Ehitusfoorum

Tere,

Kui suured moodulkaitselülitid võiksid olla?

Põrandaküte - 520W - kaabel 3x2,5mm
Põrandaküte - 160W - kaabel 3x2,5mm
Õhupuhastaja - 235W - kaabel 3x2,5mm (manuaalis, et kaitse 10A) aga kas siis B10 v C10
Nõudepesumasin - 800W - kaabel 3x2,5mm
Õhksoojuspump - 610W - kaabel 3x1,5mm (manuaalis, et kaitse 10A) aga kas siis B10 v C10

Tänud!

Elektripliita kirjutas:Tere,

Kui suured moodulkaitselülitid võiksid olla?

Põrandaküte - 520W - kaabel 3x2,5mm
Põrandaküte - 160W - kaabel 3x2,5mm
Õhupuhastaja - 235W - kaabel 3x2,5mm (manuaalis, et kaitse 10A) aga kas siis B10 v C10
Nõudepesumasin - 800W - kaabel 3x2,5mm
Õhksoojuspump - 610W - kaabel 3x1,5mm (manuaalis, et kaitse 10A) aga kas siis B10 v C10

Tänud!

need kaitselülitid, mida sa silmas pead, on liinikaitselülitid, ehk siis mõeldud liini ehk kaabli kaitseks. Kaablit kaitsevad nad seda paremini, mida väiksema voolu peale nad välja lülituvad. Ehk siis kaabli kaitse seisukohalt on on B parem kui C (ja vastavalt A või Z veel parem kui B aga iseenesest on need kallimad kui enamlevinud B ja C)

Seega: 2,5 mm2 kaablile enimalt 16 A
ja 1,5 mm2 kaablile 10 A ( võib veel ka 13 A kaitselüliti panna).
Ja B kaitseb kaablit paremini kui C.

Sinu poolt toodud tarbijate töövoolud:
Põrandaküte - 520W - 2,26 A
Põrandaküte - 160W -0,7 A
Õhupuhastaja - 235W - 1,02 A
Nõudepesumasin - 800W - 3,5 A
Õhksoojuspump - 610W - 2,7 A

Seega ma pakuks, et kõik need riistad töötaks edukalt ka 6 amprise B kaitsmega (6 amprist väiksemad lähevad jälle kallimaks).
Kui tootja on soovitanud täpsemalt mõnele riistale (näiteks õhupuhasti või soojuspump) mingi kindlama amperaažiga kaitset kasutada, siis võiks seda soovitust muidugi järgida. Raske on küll ette kujutada, kuidas 1 amprise töövooluga õhupuhastaja või 2,7 A töövooluga soojuspump peaks äkki tekkitama üle 18-30 (või 30-60) ampriseid voolutõukeid mis on vajalik B6 (või C6) automaadi hetkvabasti rakendamiseks (soojuspumpade kompressorid peaks olema ju sujuva käivitusega)?

Või kui soovitus on mõeldud teistpidi - et automaat ikkagi kaitseks ka aparaati - kas siis 1 amprist õhupuhastit annaks veel päästa kui seal miski rikke tõttu 50 -100A vool tekib (vastavalt B10 ja C10 rakendumisvool)?

Kui soovitusliku kaitselüliti kohta rohkem andmeid pole antud, kui ainult nimivool, siis peaks eeldama, et toimib ka B tunnusjoone korral, sest tunnusjoon valitakse liini pikkuse järgi ja B kaitselülitiga saab ehitada pikemaid liine.

trebla kirjutas:kõik need riistad töötaks edukalt ka 6 amprise B kaitsmega ...
... kas siis 1 ampriste õhupuhastit annaks veel päästa kui seal miski rikke tõttu 50 -100A vool tekib

Seda muidugi, aga kas need on kõik kilbist eraldi tulevad rühmaliinid? Mõttekas on grupeerida põrandakütted kokku, õhupuhastaja näiteks köögi pistikupesadega. Nõudepesumasin ja soojuspump muidugi eraldi. Ja siis tulevad ikka liinikaitsed vastavalt kaablile.
Nüüd ei armastata enam seadmete võimsusi märkida, aga minu nõudepesumasina küttekeha on 2kW, kas tõesti uued on nii lahjad?
Kui õhupuhasti sees tekib selline rike (ilmselt lühis) ei saa küll aru mida seal veel päästa?

