Ehitusfoorum

Tere,

Lugesin läbi paar erinevat teemat ja on pakutud välja sellised variandid, et kaevuraketest võib ise septiku teha. Panna maha 3 järjestikust kaevuraket ja kõik need ühendada torudega ning viimasest rakkest viia kahele poole laiali imbtorud.
Arvamusi oli aga ühe koha pealt erinevad: ühed ütlesid, et kaevudel peavad olema betoonpõhjad, teised ütlesid, et pole vaja, imbub paremini. Kuidas õige oleks?

No mida sa enam immutad, kui põhjasid alla ei pane?
Keskkonna seisukohalt ei ole see tegevus õige üldse ja sellel teemal ei argumenteeri.

Koos firma paigaldusega on õige mahuti + imbtorud koos paigaldusega ca. 34 000 vana eesti krooni. Kas tasub ise mingi kahtlase asjaga mässata?

Eestikinnisvara kirjutas: No mida sa enam immutad, kui põhjasid alla ei pane?
Keskkonna seisukohalt ei ole see tegevus õige üldse ja sellel teemal ei argumenteeri.

Koos firma paigaldusega on õige mahuti + imbtorud koos paigaldusega ca. 34 000 vana eesti krooni. Kas tasub ise mingi kahtlase asjaga mässata?

Kui aega, huvi ja võimalust ise ehitada ja aretada, siis ikka tasub proovida. No poole odavamalt sellest numbrist ehitab igaljuhul ise valmis, kui kasutada rakkeid, või neljakandilisi 1t mahuteid ja imbtorusid.

Küsija pole öelnud, millist liiki biopuhastit ta soovib ehitada. Teine oluline asi, kui kõrgel on põhjavesi või kas see on kaitstud. Ja kolmas vähemtähtsam kuid ikkagi oluline - kas aastaringi, suviti või kui sügaval asuvad torud. Vastus võib olla nii JAH, kui ka EI, näiteks kui küsija soovib aeroobset biopuhastit siis "EI" sest solk põgeneb minema ja aereerimisseada puhub niisama. Samuti EI tohi teha kaitsmata põhjavee korral siis on ka imbtorude filterkihi ehitus teistsugune ja tegemist oleks puhta reostamisega.
Vastuse ühele erijuhule ma siiski annan, kui pinnas on põhjavee eest kaitstud, sest tüüpvihje oli olemas (ma pole siiski fakiir ära arvamaks, mida küsija tegelikult soovis). Küsija soovis tõenäolisemalt meie kaubandusvõrgus kõige tüüpsemat biopuhasti lahendust - see on septik + immutustorud, kusjuures biopuhasti funktsioneerib eelkõige immutustorude juures. Ka vihjas, et kasutab vaid üht rõngast iga kambri jaoks, sel juhul tuleb kaev üsna maapinna lähedale ning kaevu põhi ongi normikohase immutustoru sügavusel. Sel puhul kui põhjavesi on kaitstud (pole liiva, kruusa ega lõhedega paepinnast) siis võib põhja teha filterkihist - täpselt samamoodi kui immutustoru. Ole siiski mureta, esimeses kaevus settib üsna kiiresti paks muda põhja ja see ummistab põhja filterkihi mingi aja pärast ära ja sealt enam imbumist ei toimu. See muudab mitte betoneeritud põhjaga biopuhasti puhastamise ebamugavaks, kuid tavaliselt pole see miski muu kui sibiautoga põhjast muda välja imemine. Teised kaevud võivad tulla tasapisi hiljem sama põhjusel järele. Hoiatan, et aasta jooksul võib vabalt igapäevasel kasutamisel poole rõnga jagu kui mitte rohkem kindlasti setet tekkida. Ära unusta, et kolme rõnga ülesanne pole mitte solgi puhtaks veeks muutmiseks (aeroobne on selleks võimeline) vaid ikkagi mehhaanilise osa jätmine septikusse, vee puhastamisega tegeleb immutustorude või imbkaevude ümber elavad bakterid ja muud elusorganismid. Septiku ülesanne on tagada, et sinna ei satuks setteid, mis ummistaksid immutustorud või selle ümbruse.

