Ehitusfoorum

kas, keegi on soojustanud palkmaja energy sealiga või log jam'iga e. tihendusvahaga. Mis firmaga või eraisikuga oli tegemist?? Kui tead kedagi, kes oskab sellist tööd teha , anna teada - on pakkuda tööd

tean küll. oma maja lasin teha palkmajakeskuse poistel. nad ise on maaletoojad, müüjad ja ise ka teevad. annavad tööle ja materjalile garantii. abikaasa üritas algul ise teha aga poole seina pealt jättis asja katki ... nii lihtne see polnudki kui arvas. numbrit mul pole alles aga vaata netist palkmajakeskus

mother kirjutas:tean küll. oma maja lasin teha palkmajakeskuse poistel. nad ise on maaletoojad, müüjad ja ise ka teevad. annavad tööle ja materjalile garantii. abikaasa üritas algul ise teha aga poole seina pealt jättis asja katki ... nii lihtne see polnudki kui arvas. numbrit mul pole alles aga vaata netist palkmajakeskus

No aga jaga siis teistega juba natuke rohkem kogemusi. Kuna teha lasid, kuidas tulemusega rahul oled jne. Ehk raatsid ka mõne pildi töö tulemusest näiteks üles panna?

Taoliste möginatega pragude/vuukide/varade ülemäärimist nimetatakse maja tihendamiseks mitte soojustamiseks. Need ikka erinevad asjad kuigi lõppeesmärk suht sama. Esmajärjekorras tehakse seda väljaspoolt mitte seest.

pikk88le:
Rahuloluga on nii, et kui talvel aken pärani lahti ja tuul sisse puhub ja seda kinni ei saa kuidagi panna siis on ikka üsna nukker. Kui aga akna kinni saad on päris hea tunne. Nii nende pragudega. Kui kokku arvutada, siis umbes akna jagu pragusid majal oligi ... aknad muidugi erinevad aga nii väiksest kui suurest aknast tuleb külma. Pragudega sama lugu. Kui kusagilt õpetust saan, võin ka pildid teha ja üles panna. Teha ma oskan kuidagi aga ülespanemises pean abi otsima.
rokikale:
Ei saa aru miks mehed peavad kindlasti targutama kogu aeg. On siis nii suur vahe kas soojustan või tihendan. Sõna soojustan saan kasutada ilmselt ainult siis kui maja kütan. Kui panen akna ette - maja muutub soojemaks. Kui panen vatiteki ukse ette külmal talvel - maja muutub soojemaks. Kui panen villa seina - maja muutub soojemaks. Kui panen palgil praod kinni - maja muutub soojemaks. Mis vahet seal on, pole vaja targutada

mother kirjutas: On siis nii suur vahe kas soojustan või tihendan.

Kas on siis nii suur vahe kas keedan või praen muna?

tänan motherit konkreetse nõuande eest, rokikaga ei hakka vaidlema õige terminoloogia üle, aga asja sisu oli ju arusaadav. Väljastpoolt selle ainega (või mis iganes selle mögina nimi ka on) tegemine tundub meie kliimas suhteliselt lühiajaline projekt olema - vot siinkohal olekski abi tagasisidest inimestelt , kes maja soojustanud, vooderdanud, tihendanud (jm. terminid) nii seest kui väljast...

Et mitte tüütult pikalt targutada jälle soovin vaid jõudu oma raha pea asjatuks kulutamiseks. Vaid seest tihendades saate ehk seina väljanägemise paremaks aga küttearvele mõjub see ilmselt üpris vähe. Vähemalt tunduvalt vähem kui välimine tihendamine mõjuks.

Kust need andmed sul pärinevad? Mina, kui praktik (kuna minu maja on soojustatud/tihendatud) väidan, et just seestpidise tihendamise tulemusena vähenes mul küttekulu OLULISELT - mitte üpris vähe. Samuti kadus majas selline pidev "tuule tunne". Võimalik, et väljast tihendades oleksin saavutanud parema tulemuse, ei oska öelda aga mina soovisin just seest ja sellega saavutasin soovitud tulemuse.

talvel lähed õue ja paned jope selga on soe! aga kui jood ennast täis ja jopet selga ei pane, on ka soe!

mother kirjutas:Kust need andmed sul pärinevad?

