Ehitusfoorum

Okey, läheme siis konkreetseks. Vötame näiteks selle sama teles näidatud
kasutaja kaminahju laotud ahju, ja tema poolt näidatud vötted. Kas köik on nöus?

teadja kirjutas:Okey, läheme siis konkreetseks. Vötame näiteks selle sama teles näidatud
kasutaja kaminahju laotud ahju, ja tema poolt näidatud vötted. Kas köik on nöus?

Ootan vastust eelköige kasutaja kaminahjult, muidu tahakse laimajaks!

rokikas kirjutas:
Huvitav miks sa pead iseennast tsiteerima oma järjestikku postitustes?

Alles inimene õppis asja ära ja eks oskus vajab kinnitamist.

teadja kirjutas:

teadja kirjutas:Okey, läheme siis konkreetseks. Vötame näiteks selle sama teles näidatud
kasutaja kaminahju laotud ahju, ja tema poolt näidatud vötted. Kas köik on nöus?

Ootan vastust eelköige kasutaja kaminahjult, muidu tahakse laimajaks!

Kõik on parimas korras. Kontrollitud aastakümnete kogemusega pottseppade, MTÜ liikmete poolt.
Ootame nüüd sinu ahjuehituse videot või pilte ja selgitusi ainuõigetest võtetest...

Mina väidan, et sellise tehnikaga, mötlen siin varem kokkuliimitud potirida, ei ole
otstarbekas kasutada ilma vuugi tikkudetta. Sellepärast, et ka ahju kest on
kuumenemisel liikumises ja potiridade vahele tekivad vertikaalsed lisapinged.
vuugitikkudega ja hiljem vuugitätega täidetult vuuk nullib need pinged.Sellise
tehnikaga matkides nullvuuki, need pinged jäävad. See alustuseks.

kaminahi kirjutas:

teadja kirjutas:Mina väidan, et sellise tehnikaga, mötlen siin varem kokkuliimitud potirida, ei ole
otstarbekas kasutada ilma vuugi tikkudetta. Sellepärast, et ka ahju kest on
kuumenemisel liikumises ja potiridade vahele tekivad vertikaalsed lisapinged.
vuugitikkudega ja hiljem vuugitätega täidetult vuuk nullib need pinged.Sellise
tehnikaga matkides nullvuuki, need pinged jäävad. See alustuseks.

Algus läks valesti Aga proovi edasi Ja alati lisa, kuidas ise ehitad

Millegipärast ei näinud töös vuugitikke, nägin ainult puulatte, mille peale rida
tösteti ja hiljem latid ära vöttes jäid potiread kokku. Ei olnud ka valgustust
ahju sees vuugi körgusel, et veenduda, kui looklev see pragu sea potivuukide
vahel on.

Kui midagi jälle ei näinud, siis mille järgi sa kõik valeks siin laimad? Mida sa üldse sellisest ehitamisest tead Või ei ole see sinu arvates laim?

teadja kirjutas:..., et veenduda, kui looklev see pragu sea potivuukide
vahel on.

Miks sa ei paranda? Ole viisakas.

kaminahi kirjutas:Kui midagi jälle ei näinud, siis mille järgi sa kõik valeks siin laimad? Mida sa üldse sellisest ehitamisest tead Või ei ole see sinu arvates laim?

teadja kirjutas:..., et veenduda, kui looklev see pragu sea potivuukide
vahel on.

Miks sa ei paranda? Ole viisakas.

See matkitud nullvuuk ongi see, et pyytakse muljet jätta nullvuugist, tegelikult
ta seda ei ole. Nii jäävad potiääred ainult kohati ykteisele toetuma ja tekivad
juba vertikaalis pottide vahelised pinged. See köik peidetakse hiljem vuugitäite
taha. Aga kui hiljem ahju mängides pottidest hakkavad lendama tykid, siis ei ole
syydi pottsepp, vaid ikka potivalmistaja. Seda on ju elu näidanud.

