Ehitusfoorum

Süsteem1
Süsteem2
Mis on küll antud tegevuste eesmärk?
Mulle tundub esmapilgul "ehitustööliste uue piinamisviisi" moodi ja teibimüüjate uue "eduloona".
Kas tõesti on selline paigaldus saanud normiks?

No minul igatahes enamvähem sellel soudali meetodil peatselt aknad ette ka lähevad. Ei kasuta nende mingit spetsjomm teipi vast, aga teibin kindlasti seest aurutõkkekile tugeva kileteibiga akna lengi peale ja siis kipsiga viimistlus otsa. Väljast teibin või liimin mingisuguse tuuletõkkepaberi laadse asja kindlasti samamoodi. Algne aknapaigaldus vast tuleb tavameetodil kiilude ja vahuga (flexifoami siin targad soovitasid), aga ülejäänu jah nii nagu filmis...

Eks kasu sellest kindlasti on, aga kui hakata maksumust ja tasuvust vaatama, siis ära tasuvus on ilmselt ikka mitukümmend aastat. Aga eks igaüks ise otsustab, kas investeering tasub ennast ära või mitte.

Imelik kirjutas: ... Kas tõesti on selline paigaldus saanud normiks?

k22b kirjutas: ... Aga eks igaüks ise otsustab, kas investeering tasub ennast ära või mitte.

Tere! Selline või analoogne paigaldus, käib juba rohkem, kui mitu aastat, muidugi mitte veel kõikjal.
Selline "ehitussisteem", saab meiltelgi varsti maksvaks!
Kindel on see, et kaugel pole aeg, kus enam igal tellijal/ehitajal, ei lasta otsustada selle ja ka teiste süsteemide tasuvusest.
Andres

Imelik kirjutas:Süsteem1
Süsteem2
Mis on küll antud tegevuste eesmärk?
Mulle tundub esmapilgul "ehitustööliste uue piinamisviisi" moodi ja teibimüüjate uue "eduloona".
Kas tõesti on selline paigaldus saanud normiks?

Kui termopiltide pealt vaadata näiteks 7 kuni 10 aasta vanuseid aknaid, mis on ainult vahuga ette pandud, siis ei tekki sellist küsimust, kas teipida või mitte. Vaht mis on mõlemalt poolt näiteks osaliselt ära lõigatud muutub ajaga väga hõredaks ja soojakaod on just sealt märkimisväärsed. Leng on täna ehitatval majal üks viletsama U arvuga komponente ja ajaga muudab vaht selle veel nn külmemaks. Kurb on see, et enamus akna firmasid ei tea sellest midagi ja kuulavad suu lahti, kui küsida akna teipimise kohta. Minul läks 45m2 avade seest teipimise peale üle 300 euro, 6% avade maksumusest. Kasutasin Pro clima CONTEGA SLi. See 300 eurot maja ehituse puhul, kas oleks kokkuhoid olnud, ok ehk oleks saanud veel suurema teleka osta

Mul tekkis küsimus, et kuidas nakkub see teip näiteks fibo või aerociga. Soudali videos on küll hea vana, värvitud aknapale külge kleepida, aga uusehitusel?
Mina oma praktikast tõesti ei mäleta, et tellijatele, kelledele olen vormistanud ka aknapaled, oleks aknapaigaldajad tulnud järgmine päev kohale ja lõiganud korralikult üleliigse vahu maha, kuigi see peaks olema nende töö.
Kas tõesti lahkub kipsiga vormistatud ja kipsi tagant korralikult vahtu täis lastud aknapale vahelt sellistes meeletutes kogustes sooja?
Urmas

