Ehitusfoorum

Siin mitmel pool seest soojustamisest küll juttu aga ootan poolt poolt ja vastuargumente järgnevale lahendusele
Seestpoolt väljapoole on sein - 200 fibo, 100 peno puitkarkassi vahel, tuuletõkkeplaat, tuulutusvahe, voodrilaud.
Mõte paigaldada sissepoole kas SPU plaat kaetud kipsiga või 5kuni 10 cm peno karkassi vahele ja siis katta kipsiga.

Sellist jama on väga raske kommenteerida.

Mis vahe on siis penoplokkidega kus seespeno-betoon ja jälle peno?

sissepoole ei tohiks panna rohkem soojustust kui on väljaspool. kui paned sisse 50mm epsi, ei juhtu midagi katastroofilist.

Tänud Chef vastuse eest! Lihtne on vastata et on jama aga ootaks põhjendust miks ?

kui panna sisse rohkem soojustust kui on väljas, siis jääb seinakonstruktsioon külma keskkonda ning seinale hakkavad mõjuma mahukahanemised ja -paisumised, mis lõhuvad seinakonstruktsiooni ning ka naket välise soojustuse ja seina vahel. villaga seest soojustamine eeldab perfektset aurutõket. mul oli hiljuti kokkupuude lahendusega, kus ehitaja "optimeeris" ja jättis villale aurutõkke panemata (väljast hoonet soojustada ei tohtinud). kevaditi tuli ühelt seinalt ~2l vett (villa ja kivi vahelt - aur jõudis külma välisseinani ja jäätus seal, kevadel sulas).

Chef kirjutas:kui panna sisse rohkem soojustust kui on väljas, siis jääb seinakonstruktsioon külma keskkonda ning seinale hakkavad mõjuma mahukahanemised ja -paisumised, mis lõhuvad seinakonstruktsiooni ning ka naket välise soojustuse ja seina vahel.

Nii et kõik kütmata hooned lagunevad paratamatult peatselt .

Chef kirjutas: kevaditi tuli ühelt seinalt ~2l vett (villa ja kivi vahelt - aur jõudis külma välisseinani ja jäätus seal, kevadel sulas).

Kuidas mõõtsid.

Chef kirjutas: villaga seest soojustamine eeldab perfektset aurutõket. mul oli hiljuti kokkupuude lahendusega, kus ehitaja "optimeeris" ja jättis villale aurutõkke panemata (väljast hoonet soojustada ei tohtinud).

Kas projektis oli tõesti vill + aurutõke kiviseina sisepinnale. Milline aurutõke täpsemalt.

oleks pidanud olema pedant ja kirjutama, et enam-jaolt külma keskkonda. lisaks pole kütmata hoonetes sisest soojuskoormust ega veeauru allikaid. ka pole kütmata hooned üldiselt eriti õhutihedad.
2l oli kasutaja subjektiivne arvamus ja ilmselt natuke emotsionaalne.
olukord oli keerulisem - oli kivisein, õhkvahe, tuuletõke, vill/karkass, aurutõke. lisaks aurutõkke panemata jätmisele suleti ka tuulutusavad (soklis ja räästas) kivi ja tuuletõkkeplaadi vahel.

Chef kirjutas: 2l oli kasutaja subjektiivne arvamus ja ilmselt natuke emotsionaalne.

Ehk siis NSR juhtum.

Chef kirjutas: olukord oli keerulisem - oli kivisein, õhkvahe, tuuletõke, vill/karkass, aurutõke. lisaks aurutõkke panemata jätmisele suleti ka tuulutusavad (soklis ja räästas) kivi ja tuuletõkkeplaadi vahel.

Nii et probleemi põhjustajaks ei olnud mitte sisemine soojustus vaid puuduv/rikutud tuulutusvahe tuuletõkke ja kiviseina vahel.

Kui üldse kivimaja puhul rääkida sisemisest soojustusest siis pigem kaaluksin näiteks SPU pakutavat kaupa

Esimene kummaline asi, mis konstruktsiooni juures silma hakkab - penole on peale pandud tuuletõkke plaat...

Kummaline jah aga ehk ei tee midagi halba.

Tuuletõke on peno peal selleks , et saada sama mõõt teise korruse soojustus on vill puitkonstruktsioonis ja tuuletõke

Plaanis paigaldada karkassile välisseina kipsplaat, mida aga karkassi vahele panna? Tegu on silikaadist laotud välisseinaga(hrushovka) ja vahel tuulutusava mille vahelist olukorda ei tea! Kui paigaldada vill siis kas tuleb ka vastu välisseina aurutõke paigaldada või kuidas oleks õige teha? Seina laius on 3m.

Ma ei saanud täpselt aru kummale poole seda kipskarkassi ehitatakse.
Sisse toapoolele võid aurutõkke alati panna, kahju pole sest karvavõrdki, kuid võid saada ka kasu.

[quote="Kalvis"]Ma ei saanud täpselt aru kummale poole seda kipskarkassi ehitatakse.
quote]
Jah sõnastus läks pisut nihu...
Plaanis ikka välisseina soojustada seestpoolt ehk karkass ikka majas sees. Kas õige oleks siis nii, et aurutõke vastu kiviseina siis vill ja kipsplaat?

Head nahaka ei saa, seepärast ükskõik mida soovitan on halb.
Ehk parim oleks vahtplast karkassi vahele, see hoiab veidi niiskust paremini kinni.
Kui villa tahad väga panna siis kipsi taha tuleks aurutõke panna, aga kipsi kruvid teevad selle nagunii katki. Peale villa pole sest aurutõkkest enam suurt tolku... Võibolla ongi parem aurutõket mitte panna.
Võibolla mingi kahekihiline süsteem on parem.

Kalvis kirjutas:Head nahaka ei saa, seepärast ükskõik mida soovitan on halb.
Ehk parim oleks vahtplast karkassi vahele, see hoiab veidi niiskust paremini kinni.
Kui villa tahad väga panna siis kipsi taha tuleks aurutõke panna, aga kipsi kruvid teevad selle nagunii katki. Peale villa pole sest aurutõkkest enam suurt tolku... Võibolla ongi parem aurutõket mitte panna.
Võibolla mingi kahekihiline süsteem on parem.

Kahekihilse süsteemi all mõtled siis mida?
Mõte oli ka kips kipsiliimiga seina panna aga kuna sein väga külm siis ikkagi karkass ja soovituslikult siis vahtplast vahele...

hrushovka kirjutas:....aga kuna sein väga külm siis

Peale seda "soojustamist" on ta veelgi külmem. Tunduvalt suureneb tõenäosus et selle külma pinnani jõudnud veeaur kondenseerub seal ning "tilgad järgi". Vesi = elu.
Kui üldse seda seina soojustada siis vaataksin SPU toodangulaatsete materjalide poole. Ja ei mingit karkassi. Kõik liimitud tihedalt seinale.

Kahekihiline on kahekihiline karkass. Et ruumi sissepoole on võimalikult õhuke (5 cm max) siis aurutõke oleks kahe karkassi vahel ja aurutõkkekiht ise on soojas, sinna kondenseerumist ei teki veel. Samas ta tõkestab konstruktsioonidesse auru edasipääsu.