Ma nüüd päris täpselt pole asjadega kursis, aga minuteada on Kaminahjul poti ja kesta vahel õhuvahe või vill, mis tagab, et potile ei tule nii suurt kuumust üldse, mis suudaks seda lõhkuda.

See ahi läheb soojaks, püsib terve ja teadja jutt on jumal tänatud otsas, sellega.

Robi 1 kirjutas:Ma nüüd päris täpselt pole asjadega kursis, aga minuteada on Kaminahjul poti ja kesta vahel õhuvahe või vill, mis tagab, et potile ei tule nii suurt kuumust üldse, mis suudaks seda lõhkuda.

Sinu postitustes saan ma aru nii, et kui ahju välivoodri ja sisevoodri vahel on
vill, siis ahju välisvooder ei liigu. Kas nii?

Kui ahju välisvooder on eraldi ja sisekest on vastava paksusega( kuumemad kohad paksemad jne.) siis välisvooder saab ühtlast koormust ja paisub rahulikult. Purunemist ei toimu igatahes.

Robi 1 kirjutas:Kui ahju välisvooder on eraldi ja sisekest on vastava paksusega( kuumemad kohad paksemad jne.) siis välisvooder saab ühtlast koormust ja paisub rahulikult. Purunemist ei toimu igatahes.

Väga öige, aga sa unustad ära, et pottahjus tekivad vertikaalpiged potiridade
vahele. Kas vöi pottide omast raskustest. See pole ju kellelegi saladus, et ahi
mängib. Loomulik on parem, mida rahulikumalt ta seda teeb. see aga ei tähenda
seda, et kui ahju potiread vajuvad ahju jahtudes tagasi oma kohale, ei teki
nende vagel pingeid. Kui potirida ei toetu alumisele reale yhtlaselt, siis kahtlematta aja jooksul on oht, et pott kusagilt annab järele.

rokikas kirjutas:

teadja kirjutas: See pole ju kellelegi saladus, et ahi
mängib. Loomulikult on parem, mida rahulikumalt ta seda teeb. See aga ei tähenda
seda, et kui ahju potiread vajuvad ahju jahtudes tagasi oma kohale, ei teki
nende vahel pingeid.

Mis jõud neid üksteisest eemale lükkab ja kui palju rea kohta?

Seda numbrit on raske välja tuua, köik oleneb ahju sisust. See tähendab pott-
sepa keeles, kui "täis" on ahi laotud. Ja veel on palju tegireid, mis selle paisumise
suuruse määravad.

rokikas kirjutas:

teadja kirjutas:Ja veel on palju tegureid, mis selle paisumise
suuruse määravad.

Mis tegurid need on? Too mõned näitlikustavad numbrid vähemalt. Saaks aimu millistest suurusjärkudest jutt.

Yks teguritest on kindlasti joonpaisumine. Vaata kui haledalt see teema löpuks
päädis. Teil on olemas köik, valemi, tabelid nende arvutamisteks. Selle teema
pealkiri on natuke teine. Polegi tähtis, kui suured need jöud on, vaid see, et nad
olemas on. Ja et just selle jaoks on välja möeldud need tikud, milledes Leevi
kunagi rääkis. Nende samade tikkudega nullitakse need jöud vuukidesse.

rokikas kirjutas:Nii et niipalju siis sisukast kriitikast/arvustusest. "Läheb lõhki - ei lähe lõhi" tasemel väitlus sulle ilmselt siis jõukohasem jah.
Mina võin omale lubada loll olla. Vähemalt seni kuni ma ei tule teiste tööd maha tegema. Kui tulen siis pean ka põhjendama oma väiteid millegi konkreetsema kui vaid "läheb lõhki" väitega. Või on see siis väga vale seisekoht ning ka sarnase käitumise ootamine teistelt on vale/ülekohtune?

Näita siin teemas koht, kus räägitakse ahju löhkiminekust.Tösikyll, teema arenedes jöuame ka sinna. Seni luba mul nimetada sinu postitust teemaväliseks
lahmimiseks!

rokikas kirjutas:

teadja kirjutas:Selle teema
pealkiri on natuke teine.