Tere. Siseteibi ülesanne on aurupidavuse tagamine aknalengi ja seina vahel. Puitakendel on kõige suurem niiskuskoormus mitte väljast vaid just lengi ja seina vahel, mida siis teip oluliselt vähendab. Kui aga tegemist on auru mittepidava Fibo või Aeroc seinaga, siis see teip niikuinii oma ülesannet ei täida. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Mul tekkis küsimus, et kuidas nakkub see teip näiteks fibo või aerociga. Soudali videos on küll hea vana, värvitud aknapale külge kleepida, aga uusehitusel?
Mina oma praktikast tõesti ei mäleta, et tellijatele, kelledele olen vormistanud ka aknapaled, oleks aknapaigaldajad tulnud järgmine päev kohale ja lõiganud korralikult üleliigse vahu maha, kuigi see peaks olema nende töö.
Kas tõesti lahkub kipsiga vormistatud ja kipsi tagant korralikult vahtu täis lastud aknapale vahelt sellistes meeletutes kogustes sooja?
Urmas

Küsimus on õhutiheduses. Ainult fibo ja kips aknapalel ei ole õhutihe lahendus. Fibo tuleb krohvida, kruntida ja siis jääb ka teip krundi külge nii, et tervelt enam kätte ei saa. Rõhutestid näitavad aknapalesid ühe nõrgema kohana. Paljast teibist pole tõesti kasu, kui õhk mujalt sisse vuhiseb, sellisel juhul on see maha vistatud raha. Tuleb suuremat pilti, tervikut vaadata.

Hakkab tulema (vabandust familiaarsuse kasutamise pärast). Sõna õige ja jutumärke ei kasutanud pealkirjas
juhuslikult. Teemat ajendas üks teine teema, kus räägiti "akende õigest paigaldusest". Aga vaataks koos veel ühe reklaami.
Soudal-i ametlik video (paigaldus hakkab 3,07).
Imelik.

Külaline kirjutas:Küsimus on õhutiheduses. Ainult fibo ja kips aknapalel ei ole õhutihe lahendus. Fibo tuleb krohvida, kruntida ja siis jääb ka teip krundi külge nii, et tervelt enam kätte ei saa. Rõhutestid näitavad aknapalesid ühe nõrgema kohana. Paljast teibist pole tõesti kasu, kui õhk mujalt sisse vuhiseb, sellisel juhul on see maha vistatud raha. Tuleb suuremat pilti, tervikut vaadata.

Jutuga nõus, aga ei ole mina veel kohanud seda õiget (?) praktikat. Nagu enne kirjutasin, ei viitsi aknapaigaldajad isegi oma tööd korralikult lõpuni teha (vahu äralõikamine peaks olema nende töö), rääkimata siis eelnevast krohvimisest selle teibi korrektseks kinnitamiseks. Kurb, aga tõsi.

mimks seda vahtu ära peab tingimata lõikama?

Hiid kirjutas:mimks seda vahtu ära peab tingimata lõikama?

Et saaks korralikult palesid vormistada. Kui meeles seisab, teen järgmine kord nendest üle ääre pungitavatest "vahutortidest" pilti.
Urmas

vahtu ma lasen mitmes jaos, et neid nn kilesid ka sisse jääks. Enamasti ära ei ole vaja midagi lõigata. Eriti, kui põsk normaalselt teha, ja kipsi akna vahele mitte toppida, siis pole niiehknaa vahtu vaja lõikuda....
Mõni uuristab sinna augu ja surub niigi kehva soojustusega kohta veel paar senti oma jura sisse!

Andresto kirjutas:Selline või analoogne paigaldus, käib juba rohkem, kui mitu aastat, muidugi mitte veel kõikjal.
Selline "ehitussisteem", saab meiltelgi varsti maksvaks!

Nii ta vist on jah. Mida energiatõhusamaid maju püütakse ehitada seda rohkem selliseid "per.. karva lõhkiajamisi" saab näha olema. Mitte ainult avatäidete vaid kogu välispiirde ja sellest läbiviikude juures.
Tegelikult tähendab see muuhulgas ka et töö kvaliteet ja töötaja südametunnistuse olemasolu lähevad veelgi rohkem hinda. Ilma nendeta selliseid toimivaid lahendusi tehtud ei saa.

Hiid kirjutas:vahtu ma lasen mitmes jaos, et neid nn kilesid ka sisse jääks. Enamasti ära ei ole vaja midagi lõigata. Eriti, kui põsk normaalselt teha, ja kipsi akna vahele mitte toppida, siis pole niiehknaa vahtu vaja lõikuda....
Mõni uuristab sinna augu ja surub niigi kehva soojustusega kohta veel paar senti oma jura sisse!

