Ehitusfoorum

Küsimus. Kahekorruseline maja, ühe korruse pind umbes 110 ruutu. Kas on võimalik ehitada kamin/ahi, millega näiteks -10-15 välitemperatuuri juures saab õhtul 25 kraadi tuppa kütta ja hommikul oleks veel nt. 20 kraadi alles. Ehk siis kui korralikud on korralikud soojusalvestiga ahjud? Kas sellist kaupa tasub poest osta või lasta kohalikel spetsialistidel teha?

Terv,
Thom

Oleneb asjaoludest... kui hästi on maja soojustatud, milline on ruumide asetus jne jne. mida suurem on maja soojakadu, seda rohkem peab ahi soojust eraldama ja seda kiiremini jahtub. Teadmata vastuseid, soovitaks pigem kaks keskmise suurusega ahju teha, mitte ühte suurt ja planeerida need nii, et soojus ka igale poole leviks. Ja kui ahiküte, siis ikka pottsepa tehtud, mitte ülehinnatud halli kärakat.

Kuna maja alles paberil, siis võin vastata, et soojustus tuleb korralik. Kahte ahju ei taha kindlasti, huvitabki üks korralik. Aga põhimõtteliselt, kui paigutada ta trepiaugu alla, siis on võimalik lasta selline asi ehitada, mis igasugustele huunimuunidele silmad ette teeb?

Thom5 kirjutas: Kahte ahju ei taha kindlasti, huvitabki üks korralik. Aga põhimõtteliselt, kui paigutada ta trepiaugu alla, siis....

... on teisel korrusel (kus magad ilmselt) pidevalt liiga palav kui esimesel paras temp.

Ma seda "liiga palav" arvamust väga kategooriliselt ei võtaks. Minule meeldib magamistubade uksi kinni hoida, vähemasti öösiti. Sedasi ei jõua see soe sealt trepiaugust kuidagi tuba palavaks kütma.
Teine asi - kui soe läheb trepiaugust üles, siis kuidagi peab külm ülevalt alla ka jõudma - tihtipeale ei taha vastassuunalised õhuvoolud niisama lihtsalt sama teed/auku kasutada.
Pigem tuleks siin küsija suunata teemade juurde, kus juba varemgi arutletud teemal "ahi läbi kahe korruse". Ei viitsi ise viitamiseks teemat otsida.
Sellega olen aga küll nõus, et kui tahad ahju põhikütteks kasutada ja pinda on rohkem kui esiku jagu, siis lase ikka pottsepal korralik ahi teha. Rahaline võit ~2korda.

Maja on üsna suur ja eestis tavalised ehitatavad ahjud jäävad lahjaks. Muidu mõni suurem juba suudaks peaaegu asja ära ajada. Ahju massi salvestunud soojus peab olema võimeline kompenseerima maja soojakaod ja suurel majal on need suuremad. Seega vajab suur maja suurt ahju. Nii suurel majal tekib nagunii soojuse jaotamise probleem (ahjuga ruum tuleks üsna palavaks kütta et soe kaugematesse ruumidesse jõuaks) ja mõistlik oleks keskkküttesse panustada. On ju puudega köetavad katlad olemas kui soov puid kasutada. Disainahju või disainkamina võid alati juurde teha, kuid tema ei ole enam põhiküte.

Thom5 kirjutas:Küsimus. Kahekorruseline maja, ühe korruse pind umbes 110 ruutu. Kas on võimalik ehitada kamin/ahi, millega näiteks -10-15 välitemperatuuri juures saab õhtul 25 kraadi tuppa kütta ja hommikul oleks veel nt. 20 kraadi alles. Ehk siis kui korralikud on korralikud soojusalvestiga ahjud? Kas sellist kaupa tasub poest osta või lasta kohalikel spetsialistidel teha?

Terv,
Thom

Arvan, et see pind on ühe kaminahju jaoks liiga suur ja liigendatud, või siis peab olema passiivmaja laadse soojustusega, lõunasse avatud ja hästi avatud planeeringuga projekt.

5C on 12 tunniga päris suur langus
Just eelmise nädala kõige külmemate ilmadega –15C oli olude sunnil 145m2 kahe korruseline maja ilma kütteta kolm ööpäeva järjest ja esimesel korrusel langes temp 21C 16.5C. Maja on avatud planeeringuga ja põhikütteks on esimesel korrusel keset maja pea nelja tonnine kaminahi.

Seda, et 5c 12h jooksul on tegelikult suur langus on hea kuulda!
Maja esimene korrus tuleb kindlasti väga avatud planeeringuga ja teisel korrusel tuleb magamistuppa ka abistavad elektriradikad. Igapäevaselt oleks teisel korrusel vaja kütta ehk 50 ruutu.

