vanad ahjutüübid.

[Adlolf]

Tere

Kiirusta aeglaselt,sest ahju sissekütmisel võivad niisked lõõrid väga kergesti kattuda pöördumatult pigiga. Kas siibrid on osaliselt avatud.
Oleks tore kui palun selgitaksid kuidas määrasid ,et on õige aeg tuli alla teha.

Kuus päeva uhas 1kW puhur ahju kuivatada, siiber on nüüd kütmise vaheaegadel ka kogu aeg lahti. Kütan tuhkkuiva papliga, umbes veerandiga ehk 2,5kg lubatud max kogusest.

Pappel ja tuhkkuiv, see on midagi uut ja huvtavat. Ma loodan, et garantiitingimustes ei ole küttepuude lubatud niiskusesisaldus 16-20%, muidu hakka veel enne kasutamist vees leotama.
Lehtpuudest on pappel üks kõige väiksema erikaalu ja kütteväärtusega(kWh/rm).
Kui mõõta kaaluga siis võrdne paju, haava ja lepaga. 18,4 MJ/kg
Kirjutatakse,et pappel pillub põledes sädemeid. Mida räägivad praktikud?
Pappli söed põlevad lõpuni sest nad on väga poorsed?
Räägitakse, et haab on ahju luud, siis võiks seda olla ka pappel.
Kuidas ahju kuivatus protsess kulgeb?

[Robi 1]

Mõned postitused tagasi lisas Kaminahi ühe reheahju teema... Ma võiks õelda,et olen reheahju teemat uurinud päris mitu aastat. Milleks ta hea on ja kuhu sobib? Ta sobib suure maja kütmiseks ja seisab kaua soe. Ehitus kulud ei ole teab mis suured ja õige kerisekivi on tõesti hea salvestaja...tellisest tunduvalt parem ja muidugi tasuta käes materjal. Kollet pole mõtet ajada nii laiaks nagu vanasti ja muidugi kasutada tuharesti kolde all, mis suurendab märgatavalt kasutegurit. Et vältida tahma kogunemist kerisekivide vahele, olen ise kasutanud ainult suuri kive, kust tuli läbi limpsib ( ja muidugi esimesed read hõreda shamotiga). Peale kerist laskuvad suitsugaasid laskuvasse lõõri ja sealt leso kaudu korstnasse, siiber korstnas. Korstnasse jõuab sedasi reguleerides umbes 150 C.
Kerise peal saab küpsetada liha, kala ja muud. Olen proovinud. Peale siibri sulgemist saab tuppa jõudva sooja kogust kiirendada, avades ülemise(d) luugi. Ülemise luugina on minuarust hea kasutada tavalist tihendiga ahjuust, mille klaas on asendatud paksema plekiga.
Kerisahju miinuseks on suitsuneelu puudumine ja vajab hea tõmbega korstent. Laskuva lõõriga ahjule on abiks otselõõr. Siiski vähegi külmema ilmaga on tõmme alati laitmatu ja sooja ilmaga pole sellist suurt ahju mõtet nagunii lõbupärast kütta.

[Robi 1]

Lisan veel seda, et...oh millist vaeva näevad need kellel veel umbkoldega reheahjud. Süsi jääb terve kärutäis, mis ära ei põle ja tõmmatakse pika roobiga pliita alla. Selleks võetakse iga kord pliitalt rõngad maha ja hirmus kuumus ja sädemed lendavad . Palju lihtsam oleks ahi ümber ehitada kolderesti peale ( sellisel juhul teha kole ka kitsamaks, muidu ei pruugi kive kandvad reltsid vastu pidada, kuna kolded olid isegi 80 c laiad.). Kuna pliit tehti eesmärgiga just ukse ette, siis oleks uus tuhauks võimalik teha ahju taha või külje peale...kui ei taha pliiti lammutada.

[rein113]

Mul on paplihalud poolteist aastat kuivanud ja seejärel veel pool aastat köetud ruumis, seega on nad üsna kuivad. tuhkkuiv muidugi on luuleline liialdus Minu meelest pappel eriti ei pillu sädemeid, peaks täitsa jälgima. (Kuna mul on kütmiseks ka tamme, kasutan neid segamini.)

Nüüd saab ahju juba täie laksuga kütta. Katsetan, kas on mõistlik kütta kaldasendis tuhaluuk lõpuni avatuna (tundub, et ventileerib kollet liiga palju) või siis, kui puud on üleni tules, vaid 5...6mm avatuna (leek on rahulikum ja näha on puugaaside järelpõlemise keeriseid). Tule piinamist ei toimu, ja mulle tundub, et viimane variant on ökonoomsem, ahi saab kauem küdeda (ca 10kg ja 1,5..2h) ja salvestada.

