lõhkuda ja uued ehitada. Vanade renoveerimine tuleb vist odavam...
Väga olulist rolli mängib ka korteri planeering ja maja asukoht.
Kui on teada konkreetne maja, siis oskaks ka konkreetsemalt vastata.

Elan ise sarnases majas - kahekordne kivimaja 60. lõpust. Kümmekond aastat tagasi korterit ostes ei osanud eriti kaasa mõelda, paistis maja nagu maja ikka. Kuid viimastel aastatel on mitu probleemi häälekalt märku andnud - esiteks eterniitkatus, mis hakkas ühel hetkel lumesulavett läbi laskma. Esimesel talvel oli ebameeldiv võimalus pangetäis vett päevas välja tassida, seejärel sai probleemi tegelik lahendamine rulli bituumenteibi abil paariks aastaks edasi lükatud. Järgmine tõehetk saabus koos majale soojamõõturi paigaldamisega. Soojaarved olid täiesti meeletud (hoolimata sellele, et MWh hind vägagi soodne). Lisaks väiksemad hädad nagu eest ära kukkuda ähvardavad keldri- ja koridoriaknad ning maja väsinud välimus; 45-aastased alumiiniumkaablid ja roostes torud vihjavad, et probleeme võib veelgi lisanduda. Oli üsnagi arusaadav, et elukeskkonda ning igakuiseid kulusid vaadates on korter kinnisvaraturul väärtusetu.

Et katus ennast ise ära ei paranda ning korteriosturaha ei tahtnud korstnasse kirjutada, tuli sissejuhatuseks ühistu moodustada ning laenuvõimalusi uurida. Ühistu moodustamisega oli asi selge - kas võtan selle töö enda peale või jääb see tegemata. Laenu saamisega oli samuti lihtne - kuna ühele korterile oli kogunenud 1500 EURi võlgasid, siis seda me ei saanud. Kõigist alternatiividest rakendus see, et seni kogunenud võlg sai remondifondi arvelt kinni makstud ning korterielanikud enam-vähem korralikult maksma meelitatud. Seejärel oli pank nõus meid uuesti jutule võtma. Vahepeal täpsustasime ka eesmärke ning otsustasime 35% Kredexi toetusega täieliku renoveerimise kasuks. Kuna maja oli silmnähtavalt viletsas seisus, siis tavapärast elanike vastuseisu (et miks on vaja laenuorjus kaela tõmmata) ei olnud. Hetkel aetakse tellinguid püsti ja ootan huviga, et kuidas asi lõppeb - kas saab kena ja mida teevad küttearved.

Rahast rääkides, siis on kahekordse maja renoveerimine elamispinna ruutmeetri kohta väääga kallis. Vundamenti, soklit ja katust on täpselt samapalju hoolimata sellest, kas nende vahel on kahe või viie korruse jagu maksjaid. Ei tee saladust ka konkreetsest maksumusest - ehitusmaksumus ca 12 000 EUR korteri kohta, mis tänu Kredexi toetusele vähenes 8 000 peale, see tähendab siis laenu 20 aastaks ning laenumakset 1,05 EUR/m2. Ehk siis ilma toetuseta ei ole kindlasti sellist remonti ette võtnud, vaid piirdunud hädapärase lappimisega. Selle eest saab maja soojustatud, uue katuse, uue soojasõlme ja torustiku, soojustagastusega ventilatsiooni, üldkasutatavate ruumide aknad ning trepikodades väikese remondi. Rahalised võimalused panid asja paika ja ega kõik päris selline ei saa, nagu tahaks - aknad jäid soojustuse tasapinda toomata; vundament sai soojustatud 60 cm sügavuseni (selle asemel, et täielikult lahti kaevata ning taldmikuni hüdro+soojustus teha); sokli oleks võinud krohvimise asemel plaatidega teha; jms. Kuna maja on ehitatud 40 cm paneelidest, siis vähemalt ma ise võhikuna loodan, et põhikonstruktsioonid lähiaastatel kokku kukkuma ei hakka. Lisaks laenumaksele kogume väiksemas summas ka jooksvat remondifondi, mille eest tahaks lähiaastatel elektritöid teha, seejärel ilmselt veetorud, jne.

Mida soovitada - mingi hinnangu maja seisukorrale oskad kindlasti anda, uuri katust ja (ventilatsiooni)korstnaid (kui on tellistest laotud, võivad olla kokkukukkumise äärel); keldris torusid; jms. Uuri, kas majas on ühistu ja mis plaanid neil on; ning kas majas on võlgnikke. Kui keegi maja remontima hakkab, siis ikkagi ühistu. Tõenäoliselt aeg remondiks ongi käes ning 20 aasta pärast oleks aeg uuele ringile minna.