Ehitusfoorum

Ahju vundamendi renoveerimine.
Peale vana kamina ja pliidi eemaldamist jäi järele selline vundament.
http://nagi.ee/photos/TPK967M/21340691/in-set/355623/
http://nagi.ee/photos/TPK967M/21340769/in-set/355623/
pmslt on paas ja maakivi hunnikusse laotud ja peale oli valatud betoontald.

Plaanis on ka korsten maha lõhkuda ja ilmselt avaneb seal samasugune vaade. Peale seda läheb kogu konstruktsioon samuti eemaldamisele.
Uus vundament oleks selline (alt üles)
1. Aluspinnas (liiv)
2. Armeeritud betoontald 50-80 mm
3. Niiskustõke
4. Taaskasutatud tellistest põrandapinnani laotud müüritis müüriseguga
5. Niiskustõke
6. Ahju-pliidi-korstna tellised.

Kui palju peaks vundamendi ahjust ja pliidist suurema tegema? Põrandalauda otse vastu ahju ei paneks. Kogu asjanduse ümber jääb põrandaplaatidest vöö.
Kas vundamendis peaks kuskil ka mingi soojusisolatsioonikiht olema?

Kommentaarid oodatud.

Soojusisolatsioonikiht ka kindlasti.

Mina arvan, et soojusisolatsioonikiht on hea aga ei ole ilmtingimata vajalik.
Loogika selline, et kui välisvundaament on soojustatud siis maja keskel ei ole temperatuur üleliia madal.
Aga ega soojustus halba ei tee. Võid ju näiteks alumise niiskusisolatsiooni lahendada soojustusena ja siis külgedele samuti peno panna. Edit: mina oma lolli aruga paneks ainult külgedele.

Mina leiaks tellistele teise taaskasutuskoha ja ostaks mõned fiboplokid. Või taaskasutaks neid munakive.

Arvan ma...

Kõik muidugi oleneb aga pildilt jäi silma, et tegu vana alt tuulduva põrandaga. Seega soojusisolatsioon pigem aktuaalne.

Millist koormusttaluvat soojusisolatsioonimaterjali asjatundjad korstna vundamendi alla paigaldada soovitavad?

rein113 kirjutas:Millist koormusttaluvat soojusisolatsioonimaterjali asjatundjad korstna vundamendi alla paigaldada soovitavad?

Fibo või aerok. Fibot saab ka ise valada.

Või siis http://www.finnfoam.ee/index.php?page=f ... cac353b8a3

Põrandal tuulutus pole, sest soklis pole ühtegi ava. Põrand läheb ülesvõtmisele kuna on kaldu nii 10 cm. Saabki näha, mis seal all on.
Ahju vundamendi materjali valik langeb siis ilmselt fibole, fibo 3 peaks piisama? Ümber läheb EPS perimeeter. Kui palju peaks vundament ahjust suurem olema? 10 cm

Järgmine küsimus on paigutuse kohta.
http://nagi.ee/photos/TPK967M/21347903/in-set/355623/
Punasega on olemasolev vundament, sinisega plaanitud asukoht. Palju variante vist polegi, sest pliit on köögis ja ahi tubade vahel. Vana ahi ja pliit olid kokku ehitatud, aga nii ei tahaks enam teha. Kahe toa vahele kergsein (fibo+krohv?) pliit vastu seina ja ahi ehitada nii kaugele kui võimalik. 0,5m peaks piisama? Pliidi soemüür jääb ilmselt samale kohale.

rein113 kirjutas:Millist koormusttaluvat soojusisolatsioonimaterjali asjatundjad korstna vundamendi alla paigaldada soovitavad?

Korstna alla võib soojusisolatsioon jääda panemata põhjusel, et kergplokid on selleks liiga väikese kandevõimega.

Planeeringu osas pead enne vundamendi ehitust suhtlema asjatundjaga.

Puidust põrand peab olema alt tuulutatav.

kaminahi kirjutas:... et kergplokid on selleks liiga väikese kandevõimega...

Kui suur on siis näiteks fibo ploki kandevõime?

motamees kirjutas:

kaminahi kirjutas:... et kergplokid on selleks liiga väikese kandevõimega...

Kui suur on siis näiteks fibo ploki kandevõime?

Kas mitte ei olnud et kolmene 30kg ja viiene 50 kg cm2,vist.

Kui rasket korstent nüüd silmas on peetud?

Korstna kaalu küsimus täpsemini.
Korstna suuruseks on plaanitud 2x1 kivi lõõri, ehk siis kihis 8 kivi. Pikkus on umbes 7,5m koos pitsiga. Sellise korstna massiks tuleb umbes 3800kg ja põhjapindala 0,32 m2. Sellisel juhul tuleb erisurveks ligi 12 000 kg/m2.

Fibo 3 survetugevus on 3 MPa, ehk siis 300 t/m2 (1Pa=N/m2). Ma ei näe probleemi fibo3 kasutamisel, korstna all on 25x tugevusvaru. Ahi tuleb kuskil samas kaalus, aga palju suurema pindalaga, nii et ka pole probleemi.

Aeroci survetugevus on samuti 3 MPa, aga sellises niiskusohtlikkus kohas eelistan ma pigem fibot.

Näiteks Finnfoami F-300 pikaajaline survetugevus on 150kPa, ehk siis 15 t/m2. Minu arust on seda natuke vähe korstna alla.

Põranda kohta oskan siis kosta, kui midagi on lahti võetud ja pilk peale visatud. Hetkel peale viltususe ühtegi probleemi ei näe. Põrand ei kõigu, mädasid kohti pole ja ma pakun, et seda põrandat on üldse kaks korda värvitud ning värv püsib ühtlaselt peal.

Tõsi on, et kui valitud soojusisolatsioon on pikaajaliselt kaitstud seda võimalikult kahjustavatest mõjudest, siis igati õige lahendus kasutada seda ka korstna all. Ebastabiilsel aluspinnasel tuleb korstna vundament rajade teistest vundamentidest eraldi.

TPK967M kirjutas:Näiteks Finnfoami F-300 pikaajaline survetugevus on 150kPa, ehk siis 15 t/m2. Minu arust on seda natuke vähe korstna alla.

Aga F-400 (20 t.) või F-500 (25 t.)? Samas on materjal üpris veekindel (http://www.finnfoam.ee/index.php?page=0 ... 1c27b09a40 ) ja võrreldes teiste pakutud variantidega kordades tõhusam soojusisolatsioon (http://www.finnfoam.ee/index.php?page=f ... 3283e66069 ).

Mitme protsendilise deformatsiooni puhul on Finnfoami kandevõime näidatud?

Kuni 2 %.

Ma ka ei julgenud isegi 200-se peno peale korstna vundamenti teha aga
arvutuste järgi fibo3 peale pandud betoonvundamendile 10cm üle kostna ääre, võib panna 384 meetrit korstent
Parandus: see jutt käib ühe augu ja ühekivilõõri kohta.

EPS 200 pikaajaline kandevõime 2 % deformatsiooni juures on ~6 t. ehk siis täiskivi korstna alla liialt vähe tõesti http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... Itemid=149 . Eelpool viidatu kordades tugevam.