Ehitusfoorum

Sooviksin saada teada võimalikult palju soojustamise kohta, mida tahaksin enda
koduehitusel teostada. Olen uurinud mõne soojustuse lahenduse kohta,
kuid ei ole kahjuks leidnud ega aru saanud veel kõige sobivamast variandist.

Minu ehitusobjektiks on pööning, kuhu tahan ehitada magamistoa.
Magamistuppa viib alt korruselt trepp ja luuk jääb kogu aeg avatuks.
All korrusel on elutuba. Ruum ei ole suur ning tegu on viilkatusega,
mis on plekist. Kahjuks ei oska ma 100% täpsusega ruumi suurust anda,
kuid põranda laius on maast umbes 3,30 meetrit ja
katusesarika pikkuseks ülevalt alla on 3,40 meetrit.
Olen teadlik, et soovitatav oleks panna
soojustuseks kokku umbes 30 cm, kuid kahjuks jääks sellest liialt
paljuks ja ruumimõõtmed läheksid väikeseks. Sooviksin saada teada just
eelkõige erinevaid variante, mitte ainult kui paks ilmtingimata peaks soojustus olema.

Eesmärk oleks teha soojustus võimalikult efektiivne ja võimalikult
vähe ruumivõttev. Tahan jätta katusealuse toa tarvis võimalikult palju
ruumi, et sinna saaks ka midagi muud sisse teha.

Kas Te oskaksite soovitada kõige efektiivsemaid ja paremaid lahendusi
selle tarvis, kuidas võiksin antud tööd teostada? Milline vill või
plaat oleks kõige parem kasutada, lisaks kõik tuuletõkkeplaandid ja isolatsioonid?
Eesmärk seisneb just selles, et saada soojustus piisavalt hea, kuid mitte ülearu
suurte mõõtudega. Olen uurinud erinevate plastide kohta nagu Finnfoam kui ka
Paroc villade kohta.

Kahjuks ei ole mul küll võimalik pilti kaasa lisaks saata, kuid
loodetavasti oskate mulle sellegipoolest nõu anda.

Jään ootama Teiepoolseid ettepanekuid ja kommentaare.

Kui oluline on hea soojapidavus ning vähene ruumi kaotus siis http://www.spu.fi/spu_vintti-iita

Paksus on oluline, kuna soojusjuhtivus on kõigil parematel (nii villadel, kui EPSidel) ligilähedaselt sama, 0,030 kandis. No sellel eelpool viidatul 0,023 (paber kannatab kõike) Oli siin kunagi juttu "imesoojustusest", mis olevat 6x efektiivsem villast aga "teadjadmehed" materdasid selle materjali koos oma katsetuste tulemuste ja sertifikaatidega sügavale maasisse

SPU hea ,kuid kallis. üks plaat ca 12€. pööningule sobib paremini ,FINNFOAM 250. paned paika ja nii on.

Kui finnfoam siis rahakotti vaadates pigem selletüübiline lahendus http://www.finnfoam.ee/index.php?page=f ... 0c501149e3
"külalise" jutt ....

priitparl kirjutas: Eesmärk oleks teha soojustus võimalikult efektiivne ja võimalikult
vähe ruumivõttev.

Igati õige lähenemine.
Kui prioriteedid on selliselt paika seatud, siis ega muud üle ei jää, kui vaadata soojustusmaterjalide hulgast niisugune, mille tehnilistes parameetrites on ära näidatud võimalikult väike soojusjuhtivustegur λ.
Sest materjalikihi soojusjuhtivus oleneb peamiselt tegurist λ ja selle materjalikihi paksusest.
Muidugi ka külmasildadest ja tuulepidavusest, aga miks mitte ka aurupidavusest. On ju teada, et matejali soojusjuhtivust mõjutab selle niiskumine.
Tulles tagasi võimalikult väikese soojusjuhtivusteguriga soojustusmaterjalide juurde, siis Rokikas väga õigesti soovitas
SPU-d.