Märksõnaks tuuletõke.
Miks peab soojustuskihi välimine piir olema tuuletihe?

mother kirjutas:pikk88le:
Rahuloluga on nii, et kui talvel aken pärani lahti ja tuul sisse puhub ja seda kinni ei saa kuidagi panna siis on ikka üsna nukker. Kui aga akna kinni saad on päris hea tunne. Nii nende pragudega. Kui kokku arvutada, siis umbes akna jagu pragusid majal oligi ... aknad muidugi erinevad aga nii väiksest kui suurest aknast tuleb külma. Pragudega sama lugu. Kui kusagilt õpetust saan, võin ka pildid teha ja üles panna. Teha ma oskan kuidagi aga ülespanemises pean abi otsima.

Oled sa nüüd oma pildimaterjali installeerimiseks abi leidnud?

Tegelikult saab ehitada ka palkmaju ilma hilisemate probleemideta.Igasugune LogJam ja PermaChink-ParmaSink on kasutusel valdavalt Ameerikamaal,kus teistsugune stiil palkehituses.Eestis kasutatakse probleemide kõrvaldamiseks halvasti ehitatud majadel.Seega peaksite ehk lisama ehitaja andmed,et teised palkmaja soovijad ei astuks samasse ämbrisse?

ait kirjutas:Tegelikult saab ehitada ka palkmaju ilma hilisemate probleemideta.Igasugune LogJam ja PermaChink-ParmaSink on kasutusel valdavalt Ameerikamaal,kus teistsugune stiil palkehituses.Eestis kasutatakse probleemide kõrvaldamiseks halvasti ehitatud majadel.Seega peaksite ehk lisama ehitaja andmed,et teised palkmaja soovijad ei astuks samasse ämbrisse?

Väga õige! Kui on ikka korralikult tehtud nii, et palk saab vabalt tihedaks vajuda, kõik nurgad veel kirvega üle käidud, et kuskilt kandma ei jää ja muidugi villariba korralikult pandud, eriti nurkades, siis ei ole 20 cm palgil lisasoojustust juurde vajagi! Ise elan juba aastaid sellises!

Ma ka aru ei saa, miks seda palkmaja on mõtet siis ehitada/osta, kui seda veel soojustama peab ehk siis kogu ilu ära kaotama? Kalliks natuke ei lähe kogu projekt? Korralikult ehitatud palkmajal piisab 13 cm palgist, et aastaringselt seal sees elada. Soojustada võite kiviseinu...

Kahjuks olen näinud ehitusjärgus palkmaju,mida teevad mehed,kel on pehmelt öeldes ükskõik,kas see maja peab tuult või mitte.Majade kokkupanemisel olen näidanud kümneid kordi meestele,mismoodi panna vilti KORRALIKULT!Aga piisab ühest mehest terves protsessis,kel on pohhui,ja kogu töö on nullitud.

Kahjuks olen näinud ehitusjärgus palkmaju,mida teevad mehed,kel on pehmelt öeldes ükskõik,kas see maja peab tuult või mitte.Majade kokkupanemisel olen näidanud kümneid kordi meestele,mismoodi panna vilti KORRALIKULT!Aga piisab ühest mehest terves protsessis,kel on pohhui,ja kogu töö on nullitud.

kus selliseid supermaju ehitatakse? mulle ehitas tuntud tegija, ehitab siiani ei ole pankrotis ega midagi ja palgid ilusti kinni vajunud aga läbi puhub ikkagi. ma ei usu, et sellist palkmaja olemas on, kust vara vahelt ja nurkadest tibagi tuult läbi ei tule. sellist juttu räägivad ainult palkmaja ehitajad, mis ei pea tegelikkuses paika . kui siis ehk paksust vineerist või noh lamell majad, mis ei vääri palkmaja nime

tõnu kirjutas:..... ei ole 20 cm palgil lisasoojustust juurde vajagi! Ise elan juba aastaid sellises!

timburi kirjutas: Korralikult ehitatud palkmajal piisab 13 cm palgist, et aastaringselt seal sees elada. Soojustada võite kiviseinu...

