Ehitusfoorum

Eesmärgiks siis ehitada saunale vundament, osal alal (pesu ja leiliruum) tuleb ka põrandaküte kasutusele. Pinnaseks siis 1,5 meetrit saviliiva ja all paeplaat. Ehitis ise palkidest (olemasolev maja lammutamisele ja palgid saunaks) ja sees vaheseinad fibost. Katus tuleb kas plekk või bituumensindel. Kuna soov esialgu ka sees elada kuni maja kerkib, siis tahtsingi teha korraliku soojustusega plaatvundamendi. Alguses nagu ikka mullakihi eemaldus, alla liiv ja kruus, tihendada, kile ja edasi plaanin paigaldada soklimoodulitest konstruktsiooni:
http://www.bauindustrie.ee/uploads/failid/L30%20KK.pdf
Probleemiks on see, et köetavate põrandate puhul soovitatakse kasutada ca 200mm penot kuid mul tuleb 100mm. Kas võiks veel terve pindala ulatuses (ka soklimoodulite alla) 100mm penot-EPS100 alla panna või tasub tõsta soklimooduli sissepoole jäävat pinda? Kui tõsta sissepoole jäävat pinda, siis betooni valuks jääb ca 100mm, kas see on piisav? Kommunikatsioonid (elekter, vesi ja kanal) tuleksid siis peno sisse. Hiljem perimeetrile EPS ja drenaažtorud ca 1,2M sügavusele.
Mul on väikesed kõhklused, kas sellist konstruktsiooni jätkub soovitud hoone kandmiseks? Mis on jäänud kahe silma vahele?

Tere,

kuna pole eriti nutikas, siis tekkis raskusi sellest pildist arusaamisegagi.
kas see viirutatud osa on betoon või nö. penoplast? ( viirutuse tähise järgi oleks nigu raudbetooni viirutus) kuhu hakkaks toetuma see palgiosa?
ja nimetame siis asju ka õigemate nimedega - see kirjeldus vastab põrandaplaadile koos kõrgendatud/madaldatud äärega. tõsistele plaatvundamentidele võib selle nimetamine plaatvundamendiks olla solvav...

See viirutatud osa on siiski EPS. Unustasin veel mainida, et loomulikult tuleb sisse ka armatuurvõrk ja Soklimoodulitesse ka armatuur. Nende moodulitega teostatakse puitkilpmajadele vundamendi ehitust. Seal on see ju sobiv.

Tere,

Suure tõenäosusega peab see 100mm ehk ka vastu, aga kui endale teeks, siis võibolla teeks tiba paksema ca 120mm põrandaplaadi ( teoreetiliselt võiks see olla vaid ca 1m äärealas, aga kuna plaat pole ju ka kuigi suur, siis pole vist mõtet selle kõrgusega mängida.

minu arusaamist mööda siis see 100mm vertikaalne osa jääb sokli soojustuseks perimeetril.
eks peab kuidagi hoolikalt tegema selle palgiosa ja betooni ühendamise, et ei tekiks külmasilda ega ka niiskus ei saaks vahele,
üks rumal küsimus ka, millele hakkasin mõtlema. kas see lahtivõetud palkmaja oli ka täisnurkne?, et kui teha moodulitest see alus ja see on täisnurkne. ilmselt saab vajadusel seda palgiosa ka veidi korrigeerida?

See EPS lisasoojustus sokli siseküljele saigi seetõttu valitud, et efektiivsemalt vältida külmasilda. Palk läheb aga kenasti nende kahe vertikaalse EPS peale väljapoole ca 20mm ülekattega. Palgi alla siis ikka korralik hüdroisolatsioon.
Palkmaja pole veel iseenesest lahti võetud, selle mõõtmed on 7 x 10m. ja seest vaheseinaga, seega on seal valikuvõimalust ja mänguruumi küll. Palkmaja lahtivõtmisega hakkan siis tegelema kui sauna vundament saab lõplikult valatud.

Tegin siin algelise joonistuse ning selgituseks niipalju, et all on siis trambitud liiva ja killustiku alus, seejärel tuleb 2x100mm EPS, siis tuleb betoon koos armeeringuga. Palgirea all on bituumenist hüdroisolatsioon ja vee äravoolu plekk.
Kommenteerige palun, kas mõtted liiguvad õiget radapidi?