[motamees]

Mis temp on rahuliku tule ajal korstnagaasidel? Kui temp andurit pole veel paigaldanud, siis vaata, kas korstnalõõri põhi on kuiv.

[Robi 1]

Kuigi kuiv pappel põleb hästi ka vanades ahjutüüpides...siiski parem oleks kaine selguse hoidmiseks teised teemad sellele.
Nädalavahetusel putitasime ühele vanale ümarplekule elu sisse. Tundub igati tugev ja läks üleni soojaks aga kuna tegemist umbkoldega, siis paras tomupilv käib taevasse. Puud on kuivad ja õhku saab palju tahes aga ikkagi...

[rein113]

See on huvitav... Minu teine, 1930. aastatest pärit umbkoldega ahi köeb küll valge suitsuga. Proovi pealtsüütamisega, kas siis ka tahmab samamoodi?

[keemik]

Tere!

Kas keegi siinolevatest on tuuninud ka vana plekkahju?
Uues kodus allkorrusel vana plekkahi. Ahi tundub igati töökorras, suurust 1m x 1m. Aga nagu ikka, puuduvad tahmatopsid ja umbkoldega ehitatud. Mind just huvitab puhastusluukide tegemine ning kolde parendamine (kolde tagaossa lisaohu pealeandmise tekitamine voi sootuks restkoldeks åmber ehitamine).

Teisel korrusel uus kitsa koldega ning restiga uus tellisahi olemas.

[motamees]

Plekut on võimalik kütta päris kasumlikult.
Enne puude panekut võtta välja tuhk. Puud asetada hästi ukse ligi. Põlemise arenemisel tõmmata pidevalt halge uksele lähemale. Ust mitte avada, vaid roop panna sisse keskavast. Välisust hoida lahti.

[kaminahi]

See on huvitav... Minu teine, 1930. aastatest pärit umbkoldega ahi köeb küll valge suitsuga. Proovi pealtsüütamisega, kas siis ka tahmab samamoodi?

Hr. Rein,
Mis mõõtu see kolle on? Miks ma küsin, pakun, et see ei ole väga "laiapõhjaline" ? Kõrgust tahaks ka ütlasi teada.

[keemik]

Nii ma olen talitanud jah sünnikodus Märjamaal. Lisaks olen üritanud süüdata mitte päris alt vaid umbes keskelt (madala koldega ahjus on raske pealt süüdata) ja puid ahju ladudes panen ühe halu kolde taha ossa põiki, nii et ülejäänud halud kolde tagaosas on koldepõhjast kõrgemal. Aga ega ema sellest õpi. Topib neli giganthalgu ahju ja nii need seal vaikselt põlevad 2.5 tundi. Kuid see selleks...

Käisin ja vaatasin täna ahju hoolsamalt üle: üks ülemine nurk on 4 cm ette poole kaldunud (ahi oleks nagu kergelt väändunud- justkui kaltsu väänatakse). Ka uue ruumiplaneeringuga jääb ta täpselt keset "k...semist". Seega, jõudsime selgusele, et see ahi läheb ka välja ja sisse võiks tulla uus ja tänapäevane ahi, slepeta ja 2 meetri võrra paremasse kohta.

[kaminahi]

Seega, jõudsime selgusele, et see ahi läheb ka välja ja sisse võiks tulla uus ja tänapäevane ahi, slepeta ja 2 meetri võrra paremasse kohta.

Kas joonestad ise projekti ja mina tellin Tuhatjatuliselt kahhelpotid, sellised siidised Kas Rootsi või Saksa sorti

[Robi 1]

Vanat plekut tasub küll putitada. Tuharest alla ja lõõrid puhtaks. Kolme lõõrilisele tuleb teha puhastusava ette ukse kohale, arvestades võlvi paksuse ja pisut peale. Viie lõõrilisega keerulisem neid avade kohti välja otsida ja lihtsam oleks vast avada pealt. Hoolikalt peaks puhastama ka slepe osa.

[keemik]

Alguses tundus jah, et tasub,...aga nüüd olen pigem teisel arvamusel.

