Ehitusfoorum

Tere.
Probleem selles, et teise korruse vesi ei lähe nii soojaks kui vaja. Kuni termoregulaatorini on nii soe kui palju akupaagi juures olevast regulaatorist keerad aga edasi läheb ainult 25 kraadi. Kui 5 kontuuri kinni keerata ja 1 lahti jätta siis tõuseb 35 kraadini. Aga kui esimese korruse pump veel tööle panna siis läheb päris jahetaks, hargnemise kohapealt. Milles võiks probleem olla?

pilt süsteemist või torustiku ühendusskeem siia üles ja abi tuleb kiiremini kui oodata oskad

Lisan veel,et paar päeva tagasi töötas kõik ilusti.

kas kuskil pole vahel mudafiltrit?

On küll. Kohe kui suudan siia pildid panna on ka näha.

pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna..aga esimese asjana ikka filtrer puhtaks!

alumisel pildil olevad alupex torud lähevad kuhu?kas esimesel korrusel on põranda küte?

Jah on esimesel ja ka teisel. ja on 2 kollektorit üks esimesl ja teine teisel korrusel. Ja lisan veel, et filtri puhastusest oli juba vist natuke abi sest esimese korruse pump lööb ja teise korruse vesi juba 30 kraadi.

akupaagi juures olev pump pumpab siis vee kollektoritesse. kas siis kollektorite juures on ka veel pumbad?

Just täpselt.

üks pump toidab siis kahte pumpa?alupexi torud akupaagi juurest siis hargnevad kaheks ..kummagile kollektorile?

Täpselt.Selle asjaga on nii, et kollektorid olid koos veneaegse kivisöe katlaga majas olemas juba kui ostsin selle. Mina lasin siis Atmose katla ja paagid panna. Nii, et vana ja uus sai kokku ehitatud.

Jama ongi selles et tekib situatsioon kus akupaagi juures olev pump ei toida ülemisi ära ja kollektorite pumbad hakkavad üksteise eest vett ära võtma.Sellega läheb süsteem tasakaalust välja.Külmade ilmadega võib olla keerasid mõnel kontuuril vooluhlka suuremaks ja pumbad hakkasid teineteisele vastu töötama.Õigem oleks olnud termoregulaatori juurde üks võimsam pump ja torud otse kollektoritesse.

Kus juuures kontuure ei krutinud aga ehituse ajal spetsalistid ei rääkinud sellest midagi. Agaasjas on loogikat.Praegu tundub ,et töötab üleval vesi ilusti 34 kraadi. SUURED TÄNUD iga tahes selle abi eest.
Oleks üks küsimus veel. Eelmine aasta sai 2000l paak köetud kuumaks ja kui alumine termomeeter oli kuskil 70 kraadi juures siis kerkis surve 3 barini.See aasta on nii, et pool paaki kuumaks ja juba on 3 bari ja hakkab surveklapist vett välja ajama. Milles probleem?

On ikka üks paras kompott kokku keeratud Surve ronib üles siis,kui paisupaagist vasturõhk lahkunud.Soovitan topelt pumbad minema visata.Kas paned katlamaija ühe suurema või jätad kollektorite juurde alles ja viskad paagi juurest ära.

Olen näinud ka kolme järjestikkuse pumba ja kahe segamissõlmega süsteemi.Peale selle oli radikate trassi vahel tavaline külmavee trassi filter

Ma ei oska kahjuks teiega sel teemal kaasa rääkida.Pole minu ala kuigi jah, elemetaarsetes asjadest vist ikka enam vähem saan aru.
Tänud veel kord kõigile kes viitsisid süveneda. Kui veel huvi on selle kompoti kohta mis siin kokku keeratud on siis, palun küsige aga.