Sedand küll, aga kahjuks kohtan sinu "käekirjaga" tööd harva.

Keegi "õigest" paigaldamisest ei tahagi rääkida?

Külaline kirjutas:Tere. Siseteibi ülesanne on aurupidavuse tagamine aknalengi ja seina vahel. Puitakendel on kõige suurem niiskuskoormus mitte väljast vaid just lengi ja seina vahel, mida siis teip oluliselt vähendab. Kui aga tegemist on auru mittepidava Fibo või Aeroc seinaga, siis see teip niikuinii oma ülesannet ei täida. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Sellisest jutust saan aru. Aru ei saa, miks see armeeritud kilest butüülservadega teip üldse selleks vajalik on? Tänapäeval on mastiksid, liimhermeetikud aga käkerdatakse mingite teipidega ???
Kilest aurutõkke korral (nagu kasutaja sashaobrok-il) saan aru.
Imelik.

Teip omab armeeritud struktuuri ja annab seega mängida? Põhimõtteliselt oleks siis sama, et paned armeeringuks kiudvõrgu ja siis mökserdad oma liimhermeetikuga? .... loobin lihtsalt mõtteid...

Tere. Liimhermeetikud on korraks vaid. Suletud konstruktsioonis peaks aurutihedus olema tagatud aastakümneteks. Butüül on selline kleepuv tatt, et jääb iga asja külge, liimhermeetikud mitte. Kui nüüd lengi ja seina vahel on 2-5 cm tühja ruumi, siis kuidas see liimhermeetik sinna sellise kihi saab, et see kiht ka homogeenne, kauakestev ja aurutihe oleks ja seega oma funktsiooni täidaks? Liimhermeetiku panek aknaraami ümber toob kasu ainult selle materjali müüjale, ostjale on see mõttetu kulu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

sashaobrok kirjutas:Teip omab armeeritud struktuuri ja annab seega mängida?

Rohkem kui liimhermeetik ? 500% -ist ei piisa (liimhermeetiku katkematus)? Arvan, et sellist "mängimist" ei talu juba ka eelnimetatud kopnstruktsioon ise.

sashaobrok kirjutas: Põhimõtteliselt oleks siis sama, et paned armeeringuks kiudvõrgu ja siis mökserdad oma liimhermeetikuga? .... loobin lihtsalt mõtteid...

Siinkohal jään eriaarvamusele. "Möksides" on võimalik saada tihe ja täpne konstruktsioon, mis on ka eeldatavalt vastupidav (kui õieti teha ja prognoosida ). "Lippe ja lappe" "käkerdades"- kipub tavaliselt hea "hingav" olema , mis siis veel gaasitakistusest rääkida. Mõtete loopimine on ainult tervitatav, neid siit noppimas käingi .
Tänud diskussiooni arendamise eest.
Imelik.

Külaline kirjutas:Tere. Liimhermeetikud on korraks vaid. Suletud konstruktsioonis peaks aurutihedus olema tagatud aastakümneteks. Butüül on selline kleepuv tatt, et jääb iga asja külge, liimhermeetikud mitte. Kui nüüd lengi ja seina vahel on 2-5 cm tühja ruumi, siis kuidas see liimhermeetik sinna sellise kihi saab, et see kiht ka homogeenne, kauakestev ja aurutihe oleks ja seega oma funktsiooni täidaks? Liimhermeetiku panek aknaraami ümber toob kasu ainult selle materjali müüjale, ostjale on see mõttetu kulu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere. Kui ma väga ei eksi on selle lindi all bütüül samamoodi hermeetikuna (kaitstud ärarebitava lindiga. Butüüli nakketugevus ja katkematus ei ole ju ometi midagi erakordset? Selle omaduste ajas püsivus ei ole vist samuti tõestatav? Armeeritud kile on minu hinnangul suhteliselt jäik ja lotendav "lõtk"akna ja seinakonstruktsiooni vahel.
Kui minu esimest postitust vaadata, siis seal "Süsteem 2" nime all olevas filmis ei usu mina, et see asi aurutihe jäi (takistust ta loomulikult omab).
Tõsi laiade vuukide korral tuleks ka hermeetik armeerida (õhukese kihi korral), kuna vajaks kihi katkematuseks paksust/sügavust. 5 cm on "väike liialdus"? 2cm laiused hermeetiku vuugid on mul endal kodus juba a la 15 aastat (suhteliselt niiske ruumi nurgad- küll rohkem sisekujunduslikel eesmärkidel).
Võtame või näiteks Soudali soovitatud hermeetiku- mõtetu?
Lisaks soovitab Soudal ju ka teistsuguseid lahendusi peale "lintidesüsteemi" ? Standardivälised?
Sai palju küsimusi ja vähe mõtteid. Kui aega ja huvi oleks meeldiv arutleda antud teemal .
Tänan vastuse eest.
Imelik.

