Ehitusfoorum

Kas 1-korruselisele majale tasub eraldi laetalasid panna kui on kavas ferme kasutada?
Mida laetalad annaks?

Pane mõni joonis mida silmas pead?

Disaini mõttes ehk annavad (kui on nähtavad talad)aga mingit muud kasu neist nagu ei ole,kui siis fermidele lisakoormus.

Joonist ei ole. Mul saavad aeroc375 müürid kohe püsti ja mõtestan teemat, et kuidas lagi ja katus lahendada.
Fermid tunduvad nii pilbaste moodi.. (pole veel tellinud).

loomulikult ainult fermid , kiire ja mugav lahendus . Tuleb ainult silmas pidada et vaheseina ja fermi vahele jääks 30 mm vajumis ruumi

tore oleks teada/näha projektlahendust, aga üks asi mis pähe tuli on see, et kas sinna fermide vahele mahub/saab panna piisavalt soojustust? ja teine asi - mis sammuga on fermid? - võibolla on viimistlusmaterjali paigaldamiseks neid vaja?

Projektis on ainult info, et katus on fermidega, mis projekteerib fermivalmistaja. Paar hinnapakkumist olen võtnud, seal on sammuks pandud 900 mm.

Loomulikult (projekteeritud) fermid kui vähegi võimalik.

Rokikas, tunnen huvi, et miks nii kindel oled, et "loomulikult fermid"?

Seetõttu et projekteeritud fermid on projekteeritud.Ja seda just vastavalt sinu maja vajadustele. Tootmisel kasutatakse kontrollitult kvaliteetset materjali. Paigaldus on kiire. Kui aluspind (müürilatt) sirge (igas suunas) siis fermide pealispind, nagu ka alapind, sirge ning edasine katmine kiire ning lihtne = odavam kui isetehtud sarikatega.

Tala kirjutas:Kas 1-korruselisele majale tasub eraldi laetalasid panna kui on kavas ferme kasutada?
Mida laetalad annaks?

Kui ferm peaks mingil põhjusel kokku kukkuma, siis laetalad ehk midagi päästaksid.

205d kirjutas:Kui ferm peaks mingil põhjusel kokku kukkuma, siis laetalad ehk midagi päästaksid.

Sellise mõtteviisi kohaselt peaks veel teisedki laetalad esimestega risti panema, et kui esimesed talad mingil põhjusel purunevad siis teised ehk päästavad.

Küülaline kirjutas:

205d kirjutas:Kui ferm peaks mingil põhjusel kokku kukkuma, siis laetalad ehk midagi päästaksid.

Sellise mõtteviisi kohaselt peaks veel teisedki laetalad esimestega risti panema, et kui esimesed talad mingil põhjusel purunevad siis teised ehk päästavad.

Ütleme siis nii, et mina ferme oma pea kohale küll ei taha. Enne katusele jõudmist väntsutatakse neid juba kraanaga mitu korda. Palju sõltub paigaldajate kvaliteedist. Tagatipuks, mis juhtub puiduga aastate jooksul- paratamatult kõduneb. Lugematud teemad puudulikust katusealusest tuulutusest, avastamatutest läbijooksudest jne jne . Palju see ogaplaat sinna puidu sisse ulatubki? Ma küll ei imestaks, kui ferm 20 a pärast ilma hoiatamata lihtsalt omaenese raskuse all laiali lendaks. Aga see on lihtsalt minu eelarvamus.

Kui transporti kardad, siis tee ise käepärastest materjalidest ...ja kasuta ainult naelu
Siin kõige pikem prussijupp on 3,5 m. Fermi kõrgus 1,3 ja 6,0 m avale + räästas

Mis kate seal fermide peal on kui pole saladus?

Saladust pole. Aluskate on paber profiilpleki all. Mingi aeg müüdi katusealuskattena sellist õrnalt kiletatud pabertoodet.
Terve see ehitise sisemine karkass on kokku miksitud nagu eri kohtadest kokku korjatud ehitusjääkidest.Mõnes seinas on ristlõiked päris suured...meenutab nagu meie nõuka aegset kombineerimist...päris ehitaja ei tundud selle autor ka olema. Erinevaid käekirju on nii palju nagu on suurem seltskond selle talgu korras kokku klopsinud! Aga "hiiri" näed püüab

taastaja

kasutan teemat ära.

Vana laut (6 x 8 m, vundament/kõrge sokkel maakivist, ülejäänud palk), üks laetala (äärmine) on ära murdunud, sarikad laetaladega ühendatud ei ole. Kas see murdunud tala täidab ka mingit olulist funktsiooni seoses seintega? Kas selle peaks asendama, või ei ole see oluline kuijust ei soovi vahelage (heinte jaoks)?

tänud.

Külaline kirjutas: Kas see murdunud tala täidab ka mingit olulist funktsiooni seoses seintega?

Võib ju olla et hoiab seinu laiali vajumast.