Ehitusfoorum

Tere

Novembri Tehnikamaailma Kodu ja Ehitus kirjutab edukast õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumba välisosa paigaldamisest
katlamajja kus aastaringne temperatuur on kõvasti üle 0 C, seega soojuspumba ideaaltingimused.
Loe palun lisatud pildid artiklist.





Kas keegi on seda Eestis järele proovinud ja kas tundub reaalne ?

Pmst ju mõnus aga .... kui katel vähem sooja eraldaks ümbritsevasse ruumi siis on ju sama tulemus. Lisaks ei pea maksma pumba võrra raha, et see soojus sealt korruse võrra kõrgemale ajada. Kui see kelder aga kunagi maha ei jahtu siis polnud sel katlal vist üldse mingit termoisolatsiooni ümber.

Pilte saab suuremaks nendele topelt-klikkides.

arvan, et katla jääksoojus katlamajas on paratamatus.

Kui ma tahkeküttega kütsin, siis katla jääksoojusest, mis eraldus põhiliselt katla ning korstnalõõri vahel olevast soojustamata metalltorust, jätkus külmemate ilmadega just nii paljuks, et külmakartlikud asjad (vesialusel värvid jms) ära ei külmuks. Paarsada W soojust oleks sealt ehk võtta olnud, kui miinustemperatuure lubada, kuid see ei tasuks iial soojuspumpa investeerimist ära ning suht ebameeldiv, isegi ebatervislik, oleks katlaruumis toimetada, kus mingi vent külma õhku ringi uhab.
Ja normaalse õliküttekatla kasutegur on >90% ning enamus sellest <10%-st kaost on soojus, mis korstnast välja läheb. Katlaruumis oleva soojuspumba abil saaks ehk tühised paar prossa soojust juurde.

Ise olen ammu juba mõelnud, et miks viilkatusega majadel pole õhk-vesi soojuspumpade osa paigaldatud pööningule, kust tuul niikuinii läbi käib ja kuhu jõuab ka siiski üsna suurel määral majast tulev soojus.

Külaline kirjutas:miks viilkatusega majadel pole õhk-vesi soojuspumpade osa paigaldatud pööningule

See viib ikka iseennast juukseidpidi soost välja sikutamiseni.

välisosa tuleks paigaldada majja sisse. Seal ju veel soojem.

Millest aga sõltuvad hoone soojuskaod läbi välispiirete??? Eelkõige ikka temperatuuride erinevusest ühel ja teisel pool välispiirdeid. Kui me hakkame väljaspool soojustust (olgu see pööning või katlaruum) olevat temperatuuri jahutama soojuspumbaga, muutuvad kohe vastavate piirete soojuskaod suuremaks.
Kui paigaldada SP välisosa katlaruumi, aga katelt ei köeta. Mis siis saab??? Laseme aga miinuskraadidel katlaruumis ulguda???

see näide oli tehtud vist ideega transportida jääksoojust siis kui seda on ühest ruumist teise
samas oleks seda olnud ehk odavam transportida nt. ventilatsiooniga ja kasutades soojusvahetit õhkude segunemise vältimiseks
ehk katlaruumi õhk aetakse ventikaga läbi soojusvaheti ühest kontuurist ja nt. maja värske õhk või siis sisemine ringlus aetakse teise ventikaga läbi soojusvaheti teisest ringist.

Külaline kirjutas:see näide oli tehtud vist ideega transportida jääksoojust siis kui seda on ühest ruumist teise
samas oleks seda olnud ehk odavam transportida nt. ventilatsiooniga ja kasutades soojusvahetit õhkude segunemise vältimiseks
ehk katlaruumi õhk aetakse ventikaga läbi soojusvaheti ühest kontuurist ja nt. maja värske õhk või siis sisemine ringlus aetakse teise ventikaga läbi soojusvaheti teisest ringist.

Nii saab pigem toa soojuse arvel katlamaja soojendada.

idee on ikkagi ära kasutada katlaruumi jääksoojuse mis peaks igati loogiline olema.

Ja jällegi ei saa ma aru, et miks siis ei võiks seda katelt kohendada, et soojust vähem keldrisse jagada ? Pump on muidugi ka lahendus aga mingit kirvemat asja vist hetkel välja ei mõtle.

nokuulge kirjutas:idee on ikkagi ära kasutada katlaruumi jääksoojuse mis peaks igati loogiline olema.

Soojusta torustik ja seadmestik korralikult ära, siis ei teki ka oluliselt jääksoojust. Kas mõistlikum ei oleks ikkagi liigsoojuse tootmist/teket piirata, mitte ei hakka aretama veel süsteeme, mis soojalekkeid kokku korjavad. Kui pole lekkeid, siis pole ka vajadust mingisuguse porno järele.