[kaminahi]

Ka vana "Pobeda" tasub taastada aga oleneb, mis eesmärgil

PS Motamehel on lihvitud projektidega ahjude seeria: väike,- keskmine,- ja suur memmekas

[keemik]

Tundub jah, et saime juba veidi jutule Motamehega! Porandatalade ja -laudade mahapaneku ajal peab see vana ahi veel oma ålesannet täitma. Tahaks talvel kålmemate ilmadega hoolega kåtta ja laudu toas veel järelkuivatada. Kui kåtta suurema kålmaga ja vesiseid töid mitte teha, siis ohuniiskus langeb toas päris madalale ja saab laua hästi kuivana maha. 20 cm laiadele laudadele tulevad muidu veel suured vahed sisse.

Aga kevade poole tuleb vanast ahjust vabandeda jah, ja uuele ruumi teha.

[rein113]

Mis mõõtu see kolle on? Miks ma küsin, pakun, et see ei ole väga "laiapõhjaline" ? Kõrgust tahaks ka ütlasi teada.

See kolle on 110x45xh50cm. Puud laon ma sisuliselt kogu kõrguses kolde etteotsa, siis toimibki see peaaegu nagu restkolle

Sain lõpuks korstnatermomeetrid ka paika ja selgus huvitav tõsiasi: uus 3 küljes kogu nende laiuses laskuva lõõriga tellisahi saadab täie vurinaga põledes korstnasse 150-kraadi (kui tuhaluuk hoopis eest ära võtta, sis läks näit ka 250-ni), ja õhku rahulikumaks piirates langes näit kolinal 70-ni, aga vanast lihtpottahjust sellises normaalses kütmisrežiimis, nagu mul tavaks on, st välimine uks praokil ca 12mm, väljus tervelt 250 kraadi. Proovisin näitu langetada 150-ni, aga seleks pidin ukse peaaegu kinni panema... Järelikult suudab see lihtsa ehitusega tellisahi võtta põlemisprotsessist viimast.

[rokikas]

...aga vanast lihtpottahjust sellises normaalses kütmisrežiimis, nagu mul tavaks on, st välimine uks praokil ca 12mm, väljus tervelt 250 kraadi. Proovisin näitu langetada 150-ni, aga seleks pidin ukse peaaegu kinni panema... Järelikult suudab see lihtsa ehitusega tellisahi võtta põlemisprotsessist viimast.

Või ei suuda suitsukäigud salvestada suurt miskit st. koldest otse korstnasse?

[kaminahi]

See kolle on 110x45xh50cm. .

Laius lausa ebatavaliselt kasin aga kas 110 cm on tõesti ahju kolde sügavus

[rein113]

Otse gaasid ilmselt ei liigu, sest ahi soojeneb igast küljest normaalselt. Kolle paikneb ahjus diagonaalselt, sellest ka nii suur sügavus, kolde tagasein on lapiti tellistest tulemurdmissein (nagu väljendus minu ahju remontinud pottsepp, kadunud Valter Rull), ühele poole kollet jääb väiksem press-soojusruum ja teisel küljel on lõõrid, tõenäoliselt 3, väljuv tõusev lõõr paikneb kolde kohal.

[rein113]

Mis temp on rahuliku tule ajal korstnagaasidel? Kui temp andurit pole veel paigaldanud, siis vaata, kas korstnalõõri põhi on kuiv.

Huvitav, mingit niiskust küll näha ei ole, samuti korstna tipus.

Proovin kunagi seal ka testriga temperatuuri ära mõõta, et näha, kui palju viimased 3,5 meetrit isokern korstent gaase lisaks jahutab.

[kaminahi]

Ma sooritasin täna hariva ostu. Ostsin kodumaise, jõulukuu Maakodu. Robi koos sõbraliku peremehega saunalaval oma soorituse vilju nautimas. Väärt saun, igatahes.

Vaadake ikka Maakodu, mitte Maaja

[kaminahi]

https://www.youtube.com/watch?v=ChhxA5r ... ture=share

[Robi 1]

Veidike arusamaatuks jäi selle ahju tehniline pool. Koldeuks asus teisel pool vist...ja milleks üleval see tuhauks?

[motamees]

Ülemine tuhauks oli leiliruumi värske õhu toomiseks. Teisel pool ahju seina vastas oli ahjul värske õhu tõusulõõr, kus õhk üles soojendatakse ja siis leiliruumi transporditakse. Ühtlasi jahutab see lõõr ka aktiivselt ahju väliskesta
Juttu oli ka ahju kasvamisest 1cm võrra. Sellepärast siis ka vitsad ümber.