Küülaline kirjutas:

trebla kirjutas:kõik need riistad töötaks edukalt ka 6 amprise B kaitsmega

Seda muidugi, aga kas need on kõik kilbist eraldi tulevad rühmaliinid? Mõttekas on grupeerida põrandakütted kokku, õhupuhastaja näiteks köögi pistikupesadega. Nõudepesumasin ja soojuspump muidugi eraldi. Ja siis tulevad ikka liinikaitsed vastavalt kaablile.
Nüüd ei armastata enam seadmete võimsusi märkida, aga minu nõudepesumasina küttekeha on 2kW, kas tõesti uued on nii lahjad?

Jah - ühest küljest pingutatakse täna erinevate liinidega selgelt üle, nõukaaegses paneelikakorteris oli kolm ühefaasilist automaati, neist kaks veel pliidile ja ometi jäädi ellu ka nende kehvade alumiiniumjuhtmetega. Tänapäeval oli juhus, kus kolmetoalise korteri remondiks ei piisanud 56 mooduliga kilbikestast.

Teisalt - just nõudepesumasina parandaja nurises sel teemal, et masinad ei pidavat kannatama madalat pinget ja soovitas igal juhul eraldi ja jämedat liini. Kui on paralleelis röstrite, veekannude jms võimsate tarbijatega, siis (iseäranis veel) pikk ja peenike kaabel pole enam hea.

Tänud vastamast!

Liinid on kõik eraldi praegu jah. Põrandakütted võiks kokku panna küll. Siis sobiks 16A kaitse?
Nõudepesumasina manuaalist rohkem välja ei lugenud kui energiakulu 800W/h.

tunnis võib keskmiselt niipalju minna küll aga tegelikult peaks seadme sildil olema võimsus ära toodud.

Ei saanud masina enda pealt vaadata, aga netist otsides on max power comsumption 2200W.

Elektripliita kirjutas:max power comsumption 2200W.

See tähendab, et võimsus on 2,2kW ja töövool (siis, kui soojendab vett) 10A ligi. Mina paneks ikka nagu muiste, eraldi 16A liin kilbist.

On 2 väikest pumpa töövooluga 2,3A ja käivitusvool on 20A.
Kas C3x16A kaitselüliti rakendub?
Kui sõbral 2 pumpa nimivooludega 9A ja käivitusvool 93A. Siis sellepärast tal C-karakteristik ja 3x20A? Kas B-karakteristikuga kaitselülitiga ei toimi?

anders22 kirjutas:On 2 väikest pumpa töövooluga 2,3A ja käivitusvool on 20A.
Kas C3x16A kaitselüliti rakendub?
Kui sõbral 2 pumpa nimivooludega 9A ja käivitusvool 93A. Siis sellepärast tal C-karakteristik ja 3x20A? Kas B-karakteristikuga kaitselülitiga ei toimi?

B-karakteristik võib hakata rakenduma juba 3 kordse nimivoolu suuruse voolutõuke peale, kindlasti peab rakenduma 5-kordse nimivoolu suuruse voolutõuke peale. C- karakteristikul on need numbrid vastavalt 5 ja 10.
Seega su sõbra 93 A voolutõukega seadme puhul võib B 20 (3x20=60) tõenäoliselt välja lüüa küll, tingimata ei pruugi aga pigem vast lööb. C 20 jälle ei tohiks selle peale välja lüüa (5x20=100). Variant on veel panna K-16 (8-12, 8x16=128) või kasvõi D 10 (10-20, 10x10=100). Nende viimaste puhul saaks siis kasutada peenemaid kaableid.

Sinu enda 20 A käivitusvooluga pumba toiteliini kaitseks C16 sobiks küll. Kui nüüd näpuga järge ajada, siis minimaalne B oleks 10 amprine, minimaalne C võiks olla 4 amprine (pigem 6), ja K 3 amprine.

Tere,

Selline küsimus. Peakaitse arvutamisel on arvutatud installeeritud küte 10kW,aga kasutusteguri koeffitsent on pandud 0,55 ja sulgudes kommentaar (aastane kulu keskmiselt päevale). Ja siis tuleb 5,5 kW üldises tulbas. Kas ei peaks olema maksimu[mi järgi, kui mul ikka kõige karmimal talvel kogu küte taga on? Ventilatsioonisüsteemi kasutustegur on 1,0. valgustus 0,75 kasutustegur saan aru, sest kõik valgustid pole koguaeg sees.

anders22 kirjutas:Tere,

Selline küsimus. Peakaitse arvutamisel on arvutatud installeeritud küte 10kW,aga kasutusteguri koeffitsent on pandud 0,55 ja sulgudes kommentaar (aastane kulu keskmiselt päevale). Ja siis tuleb 5,5 kW üldises tulbas. Kas ei peaks olema maksimu[mi järgi, kui mul ikka kõige karmimal talvel kogu küte taga on? Ventilatsioonisüsteemi kasutustegur on 1,0. valgustus 0,75 kasutustegur saan aru, sest kõik valgustid pole koguaeg sees.

ma küll pole projekteerija, aga vast nad oma tööd ikka oskavad.