Milline peaks olema see järjekord, kui liikuda väljast sissepoole?
Nimelt on seal hetkel sarikad, millega on risti lauad ja mille küljes on siis väljas plekk.
Kas kohe 2,2cm näiteks liistud, mille peale tuuletõkkeplaat, et jääks väike tuulutus?
Sealt edasi siis kohe tuuletõkkeplaadi vastu näiteks sedasi 10cm kivivillaplaati, et tuleks tasa sarikaga ja sarika peale veel risti näiteks kas siis seda SPU-d või hoopis kivivillaplaati ikkagi või kuidas see kõige mõistlikum oleks?

Kuigi keegi ehk võiks selle järjekorra kah kirjutada, et kuidas kõige õigem materjale on panna. Ei ole varem ise sellist tööd teinud ning seetõttu sooviksingi eelkõige õppida.

SPU ja kivivillaplaat ei ole üks ja seesama materjal. Erinevaid materjale pannakse sarikate vahele erinevalt. Kumba materjali siis kasutad?

Mitmekihiliste välispiirete ehitamisel kehtib reegel, et erinevad materjalid peavad paiknema tiheduse (difusioonitakistuse) järjekorras. Nii, et piirde sooja poolel peab asetsema gaasitihe kiht (aurutõke). Iga järgnev kiht külma poole suunas peab omama väiksemat difusioonitakistust.
kui sarikate vahele plaanite villa 100mm, siis oleks mõistlik 150mm sarikate välispinnast tuua liistud niipalju allapoole, et tuuletõke parasjagu ära mahuks. Poleks paha, kui saaks tuulutusvahe ristlõige suuremaks. Ja, et vill liibuks tuuletõkke vastu tihedalt. Suured tühimikud (kanalid)ei ole soovitavad.
Panen ka ühe näite, kuidas ei tohiks soojustusmaterjale paigaldada. Nagu paljudel objektidel näha, nii tehakse: Ja kui küsid töömehelt, miks nii teed, siis vastab: "Aga ma olen näinud, et nii tehakse".

Tähendab. Ma mõtlesin lihtsalt seda enda esitatud varianti sellepärast, et mõtlesin, kas nii peaks paremini sooja. Ma ei ole absoluutselt kindel, kuidas oleks parim teha. Lihtsalt ma ei saa teha klassikaliselt, et pressin sinna 30 cm villa paksult täis ja ongi. Pean mingi muu õhema variandi mõtlema.

Sellepärast mõtlengi, et kas peaksin panema sarikate vahele SPU ja Finnfoami ning siis sarikate peale veel risti kah sama materjali. Või võiksin kasutada näiteks kivivilla sarikate vahel ja kõige peale seda SPUd või Finnfoami. Seda pean nimelt silmas. Ja kas sellel üldse pointi ja mõtet on. Või peaks hoopis Sarikate vahele paneme SPU või Finnfoami ja siis näiteks veel 5cm kivivillaplaadi kõige peale veel riski. Veidi keeruline seletada, kuid järsku saate aru.

Lisaks veel. Kas Finnfoam on odavam, kui SPU, kuid kas praktiliselt sama hea asi?

Kui prioriteediks on saavutada parima soojusjuhtivusega variant, siis loomulikult tuleks valida kogu soojustusmaterjal maksimaalse soojusjuhtivusnäitajaga, näiteks SPU.
Kui rahakott kannatab, siis võiks proovida seda:
http://www.cicainnovation.eu/index.php? ... &Itemid=70
Ja pärast võiks foorumlastele teada anda, kas ja kuivõrd see info, mida nad levitavad ka tegelikkuses paika peab.
Mina olen muidugi selle materjali osas skeptiline.

Tere,

mul endal ka sarnased plaanid kodus. Küsiks targemate käest, et kuidas on pööningu soojustamisel lood tuleohutusega? Kas nt puitkarkassi vahel oleva penoplasti või minu pärast ka SPU korral tuleks kasutada soojustusest seespool mingit tuld tõkestavat lisakihti? Tuletõkke kipsplaati või midagi muud säärast?