Ise olen ammu juba mõelnud, et miks viilkatusega majadel pole õhk-vesi soojuspumpade osa paigaldatud pööningule, kust tuul niikuinii läbi käib ja kuhu jõuab ka siiski üsna suurel määral majast tulev soojus.

Simple - soojuspump sulatustsükli ajal tekitab kondentsi ja kuidas sa sellest pööningul vabaned? mööda külma toru sa seda juhtida ei saa, külmub ära. Lased otse soojustusse ???

no see jupike toru mille kaudu kondensvesi läbi lae tuppa juhtida, pole probleem ära soojendada, arvan. Küll aga peaks selle pööningu üksjagu hõredamaks tegema.. viilu otsalauad üle ühe lahti...

Mis aga soome artiklisse puutub, siis 130 ruuduse maja kohta 3000 liitrit - see on ju ligi 30 000 kWh. Seal neid kadusid ikka on üksjagu..

omaette tase on lõik:
"..Majaomaniku sõnul ei muutu katlamaja liiga külmaks, isegi kui kõva pakasega tõmmatakse kogu soojus sealt majja. Ilmselt on ruum piisavalt hästi soojustatud.."

trebla kirjutas:no see jupike toru mille kaudu kondensvesi läbi lae tuppa juhtida, pole probleem ära soojendada, arvan. Küll aga peaks selle pööningu üksjagu hõredamaks tegema.. viilu otsalauad üle ühe lahti...

Mingi mulle arusaamatu nali, vist?
Peaks nagu elementaarne olema, et pööningult, vähemalt üritatakse eemale hoida igasuguseid tiivulisi lendavaid olevusi ja sisse tuiskavaid sademeid.
Kui otsa-viil näeb välja nagu naabri aed... siis ei pruugi teatud aja mõõdudes enam välis-osa sõnniku alt leida, kohe kindlasti hakkavad igasugused muud probleemid kuhjuma.
Milleks on vaja elu keeruliseks elada?

tere,


ikkagi antud teema juurde tagasi tulles, puht huvi pärast - kas antud lahendus ei võiks sobida tööstusliku ruumi, kus on olukord, et meil on vaja ca 50m2 antud ruumist eraldatud pinda jahutada, ja ümbritsevat ruumi (150m2) kütta, põhimõtteliselt oleks vaja luua lao sisse külmruum temperatuuriga 7c - külmruumi ümbritsev ruum võiks olla samas soojem - näiteks +15c, tegemist on paekivi hoonega mis muidu püsib aastaläbi + kraadide juures - asjast mitte midagi jagav inimene nagu mina kujutab ette, et juhul kui me konditsioneerseadmega jahutame oma külmruumi vabaneb meil soojus mida me saame kasutada ümbritseva ruumi kütmiseks ( mis on vajalik ) või siis, küttes pumbaga laoruume peame me kusagilt sooja välja tõmbama, ja juhuslikult on meil vaja sellist külma kohta - et siis mis tingimustes ja mis piirides saaks mingit lahendust rakendada

Külaline kirjutas:kas antud lahendus ei võiks sobida tööstusliku ruumi, kus on olukord, et meil on vaja ca 50m2 antud ruumist eraldatud pinda jahutada, ja ümbritsevat ruumi (150m2) kütta,

Mõistlik mõte

Külaline kirjutas:põhimõtteliselt oleks vaja luua lao sisse külmruum temperatuuriga 7c - külmruumi ümbritsev ruum võiks olla samas soojem - näiteks +15c,

Siis tuleb soojuspumba juhtimist ilmselt niiplaju kohendada, et see oma töö "välistemperatuuri" langedes -7-ni lõpetaks (kirvemeetodil oleks mingi temperatuuriandur ja relee/kontaktor abiks, intelligentsemaid meetodeid oskavad ehk külmavanad soovitada).

Külaline kirjutas:mis piirides saaks mingit lahendust rakendada

Energia jäävuse seadus paneb need piirid ilmselt paika ehk kui suur on soojuse juurdevool külmutatavasse ruumi?

Suvisel ajal kui suurem ruum sooja ei vaja millega siis külmaruumi külma toodad.