Ja mis siis summaarseks peakaitseks on saadud?

Küttekehad pole ka kogu aeg järgi - kütavad vajaliku temperatuurini ja siis lülitavad end välja.

See tähendab, et siis 5,5 kW terve ööpäev sees - see teeb 24x5,5= 135 kWh ööpäevas x 31 = 4185 kWh kuus.
Kas ka see juba pole mitte rahakotile liiga krõbe (13 sendi puhul 540 euri kanti)?
Ja kui see aasta keskmisena on arvutatud, siis 6000 euri aastas ? Oled sa selliste kuludega arvestanud?

Ma küll ei tea su maja suurust, aga siin foorumis pole nii suuri küttekulusid minu meelest veel keegi kaevanud..
10 kW kuu aega jutti oleks siis ilmselt 1000 euri kuus -

samas - kolme faasi puhul 10 kW on (10 000/3)/230 = 14,5 A , nii, et 16A kaitselüliti veab su kütte välja küll.
Kui kaitselüliti on õues, siis kõva külmaga on ta vähemalt aste rohkem, ehk 20 A .

Ülearu pole Elektrilevit võrgutasudega nuumata ka mõtet.

trebla kirjutas:

anders22 kirjutas:On 2 väikest pumpa töövooluga 2,3A ja käivitusvool on 20A.
Kas C3x16A kaitselüliti rakendub?
Kui sõbral 2 pumpa nimivooludega 9A ja käivitusvool 93A. Siis sellepärast tal C-karakteristik ja 3x20A? Kas B-karakteristikuga kaitselülitiga ei toimi?

B-karakteristik võib hakata rakenduma juba 3 kordse nimivoolu suuruse voolutõuke peale, kindlasti peab rakenduma 5-kordse nimivoolu suuruse voolutõuke peale. C- karakteristikul on need numbrid vastavalt 5 ja 10.
Seega su sõbra 93 A voolutõukega seadme puhul võib B 20 (3x20=60) tõenäoliselt välja lüüa küll, tingimata ei pruugi aga pigem vast lööb. C 20 jälle ei tohiks selle peale välja lüüa (5x20=100). Variant on veel panna K-16 (8-12, 8x16=128) või kasvõi D 10 (10-20, 10x10=100). Nende viimaste puhul saaks siis kasutada peenemaid kaableid.

Sinu enda 20 A käivitusvooluga pumba toiteliini kaitseks C16 sobiks küll. Kui nüüd näpuga järge ajada, siis minimaalne B oleks 10 amprine, minimaalne C võiks olla 4 amprine (pigem 6), ja K 3 amprine.

Ma soovitaks pumpade ja mootorite kaitseks kasutada mootorikaitselülitit. See küll veits kallim kui tavaline automaatkaitselüliti (samas K ja D karakteritikutega väga palju vahet polegi), kuid teeb oma töö kordades paremini kui automaat. Nimelt saad mootorikaitselülitil täpse mootori töövoolu peale keerata ning võid kindel olla, et mootori ülekoormusel see rakendub ning mootor jääb ka terveks. Samuti saad kasutada peenemaid kaableid, käivitamisel see ei rakendu ja kilbis võtavad ka veits vähem ruumi (2,5 moodulit, kui ma ei eksi).

3x10A (B) mitte kuidagi ei kaitse sinu 2,3A pumba mootorit. Soovitan selleks mootorikaitselülitit 1,6-2,5A. Ning su sõbrale 9A pumba jaoks mootorikaitset 6-10A. Mootorikaitselülitil keerad väiksest nupust õige nimivoolu peale ja ongi asi korras.

Eelmine külaline juhib õigesti tähelepanu kaitselülitite otstarbele.
Eesti keeles on juurdunud sõna "kaitselüliti" ilma täpsustamata, mida ta siis tegelikult kaitseb.

need levinud moodulkaitselülitid on liinikaitselülitid (johdonsuojakatkaisiat, circuit breakers, Leitungschutzschalter) ehk juhtme kaitseks ette nähtud aparaadid.
Seadme kaitseks tuleb kasutada teist aparaati - antud juhul mootorikaitselülitit(mis piisavalt väikeste rakendumisvoolude korral kaitseb edukalt ära ka enda taga oleva liinijuhtme)

Seega korrektne oleks rääkida moodulautomaatide puhul pidevalt hoopis liinikaitselülititest.