Peno süttimistemperatuuriks loetakse 350*C
Kuiva puidu süttimistemperatuur on 240...270*C.
Kes kardab tuld, see ehitagu Fibost, tellistest betoonplokkidest, monoliitbetoonist jne mittepõlevatest ehk A klassi materjalidest ja soojustuseks kasutagu kivivilla.
Kahekordse kipsiga ja muude tulekaitsemeetmetaga saab tulekahju leviku kiirust vaid aeglustada. Kuna aga päästekomandosid rahapuuduse ettekäändel aina koondatakse ja vähendatakse siis... selles mõttes väga vahet pole.

Kysija kirjutas: kuidas on pööningu soojustamisel lood tuleohutusega?

http://www.spu.fi/tuleohutus või kui veel paremat tahta siis http://www.spu.fi/efr-isolatsiooniplaadid
EPS http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=77

priitparl kirjutas:Tähendab. Ma mõtlesin lihtsalt seda enda esitatud varianti sellepärast, et mõtlesin, kas nii peaks paremini sooja. Ma ei ole absoluutselt kindel, kuidas oleks parim teha. Lihtsalt ma ei saa teha klassikaliselt, et pressin sinna 30 cm villa paksult täis ja ongi. Pean mingi muu õhema variandi mõtlema.
Sellepärast mõtlengi, et kas peaksin panema sarikate vahele SPU ja Finnfoami ning siis sarikate peale veel risti kah sama materjali. Või võiksin kasutada näiteks kivivilla sarikate vahel ja kõige peale seda SPUd või Finnfoami. Seda pean nimelt silmas. Ja kas sellel üldse pointi ja mõtet on. Või peaks hoopis Sarikate vahele paneme SPU või Finnfoami ja siis näiteks veel 5cm kivivillaplaadi kõige peale veel riski. Veidi keeruline seletada, kuid järsku saate aru.
Lisaks veel. Kas Finnfoam on odavam, kui SPU, kuid kas praktiliselt sama hea asi?

Sama soojapidavuse juures on kõige õhem konstruktsioon SPUga tehtu aga ka konkurentsitult kalleim. Teiste pakutud materjalide halvema soojapidavuse tõttu nendega ruumikadu suurem. Kui segakonstruktsiooni plaanida siis vill välja (tuuletõkkega kaetult) ja plaatmaterjal sisse. Finnfoam on päris hea aurutõkkeks aga maksab samuti suht palju.
Pigem ikka rahakotti piiludes tuuletõke - vill - aurutõke - siseviimistlus lahendus.

Arvatavasti SPU jääb ikkagist ära. Just selle sama tõttu, et hind läheb lihtsalt liialt kalliks. Arvutasin siin kokku ja materjalikulu ainuüksi SPU kohta tuleb juba meeletult kallis.
Kas siis näiteks võib- olla oleks hea mõte panna näiteks: tuuletõke, siis mingisugune 0,032se näitajaga 10cm paksune vill? ja siis sinna peale Finnfoam plaat 70mm paksusega.

Lisaks, kas keegi oskab öelda, mis tootega siin tegu? Kas on mingeid kokkupuuteid?
http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... isover-vkl

Isover VKL on klaasvilla baasil tuuletõkkeplaat.
Maksab veidi rohkem, kui saadaolevad puitkiu baasil analoogtooted. Seevastu klaasvillast tuuletõkeplaat on stabiilsem, st. ei kummu niiskuspaisumise toimel.

Ühesõnaga siis ikkagi oleks kasulik valida see Isoveri tuuletõkkeplaat, mille aadressi ma samuti siia panin?
Olen siin arvutanud ja mõelnud päris palju, et ikkagi ilmselt SPU-d ei hakka kasutama. Tundub, et 14 eur/m2 hind jääb ikka natuke liialt kalliks. Eriti kui näiteks see on 70mm plaadi maksumus. Ja kihte ju läheks mitu ning lõppudelõpuks läheks soojustus hirmkalliks ja ega keegi seda tulemust mulle ikkagi ei garanteeri.

