Betoonisilumislatt

[indrek2]

Kavas põranda valu (vesipõrandaküttega)
Mida teadjamad soovitavad, kas vibronui + rihtlatt-lood või betoonisilumislatt. Siiani olen ise kasutanud esimest varianti (niipalju või vähe kui valmisega on kokku puututud). kas latiga on kellegil kogemusi. Kas soovitate?

[stc 101]

Annan Sulle head nõu! Ära vala ise! Sinu ütlusele, niipalju või vähe olen valamisega kokku puutunud, loeb vägisi välja, et sa ei ole seda töö käiku üldse näinud!

[indrek2]

...olen näinud ja olan valanud - endiselt ootan arvamusi, kes on kasutanud vibrolatti.

[armering]

vibrolatt endal olemas ja seisab, kuna täppispõrandate tegemseks ei sobi-kõikumine liiga suur.Ära mässa jah ise...

[ehitaise]

vala ise:D tõsiselt

[indrek2]

naljakas, et mujal maailmas vibrolatt igapäevane betoonimehe tööriist, Eestis aga üliharv nähe..
Küsin veel, kes kasutanud Eesti betoneerijaid.. olen kuulnud, et kui juba lasta teha, siis kindlasti ehitaja väljast võtta.. Eesti betoneerija tase pidavat olematu olema - kuidas arvate?

[Külaline]

... Eesti betoneerija tase pidavat olematu olema - kuidas arvate?

Üks kahest- kas oled sattunud mingite sossseppade ajupesu meelevalda või on sul lihtsalt vähe raha korraliku tulemusega tegijate palkamiseks. Kas vibrolatt mingi imeriist hea tulemuse saavutamiseks? Ise arvan, et on võimalik ka virbrolatiga 3 cm kõrgem hunnik kusagile nurka või keset põrandat organiseerida "piisava tasemega spetsialisti" poolt.
Seni nähtud (ikka tõeliste oskajate) põrandavalajate juures pole küll peale tavaliste kummikute, 3m lati, labida, reha ja nivelli mingeid muid eririistu silma hakanud.
Urmas

[maik]

naljakas, et mujal maailmas vibrolatt igapäevane betoonimehe tööriist, Eestis aga üliharv nähe..
Küsin veel, kes kasutanud Eesti betoneerijaid.. olen kuulnud, et kui juba lasta teha, siis kindlasti ehitaja väljast võtta.. Eesti betoneerija tase pidavat olematu olema - kuidas arvate?

Mida sa tahad?
Kirud ehitusfoorumis betoneerija taset ja küsid veel arvamust?
Nagu näha oled väikese silmaringiga, ew. kasutatakse vibra-latti al.20 aastat ja seda suuremate pindade puhul, väiksemahulisi pindu ei ole otstarbekas, seda just fibralatti suure tolerantsi ja kohmakuse tõttu.
Soomes valdav enamus valusi tehakse ew. pärit neegrite poolt... tahad Lätlasi või Poolakaid?
Pigem jätkuks teemat Eesti-tellija olematu taseme üle.
Kokkuvõteks ei ole jumet lahmida täiesti tühja koha pealt lihtsalt igavusest.

[indrek2]

ei lahmi tühja ja ei ole avaldanud enda arvamust Eesti betonneerijate tasemest. Küsisin arvmust, mida olen kuulnud siit ja sealt ja mitte asjakaugete tegeleste käest, vaid omaala teoreetiliste tipp-spetsialistidelt. Nimelt küsisin ka TKTK prfessoritelt, et statistika järgi pole nende arvates isegi 5% Eesti betonneerijatest läbinud selle ala kõrgema astme koolitust. Nimetati mulle mitmeid vigu, mida ENAMUS ehitajad teevad - kõige valusam siin on aga mitte vibro (vibronui või vibrolatt) kasutamine.. Ma olen ise valanud mitmed põrandaid ning kinnitan, et vibro kasutamine on hädavajalik ja peaks olema kohustuslik. Minu suureks pettumuseks olen siit ja sealt lugenud, et valatakse ka ilma vibrota - sel juhul polegi siin midagi rääkida.
Minu esiagse küsimuse mõte oli heasoovlik ning küsida prakitilise poole pealt praktikutelt, kuidas vibrolatiga töö tegemine on - mis plussid, miinused jne. On ju tegemist väga vähekasutatud tööriistaga (rendifirmadest pakub seda vist ainult Ramirent).. Siiani olen hakkama saanud edukalt nuiaga.. aga tundub et see silmaringi laiendamise huvi oleks võinud mul huvitumata olla. Tänan.

