Ehitusfoorum

Arutleks natuke! Palju ma endale peavalu olen tekitanud!
Maja katus 35 kraadi. Viilkatus. Sise nurkadeta.
Googeldades tuleb üldjuhul välja, et aluslaudis katuse tipp ja räästas täislaudis ja katuse vaheosa sammuga kuni 200mm. Kas tõesti peab see samm olema nii tihe? Lajatasin suure hurraaga üla- ja alaosa täislaudise ja vaheosa 300mm. Kas probleem või peaks kõikidesse vahedesse ühe laua juurde panema? Mulle arusaamatu, et kui nii tihedalt laudis, siis oleks tark olnud üldse täislaudis panna! Tegu tuulduva pööninguga, aga Silver kile panin ikka.Tundus kuidagi turvalisem! Kui nüüd mõelda, siis täislaudisega ei oleks seda kindlasti vaja olnud! On mul õigus?
Loomulikult ei ostnud ma ka kuiva, kalibreeritud lauda, nii nagu soovitatakse. Kas tõesti see üksikute laudade 2mm. paksuse kõikumist suur probleem?
Kinnituseks kasutasin 55 oganaela ja kaks, kolm naela laua kohta. Lastud püssiga ja kalletega sisse poole. Katuse tipp ja räästaosa oganael 90mm. Naelad mitte tsingitud!!! Kas jälle "karuteene" endale?

Liidu GOCT või mis ta iganes oli lubas 200 roovi tühimikku. Paraku katuse kalded on erinevad ja madalamatel kalletel peaks olema tihedam roovitus.
Pööning on tuulduv aga kas ka kilepealne. Niiskusoludest seal sõltub ka su raudnaelte tervis. Ja ega see 55 oganael nüüd ka mingi imetegija pole. Tuulistes kohtades võib imeda pleki koos rooviga maha...sul seal männikus vast seda ohtu pole.

taastaja


tervitusi siis ka kunagisele ülalt naabrimehele

Kasuta 0,6 plekki, siis lauavahe pärast muretsema ei pea. Aga need 55mm naelad on vähe, sest need on sul ainult tuulutusliistu sees. Nael peab olema läbi liistu sarikas vöi kui on paksem liist ( mis on tervitatav igati), siis liist eraldi kinni tihedalt. Ma kasutan roovi ainult 100mm naela ja löön veidike viltu sisse.
Valtsplekile polnud mingit mötet seda kilet panna kui tuulduv pööning.

Hilaaegu oli yhe siinse ehitajaga juttu, et kas valtsile peaks panema täislaudis yleni? See on huvitav, et Soomes projeteerijad ja muud asjapulgad nöuavad seda. Asjatundmatu klient ei oska sellest muidugi midagi arvata ja nii pannakse veel täislaudise ja pleki vahele hingamatu aluskate. Nii taheti ka minu uuel objektil eile teha, mina, aga käskisin kile lauas ära kiskuda, sest kui niiskus tuleb kile ja pleki vahele, siis sinna ta jääb. Järsul katusel, aga pole mingit pöhjendust sellel kilel nagunii.Soovitasin soojustuse päras ( juhul kui katuslage soojustatakse) kasutada aluskattena hoopis soomepappi( kovalevy) ja selle peale roovitus öhuvahega.
Kuna telija oli asjalik mees, siis ta helistas nii kile tootjale kui ka Muinsuskaitseametisse. Selgus ikkagi see, et seda kilet tasuks panna erandkorras väga madalatele kalletele, kus vöib tekida lekke oht. Mulle oli, aga yllatus see, et Soome Muinsuskaitseamet soovitas ka kasutada soomepappi aluskattena, kuna see hingab! Nii, et kasutage julgelt seda. Mul on see oma kahel majal ( esimene on ehitatud aastal 92 ) ja toimib laitmatult.