Soome kuningriigis on viimastel aaastatel jube popp aknaid seestpool hydrotada kanga + kahekomponentse kydroga(Ardexi tooted). Ei tea, ka sasjast on reaalselt kasu ka või on ardexi edustaja lihtsalt järelvalvajatega palju sexinud, sets need tooted on mega kallid ju. hydro oli midagi 200+ euri ämber ja kangas oli (50m) 150 euri rull.

Cartmaniga nõus, täiesti ajuvabasid hindasid küsitavatele toodetele kohtab ülelahe päris palju.
Olen pisut rohelisem ja seetõttu selliste teipimiste ja kilekotis elamise vastu. Ehk siis minu meelest peaks ehitama ikkagi hingavatest materjalidest.
Olen ehitanud samuti igasuguseid tobedusi...aga seda muidugi tellija soovil.
PS Arvamus on minu isiklik, teipige ja kleepige terviseks.

minu meelest peaks ehitama ikkagi hingavatest materjalidest.

Keegi pole kahjuks selgitanud, mis imeloomad (?) need on?
Imelik.

nokkel kirjutas:...Olen pisut rohelisem ja seetõttu selliste teipimiste ja kilekotis elamise vastu. Ehk siis minu meelest peaks ehitama ikkagi hingavatest materjalidest.
Olen ehitanud samuti igasuguseid tobedusi...aga seda muidugi tellija soovil.
PS Arvamus on minu isiklik, teipige ja kleepige terviseks.

Maks viskas üle kopsu, või oli see vastupidi.
Tervise tarvis kleebitaksegi ja kiletatakse. Hea, et on ka teadjaid tellijaid, muidu igasugused rohelised ehitajad keeravad teadmatusest mida iganes kokku.
Et, siis roheline ehitataja ei kasuta ka puitu. Puit ka pole hingav materjal. Aknaklaas ka pole hingav. Ehitad seapõiest akent või?
Kõige hingavam materjal on vill. Suisa läbipuhutav. Ja just sellepärast vill vajabki kilet. Kile muuseas on hingavam kui klaas. Ja kui kilet ei kasuta, saad loodusliku hallituse. Rohelisesemalt looduslikuma kohe.
Ei kasuta plekkkatust, kuna see ei hinga?
Aga ära muretse. Mulle ei meeldi ainult teadmatud rohelised vaid ka loomaarmastajad, kes käituvad loomadega nagu inimestega.
Tahavad head, aga teevad vea.

Miks küll tellijad peavad kannatama sellisete pärast. Veelkord ära muretse. Ehitus pole ainuke eriala.

Proovisin odavamate teipidega teipides aknaid panna. Poole pealt sain aru, et oleks pidanud ostma õige asja ja järgima juhendit. Nüüd saab mingi poolikane lahendus ja päris kindel ei ole, kas jääb tuult pidama või mitte seal kipsi all. Väljast peaks ehk saama ikka kuidagi "parandatud" selle algse vea. Mõtlesin juba igasugu liime ja siis näiteks seda divorolli tuuletõkke kangast kasutada nö materjaliks.

Neid hingamisjutte ei tasu jah tõsiselt võtta. Käivad igasugu loogilise mõtlemise vastu...