Ehitusfoorum

kas keegi teab millise paksusega
<BR>peaks olema tsinkvaltsplekk katuse ehitamisel. kas 0,45mm piisab või on liiga õhuke . hinna poolest õhem ikka odavam. aitäh
( katusepleki paksus )

soovtan 0,55 mm tehakse ka 0,45 mm kuid paksem kestab kauem. kui teed endale pane kindlasti 0,55 mm plekk

Tere. Vanad meistrid tegid 0,7. Mida õhem plekk, seda tihedamini on vaja valtsida, seda rohkem ta tuulega laperdab ja seda kiiremini läbi roostetab. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

0,7 mm hea mõte aga otsi loll kes selle sul peale paneb .üldiselt on materjali paksus siiski 0,5mm.üldiselt toode ja rannila ei pakugi 0,45 materjali valtsile

0,45mm sega see probleem et kui ta on tehase valts siis kipub ta kokku lükates lokkima ja tsingi puhul see eriti näha kena ilmaga ,aga värvitud plekil pole see eriti suur mure kuna paari kuuga tolmune ja siis kõik kena

Tere. Loomulikult tean, et 0,7 plekiga katusetegijat naljalt ei leia. Aga selliseid mehi veel on. Varsti enam ei ole. Ja selle põhjuseks on see, et tellijad otsustavad ainult paigaldustöö hinnanumbri järgi. 0,7 pleki paigaldustöö on kallim. Aga see on üldine mentaliteet odavaid Nif-Nif maju ehitada. Ja siis pahandatakse, et katus lainetab ja on mõlkis, et tuulega laperdab vastu aluskatust, et 20 aasta pärast on katus lagunenud, läbi roostetanud ja tilgub. Ja meistrid oskavad ka ise valtse teha, nii 0,5 kui ka 0,7 plekile, ei pea olema tehase valts. Lugupidamisega. Alar Piirfeld. 0,7 plekiga katuseomanik.

Alar Piirfeld paistab olema vinge sell, paneb noortematele vendadele pasunasse ise veel räägib, et pole plekitöödega tegelenud.Kahjuks pole Eestis plekkseppade vana koolkonna mehi järgi jäänud, kellelt meie noored plekkseppa hakatised saaksime head nõu küsida.
Põhimõtteliselt lokivad kõik valtsplekkkatused kui õige valguse nurga alt vaadata.Paksem plekk jääb muidugi eriti ebatasasel pinnal siledam kuid ilmeslt oli küsitud pleki paksust säilivuse seisukohalt.Siin osutub määravaks teraspleki katmine tsingikihi paksusega. Maksimaalselt on praktikas osutunud võimalikuks katta terasplekk 350.g/m2 tsingikihiga.
Paksem tsingikiht kipub materjali valtsimisel liialt pragunema.
Kes tahab tõesti head ja vastupidavat katust peaks valima läbinisti tsingist pleki mis hinna poolest läheb juba vasega ühte hinnaklassi.
muidugi ei saa unustada ka head plekkseppa.

Tere. Tsingikihti saab juurde tekitada värvimise teel. Värvid mis sisaldavad tsinki moodustavad aluspinna tsingiga ja koos kattevärviga nn "Duplex" kaitse-süsteemi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

õigus hr.Piirfeld plekk läheb nii tunduvalt paksemaks küll. Naistele võib ka kõvasti silikoni ette riputada, aga kas see on ikka päris õige ja ehe?

Tere. Hakkan aru saama, et meil on restauraatoriga erinev maailmapilt. Restauraator tahab teha kõik nii, et oleks ehtne ja autentne. Minu kriteerium on konstruktsiooni maksimaalne kauakestvus. Nüüd võib polemiseerida kumb on parem. "Parem" sõltub sellest, mida inimene (või ka ühiskond) peab paremaks või efektiivsemaks. Selle aupaiste nimel toimub siis ka erinevate huvigruppide omavaheline võitlus turul oleva raha pärast. Minu maailmapildis on autentsed ja ehtsad asjad põnevad ja austan neid inimesi, kes on selle ala endale valinud. Aga see on väga kallis hobby, mis on taskukohane vähestele. Mõningatel juhtudel ei pruugi autentsed asjad olla esmapilgul kallimad kui kaasaegsed, aga reeglina on nende autentsete asjade hooldus-, remondi- ja parandamisekulud kopsakad. See teebki nende asjade omamise kalliks. Kas või seesama plekk-katus. Restauraator tõenäoliselt teab, mis maksab üks korralik plekk-katus. Kui teda ei hoolda (ei värvi, ei lisa tsingikihti , ei puhasta jne), siis võib see katus olla 30-40 aastaga läbi. Kui hooldad, siis kestab ta niikaua kuni viitsitakse teda hooldada. Kumb on odavam katus: kas "silikoonrindadega" katus või ehtne ja autentne. Julgen väita, et "silikoonrindadega" katus on keskkonnasõbralikum, kuna pole vaja jälle 40 aasta pärast loodusest ressurssi katuse tegemiseks hankida ning pole vaja vana katusejääke loodusesse (prügimäele) saata. Ka tellijal (ning seeläbi ka ühiskonnal) on odavam 1 hooldatud katus kui 3 hooldamata katust 100 aasta (mitte 5 aasta) perspektiivis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

kõik võib õige olla aga mida teha vanalinnaga?Kas pritsime silikooni katusele ja paneme plastaknaraamid ette? Kas ikka tuleb odavam?Iga inimese loodud toode on reeglina millegi jaoks hea ja kasutajatel peaks jaguma tervet mõistust kasutada neid õiges kohas .