Kuna puitu on endal nii palju kui teha viitsin, siis sellisel juhul kaalub kamin kõik moodsad küttesüsteemid üle.
Lihtsalt tahan vältida olukorda, kus väljas -10c puhul jääb hommikul õhtu +24st alles +18..

Thom5 kirjutas:Seda, et 5c 12h jooksul on tegelikult suur langus on hea kuulda!
Maja esimene korrus tuleb kindlasti väga avatud planeeringuga ja teisel korrusel tuleb magamistuppa ka abistavad elektriradikad. Igapäevaselt oleks teisel korrusel vaja kütta ehk 50 ruutu.

Kuna puitu on endal nii palju kui teha viitsin, siis sellisel juhul kaalub kamin kõik moodsad küttesüsteemid üle.
Lihtsalt tahan vältida olukorda, kus väljas -10c puhul jääb hommikul õhtu +24st alles +18..

See siin on kõik kohvipaksu pealt ennustamine, teadmata millest maja tuleb. Laske energiabilansi arvutused teha, saate pildi enda jaoks huga selgemaks. Näiteks PHPP tarkvaraga (soovitavalt selle hästi tundmist) saab väga hea ülevaate ja on kohe ka tulemused näha, kui näiteks muuta esmapilgul pisiasjadena (akna asukoht soojustuse suhtes, või lengi materjal) tunduvaid parameetreid. See on üldiselt hariv, ideid andev ja tekkib pilt majast kui töötavast tervikust.

Tänud info eest! Ei teadnudki, et selliseid asju nii peensusteni välja arvutada saab.

Thom5 kirjutas:... Ei teadnudki, et selliseid asju nii peensusteni välja arvutada saab.

Arvutada saab väga peeneks. Matemaatika on kõikvõimas ja täpne. Algaandmed peavad aga olema täpsed.
Ühesõnaga arvutatud tulemuse saamiseks pead ka väga täpselt ehitama.

Kui puukraam omast käest võtta siis on nii suure maja puhul mõistlik automaatsem stookerkatlal põhinev keskküte. Selle pluss on, et kogu soe tuleb puudest, kuid temperatuur ei kõigu üldse ja kogu maja on soe ühtlaselt. Ja on peaaegu automaatne - puiduhakke pead muidugi kolusse aeg ajalt ise panema ja aeg ajalt tuhka välja võtma. Kui raha vähem siis ostetakse Atmos, Kalvis või muu puugaasikatel ja saad käsitsi puid igapäevaselt sisse uhada, kuid jällegi, temperatuur ei kõigu majas mitte üks raas. Väljas võib Siberi külm või burgaa möllata.
Projekteerimise faasis saab edukalt välja arvutada kogu maja soojakao ja kui on soov siis leida sealt ahju massi. Ahju mass võib leitust suuremgi olla, sest tavaliselt reaalsed maja soojakaod on suuremad peamiselt ehituspraagi ja lihtsustatud arvutuste tõttu. Üks asi on leida sedasi ahju mass aga teine on karm reaalsus liigutada soe lae alt põrandale ja kaugematesse ruumidesse.

Kalvis kirjutas:Kui puukraam omast käest võtta siis on nii suure maja puhul mõistlik automaatsem stookerkatlal põhinev keskküte. Selle pluss on, et kogu soe tuleb puudest, kuid temperatuur ei kõigu üldse ja kogu maja on soe ühtlaselt. Ja on peaaegu automaatne - puiduhakke pead muidugi kolusse aeg ajalt ise panema ja aeg ajalt tuhka välja võtma. Kui raha vähem siis ostetakse Atmos, Kalvis või muu puugaasikatel ja saad käsitsi puid igapäevaselt sisse uhada, kuid jällegi, temperatuur ei kõigu majas mitte üks raas. Väljas võib Siberi külm või burgaa möllata.
Projekteerimise faasis saab edukalt välja arvutada kogu maja soojakao ja kui on soov siis leida sealt ahju massi. Ahju mass võib leitust suuremgi olla, sest tavaliselt reaalsed maja soojakaod on suuremad peamiselt ehituspraagi ja lihtsustatud arvutuste tõttu. Üks asi on leida sedasi ahju mass aga teine on karm reaalsus liigutada soe lae alt põrandale ja kaugematesse ruumidesse.

Kas selline "katel" võib ka esteetiliselt ilus olla ja kannatab ka keset elutuba ehitada? Point siis selles, et elusat tuld ka näha oleks.