Omaette teema on see, et on omaette standard liinikaitselülitite kohta mida tavaisikud võivad näppida - EN 60898. (defineerib B,C,D karakteristikud). Muuhulgas ei tohi need lülitid omada reguleeritavat vabastit.

Siit võiks siis järeldada, et tavaisikule ligipääsetavasse kilpi ei tohiks teistsuguseid paigaldada ( K, Z jne karakteristikud ja mootorikaitselülitid)

Asjaomased asutused teevad järelepärimise peale aga muidugu möhh, ähh ja kökk mökk.
Ega ma ei kutsu siin üles ülereguleerimisele. Ja ega sellega ei hoia ära isenäppimist. Aga isenäppijaile oleks miskit harivat infot vaja alati anda.



PS
Ilmselt on korrektne lahendus, kui tavaisikule ligipääsetavas kilbis on B, C või D liinikaitselülitid ja mootorit kaitsev aparaat on vahetult seadme juures,( näiteks kreissae küljes) juba tehases konkreetse mootori jaoks välja häälestatud ja seadmege kaasas on kasutusjuhend,kus on öeldud, et loe see juhend läbi ja elektritöid võivad teha vaid selleks volitatud isikud, st ära ise näpi.

Tavaisik ei tohi ka ise B, C, D kaitselüliteid paigaldada... Vt. seaduses, ülilühike oli nimekiri, mida tavaisik tohtis teha (lambiprini vahetus, läbipõlenud sulari vahetus, ...)

Kalvis kirjutas:Tavaisik ei tohi ka ise B, C, D kaitselüliteid paigaldada... Vt. seaduses, ülilühike oli nimekiri, mida tavaisik tohtis teha (lambiprini vahetus, läbipõlenud sulari vahetus, ...)

Õige (lugesin eelneva hoolikalt läbi, ja ega keegi ei räägigi ise paigaldamisest) aga kas selles ülilühikeses nimekirjas mitte polnud midagi ka lülitamisest?

(See fakt tavaisikule juurdepääsetavate liinikaitselülitite olemasolust tekitas mõtte, et jälle inspektoril kiire visiidi võimalus - teeb kilbiukse lahti, näeb B, C, D asemel mõnda muud tähte automaadil või mootorikaitselülitit, tõstab kaabut ja lubab siis tagasi tulla, kui asi on korda tehtud.
Või tuleb kilbiuks lukku panna ja võti anda vastutava elektriku (või käidukorraldaja) kätte?)

No oled veidi iseendale vastanud - miks on kilbiuksel spets.võti?

Kalvis kirjutas:No oled veidi iseendale vastanud - miks on kilbiuksel spets.võti?

?
Sinu vastus jäi mulle täitsa arusaamatuks.

Tahan lihtsalt juhtida tähelepanu, et kui on olemas omaette standardid tavaisikule ligipääsetavatesse kilpidesse paigaldatavate kaitselülitite (ja ka rikkevoolukaitsmete) ning ka nende kilpide endi kohta, siis oleks loogiline, et et tavaisikule ligipääsetavas kilbis võikski vaid ainult selliseid kaitselülid kasutada lubatud olla. Ja niipea, kui kasutusse tulevad teistsugused, tavaisikule mitte kättesaadavaks lubatud kaitselülitid, peaks automaatselt see kilp (või kilbiosa) muutuma samamoodi tavaisikule mittejuurdepääsetavaks.

st, et K-karakteristikuga automaadi kilpi ilmumisel peaks kilbiuks selle peale automaatselt lukus käima, et pereema kodus ega koristajamutt kontoris näppima ei pääseks. Väga äärmuslik näide - sisulist mõtet sel ei oleks. Järgmine samm oleks juba mootorikaitselüliti kilbis - siis oleks juba asjal mõte. Ei saaks "asjatult " väljalöövalt lülitit "peale keerata".

Huvitaval kombel aga ei ole nende kilpide standardis neid kaitselülitite standardeid mainitud ja vastupidi.

PS
Kuidas ikka selle tavaisikutele lubatud tegevuste juures see lülitamine täpselt välja toodud oli?

.. vastus - tavaisikul pole spets.võtit, et pääseks kilbile ligi.