Tuleta meelde, kui sa vaatad omi iidoleid vaskiseppi, siis pea igal objektil käib neil sinine kangas plekki all....
Miks arvad, et kõva ja lamineeritud puitkiud on parem, kui pehme puitkiud? Pehme omastab ja mahutab niiskust paremini, kui juhtub mõni avarii olema. Mu enda majal on valtsi all pehme puitkiud õhuvahega.

taastaja

Robi 1 kirjutas:.... et kas valtsile peaks panema täislaudis yleni? See on huvitav, et Soomes projeteerijad ja muud asjapulgad nöuavad seda.

Päris nii ühene see nüüd ka ei ole. Näiteks mina ei ole veel kohanud sellist nõuet.

Robi 1 kirjutas: pannakse veel täislaudise ja pleki vahele hingamatu aluskate.

See kõlab küll päris uskumatult.

Enamustel katustel mida ma soomes teinud olen on suht standart lahendused projektides kirjas olnud.
Valtspleki korral sarikatel aluskate - tuulutusliist - roov ~300 mm. sammuga (ääred/läbiviigud tihedamad). Soojustatud katuste korral sarikate vahel tuuletõke (paroc vägagi tihti) ning loomulikult tuulduv vahe tuuletõkke ja aluskatte vahel ~50-100 mm. Seespool soojustus jne.
Tegemist olnud uusehitustega mitte renoveerimistega kui see midagi muutma peaks.

Nii see peakski olema, nagu Rokikas kirjutab, aga ju kellegile on kasulik ka teisiti teha. Vana valtsplekk vöetakse maha ja roovile tömmatakse aluskate, enne kui plekksepad millagi tulevad. Nii see aluskate sinna pleki alla jääbki ( ja tellia maksab selle kinni ka veel).Isegi kui see oleks hingav aluskate, siis otse vastu plekki seda ei tasuks panna, sest ta takistaks ikkagi pleki tuulduvust ja samas läheb plekk suvel nii kuumaks, et vaevalt ta kaua vastu peaks. Vaskisepät on kasutanud seda "lahendust" alles pool aastat.
Aluskatteks vöib muidugi kasutada ka pehmet plaati valtskatusel. Soomepapp on selle poolest hea, paned ylekatesse ja peab hästi vihma kuniks päris katus peale saab.Tuleks ainult iga poole metri tagant liistudega siduda vertikaalselt kui vanal majal harvad sarikad ( see seob ka roove).

Pildil on näha nyyd see aluskile, mis omakorda veel kaetud koormakattega. Ausalt öeldes on väga raske ka tööd teha kui selline pind kogu aeg jalge all on.

Seega! Kile on pandud, seda enam ära ei saa võtta! Roovi samm on hea kui kasutada 0,6 plekki! Sajaseid naelu saab alati vabalt juurde lasta! Mis uba selle kuiva lauaga on? Kas äkki laud kuivades ja mängides ei hakka naela tasapisi välja nõksutama kui ei ole piisava pikkuse naelaga aluses!

Kunagine vana naabrimees! Miks seda teist kontot ei kasuta? Kas Sul meil ikka sama?

Löö sajased naelad veidike viltu ja neid ei kisu mingi jöud välja.

Robi näed, noored mehed küll ei nurise. Neil kõlbab vänta keerata kus iganes

stc 101-le
Ei päästa see 0,6 plekk ka ühti. Tegu on ju ikka sileplekiga. Tallad nagunii seal peal ja asi läheb inetuks. Mingi kõrgem profiil siis teine asi...
Teisel kontol on liiga palju enese reklaami, see on hulga privaatsem. Meil sama.

Noortel meestel... Eks siin ole ikka vahe, sees kas teeksin tööd mingis firmas vöi olen ise oma nime ja mainega väljas. Firmades tööjöud vahetub iga kuu, aga kui keegi on isikupärane tegia, oma käekirja ja pöhimötetega , siis ta ei saa lubada igasugu siniseid kilesid pleki alla hauduma.

Robi 1 kirjutas:Noortel meestel... Eks siin ole ikka vahe, sees kas teeksin tööd mingis firmas vöi olen ise oma nime ja mainega väljas. Firmades tööjöud vahetub iga kuu, aga kui keegi on isikupärane tegia, oma käekirja ja pöhimötetega , siis ta ei saa lubada igasugu siniseid kilesid pleki alla hauduma.