Üldiselt tasub, sest kui rõngad on käepärast siis võibolla tuleb 3400 krooni eest kulusi. Kokkuhoid missugune. Küll soovitan tutvuda küsijal tõsiselt filterkihi ehitusega, sest see on erinevate pinnaste puhul erinev.

Septiku maksumus (kõige odavam 2 m3) koos imbsüsteemiga oli 2010 a lõpul ca 8500 EEK-i + paigaldus (kaevamine , killustik, vedu jne.) ca 4000-5000 EEK-i , kui ise teed. Paigalduse maksumus oleneb muidugi pinnasest ja põhjavee tasemest.2 m3 septik sobib u. 4-5 inimesele.
KOV ei anna kindlasti luba sellise "septiku" paigaldamiseks, sest küsitakse sertifikaati, mida sul pole. Septik peab omama sertifikaati ja vastama standarditele.

Kalvis kirjutas:Küsija pole öelnud, millist liiki biopuhastit ta soovib ehitada. Teine oluline asi, kui kõrgel on põhjavesi või kas see on kaitstud. Ja kolmas vähemtähtsam kuid ikkagi oluline - kas aastaringi, suviti või kui sügaval asuvad torud. Vastus võib olla nii JAH, kui ka EI, näiteks kui küsija soovib aeroobset biopuhastit siis "EI" sest solk põgeneb minema ja aereerimisseada puhub niisama. Samuti EI tohi teha kaitsmata põhjavee korral siis on ka imbtorude filterkihi ehitus teistsugune ja tegemist oleks puhta reostamisega.
Vastuse ühele erijuhule ma siiski annan, kui pinnas on põhjavee eest kaitstud, sest tüüpvihje oli olemas (ma pole siiski fakiir ära arvamaks, mida küsija tegelikult soovis). Küsija soovis tõenäolisemalt meie kaubandusvõrgus kõige tüüpsemat biopuhasti lahendust - see on septik + immutustorud, kusjuures biopuhasti funktsioneerib eelkõige immutustorude juures. Ka vihjas, et kasutab vaid üht rõngast iga kambri jaoks, sel juhul tuleb kaev üsna maapinna lähedale ning kaevu põhi ongi normikohase immutustoru sügavusel. Sel puhul kui põhjavesi on kaitstud (pole liiva, kruusa ega lõhedega paepinnast) siis võib põhja teha filterkihist - täpselt samamoodi kui immutustoru. Ole siiski mureta, esimeses kaevus settib üsna kiiresti paks muda põhja ja see ummistab põhja filterkihi mingi aja pärast ära ja sealt enam imbumist ei toimu. See muudab mitte betoneeritud põhjaga biopuhasti puhastamise ebamugavaks, kuid tavaliselt pole see miski muu kui sibiautoga põhjast muda välja imemine. Teised kaevud võivad tulla tasapisi hiljem sama põhjusel järele. Hoiatan, et aasta jooksul võib vabalt igapäevasel kasutamisel poole rõnga jagu kui mitte rohkem kindlasti setet tekkida. Ära unusta, et kolme rõnga ülesanne pole mitte solgi puhtaks veeks muutmiseks (aeroobne on selleks võimeline) vaid ikkagi mehhaanilise osa jätmine septikusse, vee puhastamisega tegeleb immutustorude või imbkaevude ümber elavad bakterid ja muud elusorganismid. Septiku ülesanne on tagada, et sinna ei satuks setteid, mis ummistaksid immutustorud või selle ümbruse.

Üldiselt tasub, sest kui rõngad on käepärast siis võibolla tuleb 3400 krooni eest kulusi. Kokkuhoid missugune. Küll soovitan tutvuda küsijal tõsiselt filterkihi ehitusega, sest see on erinevate pinnaste puhul erinev.