[rokikas]

Ma olen ise valanud mitmed põrandaid ning kinnitan, et vibro kasutamine on hädavajalik ja peaks olema kohustuslik.

Miks kui tegemist on mittekandva põrandaga?

Minu suureks pettumuseks olen siit ja sealt lugenud, et valatakse ka ilma vibrota - sel juhul polegi siin midagi rääkida.

olen kuulnud, et kui juba lasta teha, siis kindlasti ehitaja väljast võtta..

Vähemalt soome poole pole sul samuti mõtet vaadata. Sealsed betoonimehed kipuvad samuti mittekandvaid põrandaid ilma vibrota valama.

[cartman]

Mina käin soome ässade tehtudi põrandaid õigeks pumpamas. No ma ei tea, mis krdi betooni mehed need on. Põrandad ei kõlba kuhugi, käsitsi õiges tasandada võimatu. Tellijateks on old, YIT NCC jne suured firmad, kortermajad just, uued. Nii palju kui olen eestis äind betooni firmade tööd siis soome oma on yldiselt okse.

[stc 101]

1

pildid 002.JPG (244.97 KiB) Vaadatud 7431 korda

2

narva 048.JPG (226.29 KiB) Vaadatud 7431 korda

3

narva 021.JPG (226.98 KiB) Vaadatud 7431 korda

4

narva 011.JPG (271.9 KiB) Vaadatud 7431 korda

5

014.JPG (145.26 KiB) Vaadatud 7431 korda

ei lahmi tühja ja ei ole avaldanud enda arvamust Eesti betonneerijate tasemest. Küsisin arvmust, mida olen kuulnud siit ja sealt ja mitte asjakaugete tegeleste käest, vaid omaala teoreetiliste tipp-spetsialistidelt. Nimelt küsisin ka TKTK prfessoritelt, et statistika järgi pole nende arvates isegi 5% Eesti betonneerijatest läbinud selle ala kõrgema astme koolitust. Nimetati mulle mitmeid vigu, mida ENAMUS ehitajad teevad - kõige valusam siin on aga mitte vibro (vibronui või vibrolatt) kasutamine.. Ma olen ise valanud mitmed põrandaid ning kinnitan, et vibro kasutamine on hädavajalik ja peaks olema kohustuslik. Minu suureks pettumuseks olen siit ja sealt lugenud, et valatakse ka ilma vibrota - sel juhul polegi siin midagi rääkida.
Minu esiagse küsimuse mõte oli heasoovlik ning küsida prakitilise poole pealt praktikutelt, kuidas vibrolatiga töö tegemine on - mis plussid, miinused jne. On ju tegemist väga vähekasutatud tööriistaga (rendifirmadest pakub seda vist ainult Ramirent).. Siiani olen hakkama saanud edukalt nuiaga.. aga tundub et see silmaringi laiendamise huvi oleks võinud mul huvitumata olla. Tänan.

Kuule indre2! Mida Sa tahad? See TKTK prof! Sügav kummardus tema teadmistele!Järgmine kord kui seda 5 prossa meest näed, siis küsi talt, et miks betooni mõra tekib? Võin Sulle otse vastata mida ta ütleb! Ümmarguselt on see ülemaailmne probleem ja sellega tegedakse pidevalt! Samas tean omast käest, et betooniühingu alla kuulub firmasid(http://betoon.org/) kelle mõni juht on ainult teoreetik, mitte praktik! Olen mõne sellise alla ise kuulunud!
Kõige pealt Sa peaksid endale selgeks tegema nuia ja lati tööpõhimõtte ja siis tulema plõksima, et tead betooni valamisest midagi! On täiesti erinev olukord kas Sa valad vahelage või pinnasele toetuvat põrandat. Mis mõtet on vibrada tava põrandat kui see lihtsalt ei vaja seda? Kui Sa tahad endale vägevat põrandat, eks siis kasuta juba ka varjanti eel- või järelpingutus süsteemi! Äkki saab tugev korralik tuumavarjendi põhi!
Ära nüüd mõtetut viha pea, aga ma arvan ikka, et Sa oled valamist näinud ainult Youtubes!
Mõtle kaine peaga!

Mõni pilt ka minu hiljutisest töömast!

[stc 101]

Ma lisaks veel arvan, et vibralatt on suurepärane sõnnikuhoidla põhja valamiseks!