Külaline kirjutas:tere,


ikkagi antud teema juurde tagasi tulles, puht huvi pärast - kas antud lahendus ei võiks sobida tööstusliku ruumi, kus on olukord, et meil on vaja ca 50m2 antud ruumist eraldatud pinda jahutada, ja ümbritsevat ruumi (150m2) kütta, põhimõtteliselt oleks vaja luua lao sisse külmruum temperatuuriga 7c - külmruumi ümbritsev ruum võiks olla samas soojem - näiteks +15c, tegemist on paekivi hoonega mis muidu püsib aastaläbi + kraadide juures - asjast mitte midagi jagav inimene nagu mina kujutab ette, et juhul kui me konditsioneerseadmega jahutame oma külmruumi vabaneb meil soojus mida me saame kasutada ümbritseva ruumi kütmiseks ( mis on vajalik ) või siis, küttes pumbaga laoruume peame me kusagilt sooja välja tõmbama, ja juhuslikult on meil vaja sellist külma kohta - et siis mis tingimustes ja mis piirides saaks mingit lahendust rakendada

See on kõige tavalisem külmkamber, mille jääksoojus juhitakse kõrvalolevasse ruumi. Suvel võib kasutada paralleelselt teist kondensaatorit , mis on õues (siis jääksoojus juhitakse õue).
Leiutamine on tavaliselt valus... st külmkambri seinad on ikkagi soojuskindla paneeliga isoleeritud. Seega peaks esmalt aru saama , mida seal jahedas ruumis hoida tahetakse ja millised nõuded selleks on.
Tegemist on külmutusagregaadiga, mitte soojuspumbaga. (aga alati saab ka keerulisemalt asja lahendada.)

Siit saaks edasi arendada teema, et maja seinal oleva soojuspumaba välisosa ümber võiks ehitada kasvuhoone (kilest või klaasist) mille üks ots siis kasti juures ja teine ulatub nii kaugele kui võimalik. Äkki põrand ka mustaks värvida. Päikeseliste ilmadega peaks seal õhk soojem olema kui päris lageda taeva all.
Ilmselt siiski peab see hoone olema väga suur, et pump ei jõuaks rohkem õhku jahutada kui talvine-kevadine päike soojendada

Mõned ajad tagasi mängisin ka ühes teemas mõttega paigaldada soojuspumba välisosa kasvuhoonesse. Puuduks tuul ja sademed ning temp oleks kevadel/sügisel tiba kõrgem päikesepaistelise ilmaga.

rokikas kirjutas:Mõned ajad tagasi mängisin ka ühes teemas mõttega paigaldada soojuspumba välisosa kasvuhoonesse. Puuduks tuul ja sademed ning temp oleks kevadel/sügisel tiba kõrgem päikesepaistelise ilmaga.

Võib paigaldada nii, et välisosa vent-ava on klaasseina piiril ja puhe otse õue, aga tagant/küljelt imetakse sisse kasvuhoones eelsoojenenud õhk. Samas peab sellises küllalt suures, kevad-talvel taimekasvatuseks mittekasutatavas kasvuhoones olema avatud üsna suur pind õhu vabaks sissepääsuks, sest max võimsusel liigutab vent läbi välisosa aurusti õhku üle 1800 m3/h.

aare kirjutas: olema avatud üsna suur pind õhu vabaks sissepääsuks, sest max võimsusel liigutab vent läbi välisosa aurusti õhku üle 1800 m3/h.

Miks? Kuna "värsket" õhku ju seade oma tööks ei vaja siis ...
Õhu temperatuur ehk energiasisaldus tiba teine teema. Samas kui ka päikeselt mingit "lisa laksu" hetkel ei saaks (öö näiteks ) siis piisavalt suure klaasi pinna soojusjuhtivus hoolitseb selle eest et jääkambrit ei tekiks.
Näiteks kui võtta 50 m2. klaasipinnaga kasvuhoone (ei olegi nii väga suur põrandapinnalt) millel 3 mm. klaas siis 1 C. madalama kui väljas temperatuuri saavutamine seal ei olegi nii lihtne seadmega mille siseosa küttevõimsuseks märgitud ~6 kW. Ega ta ju sealt õhust rohkem raba kui sisse jõuab.

Või mis

aare kirjutas:

rokikas kirjutas:Mõned ajad tagasi mängisin ka ühes teemas mõttega paigaldada soojuspumba välisosa kasvuhoonesse. Puuduks tuul ja sademed ning temp oleks kevadel/sügisel tiba kõrgem päikesepaistelise ilmaga.

Võib paigaldada nii, et välisosa vent-ava on klaasseina piiril ja puhe otse õue, aga tagant/küljelt imetakse sisse kasvuhoones eelsoojenenud õhk. Samas peab sellises küllalt suures, kevad-talvel taimekasvatuseks mittekasutatavas kasvuhoones olema avatud üsna suur pind õhu vabaks sissepääsuks, sest max võimsusel liigutab vent läbi välisosa aurusti õhku üle 1800 m3/h.

Ja kui kasvuhoonest käib selline õhukogus läbi, siis mis sooja ta enam annab, sama temp mis väljas, lisaks on kütteperjoodil päikest ka loetud tunnid ainult.