Ehitusfoorum

Nädalavahetusel saunas käisin avastasime, et moodulkorstnasse (Isokern) on tekkinud pragu (horisontaalne e. siis ringi ümber korstna). Korsten on laotud nii, et pool sellest on kaminaruumis, veerand leili ja viimane veerand siis pesuruumis. Korstna külge jookseb 3 aerocist seina ja pragu on umbes seal kõrgusel kus sein lõpeb (2.40 kuskil). Oskab mõni targem arvata millest see tulla võis? Tempi erinevused vms? Tegemist on palksaunaga ja ilmselt pisut kogu saun ka "mängib" aga korsten ja siseseinad ei tohiks sellest osa saada. Lihtne oleks pragu ära krohvida aga tahaks ikka teada, mis selle põhjustada võis. Ahjaa, korten on laotud umbes 9 kuud tagasi ja sauna on kasutatud umbes 2 kuud, ehk siis häbematult vähe.

Oletan:
Kui pragu on kogu ringi ulatuses, siis on kõvasti saunatatud ja mooduli siseosa paisus veidi rohkem, kui välisosa.
Kui pragu ühe külje peal, siis on ikke füüsiline surve korstnale. Vaata üle, et korsten oleks kogu ulatuses teistest tarinditest puutevaba. Ilmselt murrab katusest läbiviik.

Kehtib nõue, et korsten ja läheduses asuvad konstruktsioonid (seinad, laed, katused ja nende ühendused) peavad olema ehitatud selliselt, et need saaksid korstna suhtes (või korsten nende suhtes) vabalt liikuda.
Mis muud, kui sellest nõudest pole ehitamisel kinni peetud.

Pakun variandi.
Põrandaplaat soojustati. Sellele toetati seinad ja korsten.
Puitkonstruktsioonide või korstna ehitaja vaatas, et korsten väga sale ja kõigub kahtlaserlt. Kinnitas korstna jäigalt lae või sarikate külge.
Kuumuse ja jõudude toimel vajus soojustus paar millimeetrit põrandaplaadi all koomale. Korstna alumine osa vajus koos sellega, aga ülemine osa jäi üles rippuma. Tekkis horisontaalpragu ümber-ringi.
Oleks tegu RondoPlus-ga või Fibo moodulkorstnaga, oleks olukord parem. Siis oleks vähemalt sisetoru terve.

vuuk kirjutas:Kuumuse ja

Nii et ikka levitad kuulujuttu et soojustus korstent kandva betoonplaadi all on "saadanast" ja ilmselt hakkab sulama seal.

laiskloom kirjutas:Korstna külge jookseb 3 aerocist seina ja pragu on umbes seal kõrgusel kus sein lõpeb (2.40 kuskil)....
Tegemist on palksaunaga ja ilmselt pisut kogu saun ka "mängib" aga korsten ja siseseinad ei tohiks sellest osa saada.

Kas ei võiks olla võimalik et palkseinad vajuvad (loomulik nähe) ja sellega koos ka katus "sõidab" ning kui ta on kuskilt jäigalt korstna küljes siis ilmubki pragu sinna kus korstna kõige jäigem koht (vaheseinad).

Korsten kuskil kinni ei ole, katuslae läbiviik on tehtud nii nagu peab, ehk siis prussid ümber korstna ja korstna ja prussi vahel vill. Ei tahaks uskuda, et vill on nii tugevalt , et korstent nn. õhus hoiaks Üks variant oleks, et maja on vajunud/liikunud ja korsten on korra pinge alla jäänud ja järgi andnud, samas tundub see kuidagi ulmeline mõte, kuna siis peaks seda ka praegu näha olema. Teine variant oleks, et aeroc sein on liikunud (seinal on ühel pool looduskivi, mis iseenesest on ju suht raske) aga samas ongi selleks nn. kolmas sein, mis moodustab T ja peaks seda asja ju vältima. Kahjuks ei ole võimalik loodiga seina kontrollida kuna looduskivi ühelpool ja kindakrohv teiselpool ei ole just kõige sirgemad kohad. Visuaalselt midagi aru ei saa ja ka põrandaservas mingeid pragusid ei tähelda, samas seina liikumise korral peaksid need ju tekkima. Kontrollimata on veel korstnaplekid(äkki katusemees siiski kinnitas need nii katuse kui ka korstna külge), kuid ka see ei tundu olevat piisav, et korsten niipalju murda. Aga küsimus ikkagi selles, kas peaks lihtsalt korstna üle krohvima või peaks selle praoga midagi veel ette võtma? Just tuleohutuse seisukohalt?

Tere.
Minu tead tekib selline pragu vaid juhtudel kui korstnas on siiber millele pole jäätud paisumisruumi või on suitsutoru ühendatud korstnasse jäigalt.

Pöörduge probleemiga kindlasti otse toote maaletooja poole. Reeglina on tehasetoodetel garantii! Kui korsten õieti paigaldatud, siis kindlasti tootjagarantii kehtib ja maaletoojal jääb üle vaid asi ära vormistada. Kaks aastat on garantii kindlasti. Moodulkorstnatel tihti garantii isegi 5 aastat.