Igatahes küsin veel üle igaks juhuks mõned täpsustused.
Kas kui panen näiteks selle eelpool nimetatud Isoveri plaadi tuuletõkkeks, kas siis peaksin ja oleks otstarbekas kõik liitumiskohad sarikatega ja samuti plaatide oma liitumiskohad lasta õrnalt makroflexi ja siis tasaseks lõigata, et absull kuskilt külma õhku ei tuleks?

Järgnevaks paneksin siis sarikate vahele 10 cm villa. Kas arvatavasti oleks parem panna plaati siis, kui tegemist on viilkatusega? Lisaks kas kivivilla plaat või klaasvill? Mõtlesin, et siis seejärel võiks ilmselt panna kõige lõppu veel kas 10cm sama plaati või siis 5 cm sama plaati. Kas sarika ja villa vahele jääb osa tuleks kah miskit täis lasta, et sealt kuskilt õhku ei tuleks või lihtsalt lõigata nii täpselt, et ta sinna vahele suhteliselt täpselt läheks?

Ja kõige lõpuks peaksin siis tegema ilmselt uue roovituse näiteks sarikate külge? ja siis veel aurutõke ja olekski sellega kõik?

Loodetavasti ei saanud väga segane jutt, kuid paraku pole varem seda teinud ja küsin nõu.

Kuidas tuuletõkke vahesi tuulepidavaks saada on üks küsimus, mida olen ise kunagi foorumist küsinud ja pole saanud ühtegi vettpidavat vastust. Kuid mõned refereeringud.
Tavaline kleeplint jääb alguses petlikult imehästi kinni, kuskil poole aasta möödudes kukkus ise küljest ära. Poemüüjad rääkisid, et on olemas spetslint aga erilise hinnaga. Kas ka peab, sest seni ei tea öelda isegi lindi marki, sest mitte keegi pole sellist kasutanud.
Mitmed ehitajad vastupidi lükkavad tuuletõkkeplaadid ilma vaheta kokku. Paisudes jõud vaid suureneb, seega ei saa mingit pragu tekkida. On selline säästuehitajate lahendus. Aga kes see pärast oskab öelda, kas selline vahe peab tuult kinni või mitte?
Vist kõige levinum ongi see makroflexiga vahe täitmine. Usun rohkem sellsse kui kleeplinti, sest vaht jääb sakkidega ikka kuidagi hoidma ja no ei saa kuhugi ära kukkuda. Pole ju sedasi uutsete töövõtetega maju veel piisavalt kaua püstitatud, et keegi oskaks lammutamise kohapealt öelda jubedaid näiteid.
Pole vist tootmisesse ikka saadud seda soonega tuuletõket, idee järgi peaks see ju just õige lahendus olema.

Tapiga tuuletõke täitsa saadaval ja omal ka seinas. http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=512&sid=3709

Kurat vale pilt neil seal lingil. Igatahes on viisnurga plaat 25mm ja täispunniga ilusti kõigis servades.

No aga siis pole ju probleem liitekohta teha. Võib vaid kohe enne liitmist vahe tihenduseks üliõhukese kihi makrot panna.

Mismõttes teha liitekohta? Mina panin plaadid järgemööda (ei olnud vahekohad karkassipostil) ja kui paned korrektselt ja tipunurki kokku ei säti, siis see asi saab tänu tapile nii tihke ,et praktiliselt ei saa läbi karkassivahe suruda teda.

OK, mõeldud oli tuuletõkkeplaadi omavahelisi liitekohti, sest sarika külge tuleb ju distantsliist lüüa õhuvahele ja see ühtlasi katab ära vahe. Aga kui vahe jääb sinna mingi, võib vabalt makroga tihendada.

Tuuletõkke kylge lased näiteks OSB riba ja sellega yhendad mõlemad tuuletõkke otsad, nagu kipsplaadi otsyhendused.(kruvi eest, OSB taha). Tuuletõkkel on komme kaardu tõmmata otsyhendused ja siis ei pea sealt mingit tuult.

Väga edukalt saab ka puistevilla paigaldada, ise valid palju paksus on ja selle saad kokku suruda ja põranda peale teha või mis iganes. Seinade vahele, pööningule jne. http://www.facebook.com/pages/Filguard/ ... 35?fref=ts