Ehitusfoorum

Lohutuseks vihmasele ilmale avalikustan mõned pildid Soome pottsepa elust ja tegemistest.
Antud juhul tegemist ühe voodriga ahju ehitus Porvoos.Tegemist külgedele laskuvate lõõridega ja tagant üles. Ise töötasin samal objektil ja mõned pildid said tehtud.
Lisan nii palju, et koldesavile lisab ta vesiklaasi, mis sattus juhuslikult esimesele pildile.Pildid on suvalises järjekorras, et liiga igav vaadata ei oleks.
On küsimusi?

Mulle eriliselt meeldis tema segumasin, mis ei kaalund palju, aga tegi head tööd. Ei pidanud ka masinast segu välja tõstma, vaid masin läks ise vanni.Keerasin naksti kõrvale ja said vanni kätte.Lahe!!!

Tere Robi!

Sellised "vahelae" -ülaühendusega korstnalöörid ahjudele on tavalised üle 100a. vana majades Soomes, pärast juba tehtud allühendusega. Selline ülaühendus võimaldab ka sellise vendilööri kasutamise ahju kaudu.

Allühendus siiski loomulikult parem variant, sest ülaühendusele satub soojuspaisumise tõttu oluliselt tugevam koormus ja on seal vahelae piiris kindlasti tuleohtlik.

Enda majas (a.1890) ka need ülauhendused - maja siiski imekombel veel ilma ühtegi tulekahju.

Lisatud:
Sellest ei saa aru miks koldesegule vesiklaasi peab lisama?
Omapärane koldelõõri ladumisviis sellel meistril (üleval tuleb ka ahi ette).

Tere Anski!

Soomes olevat see vesiklaasi kasutamine tavaline pigem. Pidi ainult head tegema ja pannakse väike tõrts korraga masinasse.
Minuarust oleks võinud koldekesklõõri üleval veidike kokku tõmmata ja ahju välisseinu paksendada ülevalt, siis jaotub soojus paremini ja ka tõmme ehk parem. Ei ole ma teiste ahju sisse varem näinud ja ei oska ka õelda, et kuidas keegi teeb. Väga tähtis oli, aga asja juures see, et meister Rane Huovila on huumori soonega ja ka suhtles, mitte nagu enamus soomlasi kahjuks.

Huvitav, kas see on eestipoolne ainus variant http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm ... 1_6118.jpg ja kas siinseid valmissegusid on mõtekas sellega veel täiustada

Ma ise hetkel selle pottsepaga ei suhtle iga päev ja küsin hiljem täpsemalt, aga arvan, et kui inimene kes on sadu ja sadu ahjusid ehitand elu jooksul, siis ju ta teab, et see hea on.

Uninaksist tuleb peatselt uus koldesegu. Kohalik, Eestimaine. Ka neil oli tegu erinevate vesiklaaside sobilikkuse valikuga. Ootan huviga, sest olen natuke asjale lähedalseisev isik olnud.

Selge siis Pole vaja siis endal aretama hakata...tuleb vaid endal proovida ja enda jaoks hinnang anda

Robi 1 kirjutas:Tere Anski!

Soomes olevat see vesiklaasi kasutamine tavaline pigem. Pidi ainult head tegema ja pannakse väike tõrts korraga masinasse.
Minuarust oleks võinud koldekesklõõri üleval veidike kokku tõmmata ja ahju välisseinu paksendada ülevalt, siis jaotub soojus paremini ja ka tõmme ehk parem. Ei ole ma teiste ahju sisse varem näinud ja ei oska ka õelda, et kuidas keegi teeb. Väga tähtis oli, aga asja juures see, et meister Rane Huovila on huumori soonega ja ka suhtles, mitte nagu enamus soomlasi kahjuks.

Tere Robi!

Ahsoo, ma ei olegi nähtavasti enam hästi kursis praeguse Soome pottsepa eluga, sest omad kellud on juba mitu aastaid roostetanud kuuris halva selja tõttu ja pottsepandusega ei ole ammu tegelenud. Sa Robi oledgi kindlasti paremas kursis.


Aga koldesegu sideaineks minu teada ongi vesiklaas, ei tea kas seda on siis liiga vähe tehase järelt?

Huumorisoon ongi väga tähtis ehitustöös üldse. Kuidas ilma seda jaksab teha seda raske tööd? Ja kindlasti Sul õigus meie huumorisoonega, seda ongi liiga vähe.