On jah aga kritiseerima/arvustama peab numbreid ja füüsikat kasutades mitte "mulle ei meeldi tegija e. läheb lõhki järelikult" stiilis.

teadja kirjutas:. Polegi tähtis, kui suured need jöud on, vaid see, et nad
olemas on.

On küll tähtis kui suured need jõud on?

Hea küll, kuni te siin omavahel rõõmsalt plõksite, tuletame siis ülejäänud lugejatele põhikoolifüüsikat ja ülikooli tugevusõpetust (vanakooli terminiga) meelde (loomulikult oleks selle teksti õigem koht joonpaisumise teemas, kuid seal käib juba ammu seltskondlik muljetamine muudel päevakajalistel teemadel).

Esmalt loeme uuesti Newtoni kolmandat seadust (põhikoolifüüsika), mis ütleb, et mõju on võrdne vastasmõjuga.

Seega - kui kivi saab soojenemisel vabalt igas suunas pikeneda, siis .mingeid sisepingeid temas ei teki (jätame soojenemise ebaühtluse koos sellest tekkivate sisepingetega hetkel kõrvale).
Kui aga kivi pikenemist mingil moel (näiteks asetades ta "jäika raami" või "pressi alla") takistada, siis hakkavad tekkima sisepinged, mis ühel hetkel (teatud piiri saavutamisel) põhjustavad materjalis pöördumatud muutused - materjalis toimub kas plastne kujumuutus (plastiliin) või materjal puruneb (näiteks tellis, betoon jne).

Nii et ahju puhul on tellise soojenemisel alumise rea telliskivis tekkiv vertikaalisuunaline survepinge võrdne ülespoole kergitatava ahjumassi ja kergitava pindala jagatisega, ülemise rea tellises on see aga rõõmsalt null, kuna midagi ju teda koormamas ei ole.

Milline siis see lubatav survepinge on - tavaliselt on see tellise tehnilistes andmetes toodud, näiteks:

http://www.wienerberger.ee/tellised/iso ... 8290158866
.
Tellise survetugevuse tuvastamise metoodika on aga üldjoontes selline:

http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=t ... lwWco3bx1A


Edit:
Tuues aga materjali sisejõudude temaatika tagasi glasuurpottahju juurde, siis peaks pottidele mõjuvate jõudude ja pottide kestvuse seisukohalt oluliseks faktoriks olema ahju konstruktiivne lahendus - potikihi ja voodrikihi seotuse aste s.t. kas vooder "tõstab" potte või "elavad mõlemad kihid paisumisel oma elu" (on üksteisest eraldatud).
Selles osas jäi ette teemakohast lugemist:

http://www.robert.ee/uus/uus.html , sealt http://www.robert.ee/salvestavad_ahjud.pdf .

madis64 kirjutas:
Edit:
Tuues aga materjali sisejõudude temaatika tagasi glasuurpottahju juurde, siis peaks pottidele mõjuvate jõudude ja pottide kestvuse seisukohalt oluliseks faktoriks olema ahju konstruktiivne lahendus - potikihi ja voodrikihi seotuse aste s.t. kas vooder "tõstab" potte või "elavad mõlemad kihid paisumisel oma elu" (on üksteisest eraldatud).

Kiitus põhjaliku arutelu eest ja lisan vaid, et põhimõtteliselt saab olla siiski vaid üks seotuse aste . Kui sisevooder tõstab või lükkab potikihti või mis iganes materjalist välisvoodri kihti, on tegemist praaktööga. Ühegi sepa klamber ahjupoti või traatkonks tellise joonpaisumise jõudu ei "nulli".

kaminahi kirjutas:

madis64 kirjutas:
Edit:
Tuues aga materjali sisejõudude temaatika tagasi glasuurpottahju juurde, siis peaks pottidele mõjuvate jõudude ja pottide kestvuse seisukohalt oluliseks faktoriks olema ahju konstruktiivne lahendus - potikihi ja voodrikihi seotuse aste s.t. kas vooder "tõstab" potte või "elavad mõlemad kihid paisumisel oma elu" (on üksteisest eraldatud).