Kõike paremat

Andrus Schults

laiskloom kirjutas:... korstnaplekid(äkki katusemees siiski kinnitas need nii katuse kui ka korstna külge), kuid ka see ei tundu olevat piisav, et korsten niipalju murda...

Servi plekil on piisavalt jõudu, et pragu tekitada.

Sai siis täna katusel käidud ja oh seda "rõõmu"!!! Katusevend oli usinalt plekid nii korstna kui ka katuse külge kruvidega kinni lasknud. Meenub lause: "tean küll, ega ma esimest katust tee!!!" Niipalju siis Ruukki katuseproffidest!!! Ehk siis hetkel tundub, et katus hakkas vajuma, plekid hoidsid korstnast kinni ja hakkas korstent nn. kortsu suruma. Aga see on muidugi ka ainult oletus. Igatahes loodan, et asi oli selles ja nüüd saab juba tagajärgedega tegeleda.

laiskloom kirjutas:Sai siis täna katusel käidud ja oh seda "rõõmu"!!! Katusevend oli usinalt plekid nii korstna kui ka katuse külge kruvidega kinni lasknud. Meenub lause: "tean küll, ega ma esimest katust tee!!!" Niipalju siis Ruukki katuseproffidest!!! Ehk siis hetkel tundub, et katus hakkas vajuma, plekid hoidsid korstnast kinni ja hakkas korstent nn. kortsu suruma. Aga see on muidugi ka ainult oletus. Igatahes loodan, et asi oli selles ja nüüd saab juba tagajärgedega tegeleda.

Enne tõmbab korsten pleki lahti kui korsten rebeneb

Ise arvasin ka nii, aga sein on pisut vajunud, nii et tuli verandaposte pisut järgi anda ja pooled kruvid olid ka korstnast välja tulnud. Ehk siis mingi liikumine on seal ikkagi toimunud. Äkki vajus katus pisut poolviltu ja surus korstna pinge alla ja hakkas murdma? Aga jällegi ainult teooria, sest rohkem variante pähe ei tule...

Palkhoonel, eriti veel uuel, tehakse korstnakrae nn teleskoobina. Sisuliselt tõmmatakse kaks plekki, üksteise peale, ümber korstna. Pealmine plekk kinnitatakse ülevalt korstna külge ja alumine e. korstnakrae (vajadusel) katuse külge. Siis saab korsten ja katus oma, sõltumatut elu elada ja ühenduse veetihedus säilib ka puidu ruumala kahanemisest tingitud vajumistest.

Tegelikult on ju Schiedel-l korstnasüsteemid otsast lõpuni välja töötatud ja töökindlad sõlmlahendused olemas. Jooniselt on näha, et ka see saab toimida teleskoobina. Samas on selles lahenduses kraed täiustatud. Kraeplekk on ühendatud elastse tihenduslindiga (see kleebitakse katusekatte külge), mis ise võimaldab "mängida".
...
Kuna tegu palkhoonega, siis üsna tõenäoline on puidu mahumuutustest tulenev liikumine ja sellega kaasnevad jõud.
Samas ei saa välistada ikkagi ka aluse liikumist.
Palgi kuivamisel vajub kogu kupatus korstna suhtes allapoole ja jäiga ühenduse korral tekitab korstnale surve.
Aluse vajumisel aga vastupidiselt tekib tõmme, mis võibki nõrgemini nakkunud koha korstnal lahti rebida. Just tõmbepinge saabki tavaliselt kivikonstruktsioonidele saatuslikuks, kuna kivimaterjalide tõmbe- ja nakketugevus pole kunagi eriti suur võrreldes survetugevusega.
Huvitaks, kuidas on konstruktiivselt lahendatud ja ehitatud selle korstna, vaheseinte ja kandvate seinte toetamine ja alus?
Millise vundeerimise tüübi- ja aluspinnasega konkreetselt tegu? Milliseid materjale vundamentides on kasutatud?

Ühesõnaga tunudb, et probleem lahendatud. Käisin ja vaatasin verandapostid uuesti üle, tuli veel pisut järgi lasta ja ühtlasi lasin ka korstnaplekid korstna küljest lahti. Tagajärjeks see, et pragu korstnas muutus silmale suht nähtamatuks, ehk siis oli korsten ikkagi pinge all, kuna saun oli sulalume raskuse all vajunud ja veranda postid olid järgi laskmata. Nüüd siis pole muud, kui korten üle krohvida ja katusest väljaulatuvale osale ikkagi plekid ümber panna. Endale meeldis küll krohvituna rohkem aga see selleks. Tänud tähelepanu eest!

Tere
Juhtusin seda teemat lugema ja tuli osaliselt tuttav ette, nimelt endal samuti isokerni korsten ja ka katuselt läbiviik kinni oli kruvidega. Lasin kruvid lahti ja kontrollisin korstna pööningult ja vahelae vahelt üle niipalju kui võimalik oli, pragusid ega mingit vajumist ei avastanud. Samuti on korstnapits katusel üle krohvitud plekist krae peale, et ilmselt tuleks ka seda krohvitud osa vähe lõhkuda, et kui korsten tahab siis saab natuke vajuda.....hiljem ilmselt siis ka plekid ümber.