Tere. Vanade asjade juures on samuti oma erinevate koolkondade võitlused. Vanade hoonete puhul võitlevad omavahel konserveerijad ja restaureerijad. Konserveerijate ideoloogia on selline, et säilitada olemasolev säilinu võimalikult autentsel kujul, aga seda kaitsta kaasaegsete insenerlike lahenditega, ET OLEMASOLEV KESTAKS MAKSIMAALSELT. Restauraatorid jälle tahavad teha kaasaegse vana asja ET OLEKS MAKSIMAALSELT ORIGINAALILÄHEDANE. Kesk-Euroopas on ülekaal konserveerijatel, Põhjamaades restaureerijatel. Mina olen konserveerijate poole peal. Mis puutub vanalinna, siis 10 aasta jooksul värvida fassaadi 4 korda lubivärviga on absurdne raiskamine, selle asemel, et katta ta 1 kord korraliku silikoonvärviga. Muide vanalinnas on palju selliseid maju, mis muinsuskaitse teada on värvitud silikaatvärviga, aga tegelikult on peale pandud klassikaline akrüülvärv. Ja keegi ei saa mitte midagi aru. Aga kestab ning muinsuskaitsjad kiidavad takka, et vaat kui hea silikaatvärv. Mis on siis oluline, kas ainult mõne mehe või naise teadmine värvi keemilisest koostisest või see, et hoone osa kestab ja on ilus ka? Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

mõnel mehel on nii hea meel nagu oleks oma käsi ise mängus olnud.
On siis nii ilus vaeseid muinsuskaitsjaid petta?
Eks vana tark ja paks paekivisein tunneb lõpuks ise ära mis talle sobib ja mis mitte.

Jälle emotsioon, mis pole ehitusfüüsikaga mitte kuidagi seotud. Paemüüril tundeid pole, talle sobib iga värv mis pole temaga ehitusfüüsikaliselt vastuolus. Ja ehitusfüüsikaliselt on hoopis lubivärv (kauakestvuse kriteeriumi järgi) vastunäidustatud, mitte akrüül-, silikaat- või silikoonvärv. Lugupidamisega. Alar Piirfeld. P.S. Lolluste vastu olen võidelnud kogu aeg, ka muinsuskaitsjate liivakastis.

Sain aru-kõik on selge.
Mõnel mehel on ikka päris pikk tee püha tõe juurde.
Nõuka ajal püüti ka tsementkrohvi paekivimüürile selga ajada aga paekivil olid tunded- ta higistas ju selle kõik maha.
Sama saatus ootab ees ka kõike kilekihti tekitavate värvidega.
Mina ei tunne kõiki maailma asju ega taha antud diskussiooni arendada pealegi on see teemast "pleki paksus" päris kaugelele läinud.
lugupidamisega restauraator.

vanasid plekkseppi jääb aina vähemaks tõesti , ka sõjaveterane jääb aina vähemaks . see selleks , vana kooli plekksepad on tartus täitsa olemas aga neil on järjekord ca. kuus kuud . firma on "arssin" , see on muide vana plekimõõt - arssin korda kaks 71*142 cm. peaks olema hea enne.

Tere ametivennad!
...vana kooli plekksepad?Mis see tähendab?Saite juba esimese vabariigi aegu meistriteks ja ikka veel vehite edasi?Vene ajal liikus samuti seda mõõtu päris palju,hea pehme plekk oli.Huvitab kas praegusel ajal ka keegi on lasknud seda mõõtu katust teha?Või tapetakse teid ainult pikapaaniga ära?

jutt käib tinaplekist vist

Ei ühti!Mina olen tinaplekki näinud kõige suuremaid tahvleid 25x35cm.Õigemini kümmekond tahvlit oman ka.(kasutamata)
Jutt oli Eestis enam levinud ajaloolisest katusepleki tahvlimõõdust.

Huvitab kas praegusel ajal ka keegi on lasknud seda mõõtu katust teha?Või tapetakse teid ainult pikapaaniga ära?[/quote]

Pole küll päris seda mõõtu,kuid ei tappnud ka päris pikkade paanidega.Omale tegin/teen sedasi
http://pilt.ee/photo/596104/13856634/

Uskumatu,et eramajadele veel niisuguseid,tahvlijaotusega,plekki viitsitakse teha.Silma järgi kuskil kahe meetrine?Kes teile augu "pähe rääkis"?
Küsimus, arssina mõõdus,on ikka veel õhus?

restauraator kirjutas:Uskumatu,et eramajadele veel niisuguseid,tahvlijaotusega,plekki viitsitakse teha.Silma järgi kuskil kahe meetrine?Kes teile augu "pähe rääkis"?
Küsimus, arssina mõõdus,on ikka veel õhus?

On jah kahene leht pikuti pooleks.Olen ise plekksepp ja teen valtsplekk-katuseid.Eeldasin, et plekul peaks katus olema tehtud, mitte plekitatud