Võtsin pildi ühest oma maja ahist kuidas ma ise sellist koldekesklõõri kunagi lappisin. Tegemist külgedele laskuvate lõõridega ja tagant üles ja nõ. "liba-kahhelahiga" - ainult plaatid peal. Tehtud sellise "plekipüti ventlõõriga" asemele, mis oli juba ärä lagunenud saja aasta jooksul.

Teisel pool seina on samasugune tellisahi ülaühendusega ja mõlemad lähevad sama korstnalõõri. Siin ehk sellise ühendusega eelis, piisab ühest korstnalõõrist mitmele ahile.

Ma tahaksin siiralt õelda, et lugupeetud Anski on kindlasti selle foorumi auliige!! Elades ise Soomes, osates selgelt meie keelt ja muidu ka väärtustades häid tavasid jne., on mul suur rõõm, et ta leidub aega siin foorumis osalemiseks.
Tänud Sulle Hanski ja palju rõõmsaid päevi sinna Soome poolele!!!

Tere Robi!

Palju tänu nende komplimente eest!
Sellist nii huvitavat ja infot pakkuvat Ahjufoorumit Soomes polegi olemas, nii ett Tänud minu poolt et saan siin osaleda ja omi arvamusi esitada

Rõõmsaid päivi ka Sulle Robi ja Teisile kirjutajaile sinna Eestisse!

Tänud vastu!!!

See on ka minuarust tõsi, et Soomes pole päris sarnast ahjufoorumit. Huvi pärast osalen ise Suomi24 ja Rintamamiestalo foorumites. Suomi24-jas on mõnikord ka päris huvitavaid teemasid, sest Soomes jälle teistmoodi mõtlemine ja näiteks pikemad kogemused materjalidega, mis meil alles 10-15 aastat kasutusel.
Olen proovind seal näiteks selgitada, et mis asi on mantelkorsten, aga keegi ei saanud aru, kuigi lisasin pildid.
Rõõm on mõlemapoolne siiski!
http://www.youtube.com/watch?v=M-PI2bku ... re=related
ja
http://www.youtube.com/watch?v=jT5nWhRo ... re=related

tundub, et vene shamot kõlbab soomlastelegi.

külavanem kirjutas:tundub, et vene shamot kõlbab soomlastelegi.

Rohkem kui tundub, sest need on Borovitsi tehases tehtud soomlaste tellise mõõdus ja ehituspoodides minev kaup. Tean, sest sügisel ehitasin just nendest sealmaal uueks kaks 100 aastast pottahju.

Vene shamotid on ka ühe aluse pealt võttes täiesti erineva, struktuuriga. Mida eelistada tulisemates kohtades, helekollast või tumedate täppidega?

Soome pottsepp Rane hindas kõrgelt Eesti saadavaid telliseid ja on neid ka toonud siit.
Shamottide erinevus on ka lõikkamisel märgatav. Mõnele ei hakka iga ketas pealegi... Mulle meeldivad rohkem roosakad.

Tere!

Vene shamot kõlbab kindlasti igale pottsepale siin ilmas. Varem (80-ndal) oli Soomes kasutusel väga kvaliteetne Rootsi shamot (Höganäs) aga seda enam mitte ole ammu tehtud. Poola shamot oli ka, aga sellest on halvad kogemused. Endalgi kaks ahikolde sellest lapitud ja seinad on igalt küljelt vertikaaliselt pragunedud alt üles, võib juhtuda natuke ka ülekütmisest, aga siiski selle aja Poola shamot ei kõlba Vene shamotile isegi õpipoisiks. Oli odav samas ka ime kerge võrreldes teiste shamotega -ketas aga hakkas ilusti peale.

Jah, see mantelkorsten on mullegi tundmatu asja. Ma juba varem googeldasin, ett mis asja kui nägin seda Robi postituses.

Ja Robi, tead nendest loost tulevad pisarad ju silma. Mäletan kui seda Juice Leskise "Eesti Eesti" lauldi meie soomlased 80-ndal Georg Otsa pardal 8-ndal tekil Mefisto-baaris õnnelikus seisundis. Autotekit ei keegi olnud veel sellal näinud isegi unes Tallinna liinil. Oli ajad. Väga tore oli seda kuulda, et see lugu veelgi nii vägevalt elus!