Ei, sellised keskküttekatlaid mitte. Mitmed talunikud just kasutavad neid suurte talude puhul, kuna metsast tuleb palju metsa tehes küttekõlbulikke oksajäätmeid ja ka halupuud. Ongi parem kütta kõrvalhoonest otse keskkütte katelt, sest käsitsi puude tassimine keset tuba meeldiv tegevus ka pole. Tihti rappub puude küljest palju prahti aga tuppa seda keegi ei taha. Palju mugavam ja külaliste silme alt on ära maja kõrvalhoone poolses osas keskkütte katla kütmine, tihti puuriit ka üle ukse. Enne ütlesin, et esteetika jaoks pole keelatud disainkamina või ahju lisamine aga ta pole põhiküte.
Esteetiliselt on ilusad veesärgiga kaminahjud ja pelletikaminad (need sulle ei sobi). Vajaliku võimsusega on saada, hind nüüd pole meeldivate killast. Kuid veesärgiga saad lahendada akupaagi abil kütteperioodide vahelise aja ja samuti soojuse kaugematesse tubadesse. Nendega saab teha põhikütet edukalt, kuid vastupidavus on teine teema.

Tegelikult on palju varjante ahjust mis sobiks sulle.Selge on muidugi see ,et ahju juures hakkab olema kõvasti soojem kui mujal.
Kui tahad näha elavat tuld siis oleks kõige parem varjant katelahi (valmistada ) ja radikad või põrandaküte.

Kuna eraldi katlaruumi ei taha ja alumise korruse planeering on väga avar, siis proovin ikkagi korraliku suurt kaminat toa keskel + läbi kahe korruse minevat soojasammast. Kuna kamin on planeeritud suhteliselt trepiaugu alla, siis ei muretse, et ülemine korrus külmaks jääb. Usun, et väga korralikult soojustatud maja puhul peaks sellest piisama.

Thom5 kirjutas:Kuna kamin on planeeritud suhteliselt trepiaugu alla, siis ei muretse, et ülemine korrus külmaks jääb.

Pigem tekib ülakorrusele "saun" ja külmaks jääb alumine korrus.

Thom5 kirjutas:Kuna eraldi katlaruumi ei taha ja alumise korruse planeering on väga avar, siis proovin ikkagi korraliku suurt kaminat toa keskel + läbi kahe korruse minevat soojasammast. Kuna kamin on planeeritud suhteliselt trepiaugu alla, siis ei muretse, et ülemine korrus külmaks jääb. Usun, et väga korralikult soojustatud maja puhul peaks sellest piisama.

Milline on "väga korralikult soojustatud maja" ?
Vabariigi Valitsuse määrus energiatõhususe miinimumnõuete kohta:
Elamute välispiirete valikul võib esmase lähenemisena lähtuda järgmistest väärtustest:
1) välisseinte soojusläbivus 0,12–0,22 W/(m2·K);
2) katuste ja põrandate soojusläbivus 0,1–0,15 W/(m2·K);
3) akende ja uste soojusläbivus 0,6–1,1 W/(m2·K)
Minu nägemust mööda oleks see "korralikult soojustatud maja".

madis64 kirjutas:

Thom5 kirjutas:Kuna kamin on planeeritud suhteliselt trepiaugu alla, siis ei muretse, et ülemine korrus külmaks jääb.

Pigem tekib ülakorrusele "saun" ja külmaks jääb alumine korrus.

Kui kasutada soojustagastusega ventilatsiooniseadet, siis avatud planeeringu puhul seda muret ei ole. Õige õhuvahetuse kogus ühtlustab temperatuurid ja paneb õhu ka kaugemas nurgas liikuma. Oluline on veel, et sisse ja väljapuhke avade vahe oleks võimalikult suur.

abe kirjutas:

Thom5 kirjutas:Kuna eraldi katlaruumi ei taha ja alumise korruse planeering on väga avar, siis proovin ikkagi korraliku suurt kaminat toa keskel + läbi kahe korruse minevat soojasammast. Kuna kamin on planeeritud suhteliselt trepiaugu alla, siis ei muretse, et ülemine korrus külmaks jääb. Usun, et väga korralikult soojustatud maja puhul peaks sellest piisama.

Milline on "väga korralikult soojustatud maja" ?
Vabariigi Valitsuse määrus energiatõhususe miinimumnõuete kohta:
Elamute välispiirete valikul võib esmase lähenemisena lähtuda järgmistest väärtustest:
1) välisseinte soojusläbivus 0,12–0,22 W/(m2·K);
2) katuste ja põrandate soojusläbivus 0,1–0,15 W/(m2·K);
3) akende ja uste soojusläbivus 0,6–1,1 W/(m2·K)
Minu nägemust mööda oleks see "korralikult soojustatud maja".

Kui tahta ühe ahjuga läbi ajad, siis peaks sellise suuruses ehitatava maja välispiirete väärtused oleme nende punktide järgi need esimesed, see tähendab pea passiivmaja numbreid.