Ma loodan et te 20 cm. palkseina elanikud annate ikka omale aru et maksate samasuuri küttearveid nagu need kes tegid omale karkassmaja ning soojustuseks panid .....70 mm. villa ja korraliku tuuletõkke.
13 cm. palkseina elanikud ......

Peale "hingavate" konstruktsioonide on nüüd ka "seinad mis ei vaja soojustust" moes vist Mis järgmiseks?

Siinsed jututajad panevad tarka teadmata asjast samapalju kui lehm helikopterist. Olen juba üle 5 aasta Norras töötanud puusepana ja näinud rohkem palkmaju kui siin mõni mees ennast peeglist. Seal nii tarka inimest pole, kes omale aastaringseks elamiseks 13 või isegi 20 sest palgist maja ehitaks. Ilmselt nad pole nii nutikad, et selle peale tulla ja "raha palgi pealt kokku hoida". Selle peale tuleb ainult "väga arukas" eestlane. Ka see on müüt, et ainult jänkid oskavad maja tihendada Perma Chingiga või Energy Sealiga. See mögin on Norras väga levinud, siin oskavad inimesed raha teenida ja oskavad raha mitte tuulde lasta. Ka Eestist ostetud maju on tihendatud nii seest kui väljast. Arvan, et see on pseudo probleem, kust poolt see õigem tihendada on. Kusjuures üldiselt ollakse uhked kui saavad teada, et olen eestlane, et neil on Eestist toodud palkmaja.

Eks kindlasti mõnele vennale see jutt utoopiline tundub! Minu palkmaja ehitusalune pind on 60 m2 ja 1,5 korrust, talvel läheb puid max 10 ruumi, sellist nurka, ega palgivahet ei ole õnnestunud leida, kust tuult tuleks, kütte eest ei ole elu jooksul sentigi maksnud (metsa sees). Toad on soojad ja ei ole kunagi mõelnud lisa soojustuse peale.

Sorry ma pidasin 13 cm all silmas siis kõige kitsamat kohta, kui palkseina läbilõiget küljepealt vaadata:)

tõnu kirjutas:Eks kindlasti mõnele vennale see jutt utoopiline tundub! Minu palkmaja ehitusalune pind on 60 m2 ja 1,5 korrust, talvel läheb puid max 10 ruumi, sellist nurka, ega palgivahet ei ole õnnestunud leida, kust tuult tuleks, kütte eest ei ole elu jooksul sentigi maksnud (metsa sees). Toad on soojad ja ei ole kunagi mõelnud lisa soojustuse peale.

Eks see oleneb kindlasti ka sellest, kuhu sa oma maja ehitanud oled. Sinul metsas pole ilmselt probleemi, kuid kui seesama maja tõsta näiteks keset põldu ja künka otsa, siis leiaks tõenäoliselt ka selle koha, mis tuult läbi laseks

tõnu kirjutas: kütte eest ei ole elu jooksul sentigi maksnud .

MOTT
Sellisel tingimusel oleks "karkassmajamees" võinud ainult tuuletõkke ja voodrilauaga piirduda. Milleks rohkem kulutada.
Nii et selles on sul õigus jah

tõnu kirjutas:Eks kindlasti mõnele vennale see jutt utoopiline tundub!.

timburi kirjutas:Sorry ma pidasin 13 cm all silmas siis kõige kitsamat kohta, kui palkseina läbilõiget küljepealt vaadata:)

Kuidas arvestatakse palkseina paksust (U-arvu silmas pidades) http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... itetty.pdf

Ksjuures needsamad eespool kirjeldatud supermajad lähevad ka Norrasse...
Ja ma ei saanud aru mida kasutaja norrakas öelda tahtis?? Kas seda,et Eestist tulnud majadel kasutatakse PermaChinki?