Ja see "Finlandia" autor on olnud kunagi minu "naabrimies". Nimelt Jean Sibelius elas a.1899-1902 minust umbes 400m. kaugusel selles punases majas ja see hymn on ka seal valminud. http://goo.gl/maps/Hv5I
Selle teeäärse aita (mis oli ka tema kasutuses) seinal on mälestustahvel nendest aegadest.

http://www.sibelius.fi/suomi/erikoisaih ... unt_05.htm

Tema kodumuuseum Järvenpääs, mis saab ka ilusaid ahju vaadata:
http://www.ainola.fi/virtual.php

õhtust.
Ahju seguga seonduvalt.
Ostsin jälle uńinaksi telliahu segu........................segu koostis muutub partiidega.Ilmselgelt on tegu liiva koostisega(loodan)
Seekord oli nagu müürisegu..savi ei ole kellul ollagi.Mis siis ikka poodi ja savi tooma. Ikkagi on nii,et käejärgi lisad midagi juurde.
Seekord siis kaks tundi miinusesse oma ajast.Kuidas siis rehkendada ahju hinda.?Kütus,kaks tundi töö aega ja sisseelamis aeg juurde?Ütleme ausalt päev läks ...................................................
Mina ei oska öelda kuis teistel aga kui pool päeva läheb puusse..siis tulen parem hommikul tagasi ja teen parem mönusalt hea päeva.Ja see ongi hea päev.Ja kui vaimu peal ei ole....siis ei teegi.....Ja tulen järgmine päev ja teen kõik jälle heaks..sest ahi peab ju hea saama.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Võiks ju kohe siis nii palju nõuda, et vaim peal püsiks Tavaliselt lisatakse hinnale paar kuni 5 % ettenägematuteks kuludeks. Soovitan seda lugupeetud Meelis Vaiksaarel (oma nimega) tõsta tõrkuva vaimu tõstmiseks Tähtsaim on tõesti see, et hea ahi saaks

meelisvaiksaar kirjutas:Ostsin jälle uńinaksi telliahu segu........................segu koostis muutub partiidega.Ilmselgelt on tegu liiva koostisega(loodan)
Seekord oli nagu müürisegu..savi ei ole kellul ollagi.Mis siis ikka poodi ja savi tooma. Ikkagi on nii,et käejärgi lisad midagi juurde.

Iga toote kvaliteedi tagamine on balansseerimine kvaliteedikulude ja toote müügist saadava kasumi vahel s.t. toodet kontrollitakse parajasti nii palju, et see kaubaks läheb ja et selle müügist ka mingi sent taskupõhja järele jääb.

Samas on tootevalmistajal alati oluline teada, kus kohas ja millises olukorras nende kontrollisüsteem "lekib" ehk millisel juhul (õnnetute asjaolude kokkusattumisel, ostutoorme tarnija vahetusel odavama vastu vms) võib väravast tõesti nõuetele mittevastav toode välja vurada.

Ma arvan, et Uninaksi kvaliteedi-töötajad oleksid sulle tänulikud kui sa saadaksid sellest segust neile mingi väiksema kilekotitäie tagasi koos segukotil oleva partiinumbriga (kui seda alles pole, siis ostukoht ja -aeg on ilmselt ka abiks) - nad saaksid siis omas majas natuke uurimistööd teha - ehk on keegi oma kohuseid lohakalt täitnud, mõni andur vajab kalibreerimist, kontrollimise sagedus vajab läbivaatamist vms.

See on täiesti asjalik soovitus härrale lugupeetud Meelis Vaiksaar (oma nimega)

Torkas silma selline teemakohaline (Ühe ahju loost Soome pottsepaelus ) pildiseeria:

http://www.varpula.fi/touko_2006/index.html

ja siin aasta pärast seda ahjut parandamas:
http://www.varpula.fi/kesa_2007/

See on muidu väga ilus asi. Ainult, et mina ei poolda seda, et kohe krohvida üle.

Nojah, niis see kindlasti on. Ja selline "ilus asi" sõbiks minu jaoks ka muidu parem sinna "naabri majasse."

Eks ta ole, et ega iga ilus ahi ei ole igas keskonnas ilus enam. Pealegi meeldivad inimestele täielikult erinevad stiilid.
Mulle omale näiteks meeldis väga teha seda valget ahju Porvoos ( pildil) See ahi annab peale soojuse ka palju tundeid ja mõtteid kui tema ees istuda. Need Anski ahjupildid siin teemas on ka väga meelitavad. Kahjuks ei suuda poe plekkahjud pakkuda mingeid erilisi kauneid tundeid ( peale kärsahaisu).