Üldiselt on sul see töörõhk ja algrõhk nagu ma välja loen päris suur. Nii suurt ei ole sul sinna vaja esiteks. Süsteemi algrõhk ja maksimaalne rõhk võiks olla vahemikus 1-2 bar näiteks. See eeldab et sul sellele salvestile on ka vastavas suuruses paisupaak. Paisupaak peaks olema umbes 10% üldisest veemahust. Tegelikkuses on arvutuslikult see natuke väiksem(tähenärijatele), aga laias laastus. Süsteemi algrõhust peaks paisupaagi survekoti rõhk olema 1,1 korda suurem. Sellisel juhul on süsteemil võimalik temperatuuri tõustes "paisuda". Ehk siis on võimalik vedelikul oma ruumala muuta, muutmata oluliselt rõhu arvväärtust!

Akupaak on 2000l ja paisupaak 150l. Kui palju peaks siis olema süsteemi algrõhk ja palju paisupaagi oma? Ja kas paisupaagi peab surve muutmisel lahti ühendama või mitte? Üks räägib ühte ja teine teist.

Paisupaaki pannakse surve sisse vedelikuvabadel tingimustel. Paak peab olema lahtiühendatud.

Algrõhk ...sul on põrandaküte eks. torustike on võrdlemisi suured rõhukaod. Mina paneksin sinna algrõhuks näiteks 1,3 bar(20 C)--->see on ikka süsteemi veega täidetud osa, akupaak jne.

Paisupaagi algrõhk sellisel juhul 1,4 bar.

VÄGA OLULINE! paisupaagi/hüdrofori algrõhku mitte kunagi ei muudeta vedeliku olemasolul primaarpoolel.

wxx74 kirjutas:Akupaak on 2000l ja paisupaak 150l. Kui palju peaks siis olema süsteemi algrõhk ja palju paisupaagi oma? Ja kas paisupaagi peab surve muutmisel lahti ühendama või mitte? Üks räägib ühte ja teine teist.

Paisupaagi maht peaks olema umbes 10% süsteemi mahust,ehk siis vähemalt 200 l.

kyveltech kirjutas: Paisupaaki pannakse surve sisse vedelikuvabadel tingimustel. Paak peab olema lahtiühendatud.

Algrõhk ...sul on põrandaküte eks. torustike on võrdlemisi suured rõhukaod. Mina paneksin sinna algrõhuks näiteks 1,3 bar(20 C)--->see on ikka süsteemi veega täidetud osa, akupaak jne.

Paisupaagi algrõhk sellisel juhul 1,4 bar.

VÄGA OLULINE! paisupaagi/hüdrofori algrõhku mitte kunagi ei muudeta vedeliku olemasolul primaarpoolel.

Mis sa sellest rõhust ülesse ajad?

Kusjuures oleks huvitav teada millistel alustel keegi tegijatest siin algrõhku valib, mind kohe väga huvitab. Kohe viskan siia ka paisupaagi mahu arvutamise valemi.

Toome siis näite:

Veemaht- 2200 l
Töötemp katlal maks 80(2,95) paisumistegur
Maks rõhk= 2,0 bar
Algrõhk= 1,2

Tulemus: 159,5l
See annab meile tegelikkuses mõista et antud tingimustel tõuseks algrõhuna hoitav 1,2 bar 80 kraadi juures kuni 2,1 bar. Pole probleemi, sest kaitseklapp on 3bar. Nii et pane siis algrõhk paisupaaki 1,32 bar ja küttesüsteemi (20-30) 1,2bar ja ongi kogu mure lahendatud!

Kui nüüd maksimaalne temperatuur on madalam, väheneb ka paisupaagi vajatav maht!

Ma niipalju lisan veel juurde, et see eelrõhu valik pasiupaagile võib olla ka 1,0 koefitsendiga, kui on alles täitmine külmast veest ehk siis 4-5 kraadi. Kuna sul toasoe siis võib läbi korrutada 1,1....vahed ei ole eriti suured ja ka mitte väga määravad. Ise ma ei ajaks nüüd näpuga järge et kas on 1,2 või 1,3.....