Kiitus põhjaliku arutelu eest ja lisan vaid, et põhimõtteliselt saab olla siiski vaid üks seotuse aste . Kui sisevooder tõstab või lükkab potikihti või mis iganes materjalist välisvoodri kihti, on tegemist praaktööga. Ühegi sepa klamber ahjupoti või traatkonks tellise joonpaisumise jõudu ei "nulli".

Kurat, mitu korda nyhkisin prilli klaasi! Mis teemast arutelu pärit? Ega ometi mitte kaminahju oma lause? Olgu kuidas on, aga väärt
möte. Peab ikatpidi nöus olema.

Aga kahjuks on see ainult yks osa kogu töest, Teatavasti yks jöud tekitab teise jöu jne. Sinna me jöuame veel. Esialgu tahaks
asjaosalistelt selgitusi köige eelneva kirjutatu kohta. Kus on need valed ja kus valesti serveertud.Yhesönaga nämmutame asja
läbi, et oleks selgus majas, köigil!

kaminahi kirjutas:lisan vaid, et põhimõtteliselt saab olla siiski vaid üks seotuse aste . Kui sisevooder tõstab või lükkab potikihti või mis iganes materjalist välisvoodri kihti, on tegemist praaktööga.

Ja-jah, ning šveitslased õpetavad (pingete kaotamise viisidest rääkides) oma ametikoolides ikka täielikku jura:

Kuna pottide vahed on seest täidetud savisegu ja kivikildudega ja soojus läheneb seest, siis ka paisub sisemine osa kiiremini. Pealegi...kui kahhelpoti valmistaja on paigaldamisviisiga nõus, siis võiks ka Teadja ennast vähe maha rahustada juba.

madis64 kirjutas:
Ja-jah, ning šveitslased õpetavad (pingete kaotamise viisidest rääkides) oma ametikoolides ikka täielikku jura:

Sveitsi klassikalise ehitusviisi õppustel Tartus ütles kohalekutsutud õpetaja, et sellise ehitusviisiga ongi pragunemine normaalne.
Minu tsiteerimine on sul siin asjatundmatuse väljendus.

kaminahi kirjutas:Sveitsi klassikalise ehitusviisi õppustel Tartus ütles kohalekutsutud õpetaja, et sellise ehitusviisiga ongi pragunemine normaalne.

Kui sa vaevuksid seda šveitslaste kirjatükki lugema, siis sa leiaksid sealt tõdemuse, et kütmisel tekkivad ja jahtumisel kaduvad väiksemad vuugipraod on paratamatud ja ei loeta ahju veaks.

kaminahi kirjutas:Minu tsiteerimine on sul siin asjatundmatuse väljendus.

Soo - sina väljendad, et on olemas "vaid üks seotuse aste", šveitslased väidavad, et vähemalt kaks. Selleks, et nõrganärvilisemad lugejad nüüd sellisest vastuolust meeleheitesse ei satuks, ehk selgitad oma seisukohta lähemalt?

Et milline see "üks ja ainumas seotuse aste" siis on?

kaminahi kirjutas:

madis64 kirjutas:
Ja-jah, ning šveitslased õpetavad (pingete kaotamise viisidest rääkides) oma ametikoolides ikka täielikku jura:

Sveitsi klassikalise ehitusviisi õppustel Tartus ütles kohalekutsutud õpetaja, et sellise ehitusviisiga ongi pragunemine normaalne.
Minu tsiteerimine on sul siin asjatundmatuse väljendus.

Ja sellele vaatamatta, valisid sina just sellise ehitusviisi! Kas sa oma klientidele kah seda räägid, mis ohud nende ahju ähvardavad,
tänu sinu kasutatavale ehituviisile?