[armering]

Mina võin enda vibrolati teemaalgatajale maha müüa.Tegemist siis 3 m Subaru Robin mootor.Töötunde väga vähe,hinnaks 700.-

[vuuk]

Aina loe ja imesta.
Ma arvan, et põrandate vibramisel on mõtet, kui betoneeritakse muldniiske seguga, naga vanades raamatutes õpetatakse.
Tänapäeval tuuakse betoon mikseriga betoonisõlmest ja pumbatakse läbi torude. Selline tehnoloogia eeldab, et betoonisegu oleks vedel.
Vedela betooniga põranda õhukest 8..15 cm kihti valades tiheneb betoon ka latiga ja labidaga piisavalt. Seda on näha sellest, kui vesi tuleb betoonile silumise ajal peale. Erandina võib vibrat vaja minna siis, kui betoneerijad jäävad mingil põhjusel jänni, ja betoon enne sirgeks lattimist kipub liialt ära tahenema.
Mõned professorid ehk ei ole kuulnud ega näinud, et põrandaid ei valata enam muldniiske seguga.
Betooni tugevus kompenseeritakse tänapäevase tehnoloogia korral tsemendi lisamisega.
Ega vanasti ei tehtud reeglina põrandate betoon tugevusega näiteks C25/30 vaid tunduvalt lahjem.

Aga sellisel puhul ei saa läbi ilma vibronuiata: http://www.vuuk.ee/pildid6.html

[stc 101]

Aina loe ja imesta.
Ma arvan, et põrandate vibramisel on mõtet, kui betoneeritakse muldniiske seguga, naga vanades raamatutes õpetatakse.
Tänapäeval tuuakse betoon mikseriga betoonisõlmest ja pumbatakse läbi torude. Selline tehnoloogia eeldab, et betoonisegu oleks vedel.
Vedela betooniga põranda õhukest 8..15 cm kihti valades tiheneb betoon ka latiga ja labidaga piisavalt. Seda on näha sellest, kui vesi tuleb betoonile silumise ajal peale. Erandina võib vibrat vaja minna siis, kui betoneerijad jäävad mingil põhjusel jänni, ja betoon enne sirgeks lattimist kipub liialt ära tahenema.
Mõned professorid ehk ei ole kuulnud ega näinud, et põrandaid ei valata enam muldniiske seguga.
Betooni tugevus kompenseeritakse tänapäevase tehnoloogia korral tsemendi lisamisega.
Ega vanasti ei tehtud reeglina põrandate betoon tugevusega näiteks C25/30 vaid tunduvalt lahjem.

Aga sellisel puhul ei saa läbi ilma vibronuiata: http://www.vuuk.ee/pildid6.html

Täpselt! Aina loe ja imesta!
Miks tuua äärmuslik olukord mingi "muldniiske segu"? Pakuks siis sama äärmuslikku vastu kaaluks ehk siis "isetihenev betoon"! Milleks leiutada ja kulutada raha?
See, et betoon ära kuivab on üldjuhul töö juhtimise, organiseerimise viga! Kui ta aga autos on hapuks läinud, siis oleks targem tagasi saata!

Meil oli mingi aeg töömaal probleem, et miksrit ei tule! Tuli siis lõpuks, vaatame saatelehte, et milles asi, mehel kaks tundi vahelt kadunud! Vastas mingi puiklemise peale konkreetselt- tegin tee ääres väikse peatuse, käisin korra sital! HA HA 2 tundi???

[vuuk]

Täpselt! Aina loe ja imesta!
Miks tuua äärmuslik olukord mingi "muldniiske segu"? Pakuks siis sama äärmuslikku vastu kaaluks ehk siis "isetihenev betoon"! Milleks leiutada ja kulutada raha?

Muldniiske segu ei ole kaugeltki minu leiutis. See oli ammu enne meid.
Nooremad inimesed ehk ei teagi vanakooli õpikutes kirjas olevatest betoneerimise õpetusi.
Professorid aga ilmselt veel mäletavad neid. Sellepärast võib-olla väidavadki, et ilma vibrata pole võimalik õiget betooni kvaliteeti saavutada.
Tänapäeval aga ei vala vist keegi enam isaisade kombel põrandaid muldniiske seguga. Või kui, siis üksikud friigid oma kodudes.

[aaaai]

Muideks muldniiske segu on isegi olemas seda siludki nagu mulda ,kuivale segule 25kg pannakse vast 1L vett no sellega mingit suurt ruumi ei valaks aga olen isegi seda mökerdanud mingi 3m2 kuidagi imelik oli töödelda niiii kuiva segu!
Teema algatajale veel niipalju et kui sa nüüd natuke vaatad seda põrandavalu siis näed mitu meest seal segusees tallavad oma kahe jalaga kummikud nr 45 jalas ja enne kui lati mees sinna lattima läheb on see betoon nii ära vibratud et on .
Aga jah eks need teoreetikud jäävadki teoreetikuteks ,pean silmas neid nn professoreid!