Valida on siis veel vineer, kui kile ära kiskuda. Kas siis saab parem?

taastaja

Vali Savisaar!

Robi 1 kirjutas:Vali Savisaar!

"Juhan" on nakatanud vist.
Kui tõsisemalt siis mis "kile" see seal on. Pole nagu veel kohanud. Ehk oskate viite tuua

See on selline materjal, mis kogub enda alla kondensi.Alt kergelt karvane, sees klaaskiud ja bituumen. Peab vett ja ei lase ka öhku läbi.Mul teises arvutis ka pildid rullist ( vöin pärast lisada). See on sege nii omanikule, kui ka puuseppadele, kes seda maja ehitavad, et see materjal on täiesti vales kohas. Objektil käis ka yks tuttav arhitekt, kes sammuti imestas seda teemat. Mind teeb see rumalus lihtsalt haigeks ja ei taha tööle minnagi. Nokitsen hoopis teiste teemade kallal, kuni asjale selguse saab, et kes vastutab ikkagi. Minu töödele on vähemalt 5 aastat garantii, siis kui ise saan asjade kulgu juhtida.Praegu, aga asi inetu.

Kui sa juba seal oled, siis helista Velile ja küsi järgi kus neile see komme on tulnud?

taastaja

Saan teha ainult seda, et järgmiste töödega olen targem. Muide puusepad on väga vastutulelikud olnud juba mitmel objekil siin. Nad on väga mures, et kas olen nende tööga rahul ja mida tulevikus teisiti teha. Aitavad omast ajast mul paane ka vahepeal yles. Kutsuvad enda poole kylla jne.

Aga selle objekti " rakennussuunitelijaga" vaielda pole mötet. Läksid paanid selle märja kaltsu peale ja sinna see niiskus jääb znplekki söövitama. Ma ei anna, siiski mingit garantiid ka! Lihtsalt ajudele käib see ka, et liikumine sellel kilel vöimatu ja tuleb kogu aeg prusse ja redeleid jalge ette kruvida ja eest ära jälle. Ja kinnitusi ei tea ka alati kuhu panna, sest ta kipub ikka selle lauaprao yles leidma.
Körvalt naabrile tehti ka just samasugune katus, aga see kile pandi ainult jalarennide alla. See tunduks möistlikum varjant, sest sinna alla pannakse tavaliselt plekk nagunii kui väga hästi teha ( ma möksitan siiski topeltpleki kohad kokku ). Siiski kuumaga, vastu plekki see materjal kaua vastu ei pea ja see pole muud midagi kui yks suur kliendi petmine ja lollitamine. Aluskate tuleb panna ikka ja ainult nii nagu Rokikas kirjutas.

Leidsin sellise info.

http://www.icopal.fi/upload/icopalfi/tu ... ste1_4.pdf


Uurisin minagi suvel, et kas peaks seda aluskatet valtspleki all kasutama. Täpsemalt oli käsil kumerate neelude tegemine. Kuna ei soovinud neid kumerusi segmentidest kokku laduda vaid lahendada asi nn pööratud põhjavaltsiga, siis mõtlesin, et ehk oleks kindlam ka aluskate pleki alla paigaldada. Uurisin, siis arvamusi kohalikelt tegijatelt. Valdav arvamus oli, et kui põhjavalts korralikult ära tihendada, siis pole probleemi. Katuse kalle oli ka suht järsk ja nii tegingi.

taastaja

Me oleme seda Ikopaalist ka uurind juba, aga fakt on see, et see materjal on nagu ruberoid, mis ei lase plekil kuivada. Need kes selle myygist kasu saavad, soovitaks seda muidugi voodi alla ka panna ja oskaks ilusasti ära pöhjendada, et tänapäeval...

Panen Taastaja rahustamiseks möned tänased pildid, et ta ei arva nagu ma siin ainult ahjudega tegelen.Ikka " mehetegusid" teen ka. Libe on raisk!

Robi 1 kirjutas:...Libe on raisk!

Sul oleks nagu Matrossovi viimased sõnad enne ambrasuurile kukkumist.

Nii et see "kile" jäi ikka paika