Tere, vaatasin ja uurisin veidi ringi ja tegelikult on korrektne nimetus asjale mida soovin settekaev.
Vabandust aga liikidest ei tea midagi Olemas on rakked, torud, kild, riie ja palju vaba maapinda, soov olekski siis majast tuleva äravoolu imbumine/settimine maapinda. Sees elame aastaringselt.

Uurisin veel teemat ja mõtlesin veidi ning praegu mõlgub peas selline lahendus:
1) Esimene kaev teha kahe kaevurakkega valatud betoonpõhjaga. See on siis põhiline kaev kuhu mehhaaniline osa jääma peaks ja vast ka ainuke kaev mida regulaarsemalt sibiauto tühjaks pumpama peab?

2) Esimesest kaevust ülevool teise kaevu. Mõlemasse kaevu toru otsa panna põlved suunaga allapoole. Teine kaev teha ühe kaevurakkega ning põhjas on riie ja killustik, et seal juba mingi imbumine/settimine toimuma hakkaks.

3) Teisest kaevust ülevool kolmandasse ja see teha samasugune nagu teine. Kolmandast kaevust viin välja kaks imbtoru mille põhi samuti riide ja killustikuga tehtud.

Kuidas selline variant kõlab?

Ok, aga kas sa talvest oled midagi kuulnud? Vaatan isegi, et inimesed on viimasel ajal ära unustanud talved, kus maapind on totaalselt külmanud...

Eestikinnisvara kirjutas:Ok, aga kas sa talvest oled midagi kuulnud? Vaatan isegi, et inimesed on viimasel ajal ära unustanud talved, kus maapind on totaalselt külmanud...

Vabandust ei mõista, mis see talv siia puutub?
Seliseid lahendusi on eestis tuhandeid - põhimõtteliselt iga talumaja kus vesi sees on. Tahad öelda, et talvel need miskipärast ei toimi?

Ma ei näe vahet, kas situn metsa alla kuivkäimlasse või lasen toast junnid mööda sajast toru metsaserva. Esimesel juhul kõik o.k? Teisel juhul olen reostaja?
Hetkel mul täpselt selline süsteem tehtud ja viimaste aastate -30.C külmad ei ole maapinna lähedast toru ära külmutanud. Toast tuleb ju kogu aeg sooja peale.

Hiid kirjutas:Ma ei näe vahet, kas situn metsa alla kuivkäimlasse või lasen toast junnid mööda sajast toru metsaserva. Esimesel juhul kõik o.k? Teisel juhul olen reostaja?
Hetkel mul täpselt selline süsteem tehtud ja viimaste aastate -30.C külmad ei ole maapinna lähedast toru ära külmutanud. Toast tuleb ju kogu aeg sooja peale.

Nõustun aga räägi palun oma süsteemist lähemalt. Kas põhi betoneeritud, kui palju rakkkeid, kui tihti pead puhastama?

mul ei ole midagi.
Vaid toru jookseb, seal otsas on isekaevatud labidasügavune kraav. Korra poolaastas viskan paksemat massi labidaga puudele väetiseks.

Olaf kirjutas:Septiku maksumus (kõige odavam 2 m3) koos imbsüsteemiga oli 2010 a lõpul ca 8500 EEK-i + paigaldus (kaevamine , killustik, vedu jne.) ca 4000-5000 EEK-i , kui ise teed. Paigalduse maksumus oleneb muidugi pinnasest ja põhjavee tasemest.2 m3 septik sobib u. 4-5 inimesele.
KOV ei anna kindlasti luba sellise "septiku" paigaldamiseks, sest küsitakse sertifikaati, mida sul pole. Septik peab omama sertifikaati ja vastama standarditele.

Oleks ühte 2 m3 septikut koos imbsüstemiga vaja. Kas ja kust on selle raha eest täna võimalik seda osta?