tere,

ei ole väga kokku puutunud nende "penost" raketistega, aga seda pilti vaadates ei tundu see asi liiga usaldusväärne. kas see nö palgi alune vundament on kuidagi põrandaga seotud ka? või see eps katkestab selle täielikult? selle palgialuse vundamendi laius on alt 100mm - tavaliselt me ju ei toeta ka väikest maja kõnnitee äärekivi peale. aga kui see on katsetatud lahendus-ehk siis kõlbab.
ilmselt see palkosa tuleks toetada hüdro peal olevale villaribale - isoveril on vist selline- kile sees. palgimehed võivad kommenttarida, kas see on hea mõte. kardan, et selle alumise palgi alt hakkab külma sisse tulema, kui see tihe ei saa.
kui ise teeks siis vist püüaks igaks juhuks selle palgiosa siiski väljast väga täpselt ära mõõta - kas see on ikka täisnurkne- ilmselt oleks see hea maamõõdu riistadega ära teha. see võib ka liigne kartus olla, aga kui need seinad ei ole millegipärast võrdsete pikkustega, siis võib tekkida isegi veidi jama sellele täisnurksele plaadile toetamisega.
vabandan, kui päris jama ajasin.

Selles viimases punktis väljendatud kartuse üle ma ei muretseks üldse, kuna nurgatapid tuleb tõenäoliselt niikuinii uued teha. Minule tekitab muret see EPSi eraldusriba ja palgi toestus. See pildil toodud palk on loomulikult liiga kumer kuna kasutasin seda kujutist, mis saada oli

tere

palgi kuju joonisel ei teinud muret, aga see tihendamise küsimus on siiski tähtis.
üks võimalus on lõigata see eps põranda ja "vundamendi" vahelt madalamaks, aga siis jällegi tekib külmasilla moodi asi.
kui paks on palgiosa? see üleulatus vundast võiks olla ehk isegi suurem, kuigi ega seda eriti palju ei saa ja külmasild seal ikkagi.
kas mingeid teisi vundamendi alternatiive oled ka mõelnud?

Palk on ise 200mm ning seest poolt tahutud. No see jäi pidama just lihtsuse, püstituse kiiruseja funktsionaalsuse poolest. Millised võiksid olla altenatiivid? Siinkohal olen teinud vundamendi kulude kalkulatsiooni ja oma tööjõuga saan hakkama ca 2,5 tuh. €-ga. Siin on sees siis Liiv, kruus, EPS, betoon, armatuur, põrandaküttetorustik, kanal, vesi ja elekter. Kõik vajalikud tööriistad ja masinad on olemas.

Kui sa mõtled odavat, soodsat ja normaalset siis on alternatiiv puitkarkassmaja.

Kalvis kirjutas:Kui sa mõtled odavat, soodsat ja normaalset siis on alternatiiv puitkarkassmaja.

Vahet pole, nii kui nii tuleb vundament teha. Teema eesmärgiks ongi just kiire ja soodsa vundamendi valik, lähtudes sellest, et sisse tuleksid veel põrandaküte, soojustus ja kommunikatsioonid.

Artmosphere kirjutas:

Kalvis kirjutas:Kui sa mõtled odavat, soodsat ja normaalset siis on alternatiiv puitkarkassmaja.

Vahet pole, nii kui nii tuleb vundament teha. Teema eesmärgiks ongi just kiire ja soodsa vundamendi valik, lähtudes sellest, et sisse tuleksid veel põrandaküte, soojustus ja kommunikatsioonid.

Mõtle hästi rahulikult, kas on mõtet vanade palkidega jändama hakata, eriti , kui pead otsatappe ümber tegema jne. Puitmajadesse märgade ruumide ehitamine on juba iseenesest küllaltki problemaatiline teema, milleks siis nullist alustades omale samasuguseid hädasid kaela tõmmata.

205d kirjutas: "Mõtle hästi rahulikult, kas on mõtet vanade palkidega jändama hakata, eriti , kui pead otsatappe ümber tegema jne. Puitmajadesse märgade ruumide ehitamine on juba iseenesest küllaltki problemaatiline teema, milleks siis nullist alustades omale samasuguseid hädasid kaela tõmmata".

Eesmärgiks ongi säilitada miljööväärtust sauna näol kuna elumaja läheb lammutamisele ja ehitamiseks nullist. Samas on maja palkmaterjal kuiv ja korralik. Sauna ehitusel sooviks siiski kommunikatsioonid ja aluse teha korralikud ning miljöö säilitada puitkarbi näol. Sees tahan niisked ruumid (pesuruum kipsiga ja leiliruum soojustuse ning puiduga) isoleerida välispuidust kuid puhkeruumis jätta seinad lahtiseks. Samuti tahan kasutada ära ka olemasolevad täispuituksed.
Ei usu, et see uute otsatappide tegu oma ala meistrile ületamatu probleem on. Siinkohal on siiski tegu juba ca 60 aastat seisnud, vajunud ja kuivanud materjaliga, seega suurt järelvajumist toimuda ei tohiks, välja arvatud muidugi liitekohad kuid arvan, et ca aastaga on see ka enamjaolt paigas.