Ehitusfoorum

Tervist foorumi rahvas.

Tegu on käsitööpalkmajana valmiv juurdeehitus. Olemasolev hoone on silikaadist.
Klient soovib juurdeehitust palgist ja pakkus ka seinatüübi välja. Kas kellelgi on kokkupuudet säärase lahendusega:
Tegu on lõikega ühest palgireast.


Mis soojustus sobiks kahe palgi vahele?
Mida peaks veel silmaspidama?


Andres

Kergkruus.

Selline sein on hingav sein st ei tarvitata kilesid jne.
Kergkruus annab soojustuse kuid ei võta niiskust sisse.
Kasutatud on ka korgipuru jäätmeid.
70 mm freespruss 140 vahe 70 mm freespruss .
Ei näe mõtet et asja peaks tegema käsitsi ja veel paksema seinaga.

Aitäh hea mõtte eest.
Tellija rääkis villa panekust. Kuidas oleks kivi- või klaasvillaga? Muidugi pakun ka kergkruusa variandi välja.

Andres

Ei tea , ei ole villaga soojustanud.
See kergkruusa variant on Saksamaalt pärit ja selliseid maju on tehtud nii Saksamaale kui Eestisse.
Arvatavalt on asi ikkagi selles et kergkruusa puhul on kasutatud inimsõbralikumat varianti st palkmaja on looduslähedane ja seal kasutatakse igasugseid villasid võimalikult vähe.
Kergkruusa puhul tehakse tuulutusaugud seina alaosasse ja ülevalt, sarika alt jääb kruus kokkupuutesse välisõhuga.
vt. www.logworks.ee

Milline peab seina soojapidavus olema.

Kui see ehitis peab tänapäeva mõistes hea soojapidavusega olema siis mõned näited http://www.polarhouse.com/fi/lampohirsi/, http://www.honka.fi/residential/unique/fi_FI/wall/
http://www.kohiwoodkoti.fi/kuvagalleria ... _valmistus ja selle soojustusmaterjal http://www.vitalfinland.fi/default/sivut/tuotteet/

Uuri tera eelpool soovitatud kergkruusseina soojapidavust enne kui tellijale seda pakud.

Külaline kirjutas:Ei tea , ei ole villaga soojustanud.
See kergkruusa variant on Saksamaalt pärit ja selliseid maju on tehtud nii Saksamaale kui Eestisse.
Arvatavalt on asi ikkagi selles et kergkruusa puhul on kasutatud inimsõbralikumat varianti st palkmaja on looduslähedane ja seal kasutatakse igasugseid villasid võimalikult vähe.
Kergkruusa puhul tehakse tuulutusaugud seina alaosasse ja ülevalt, sarika alt jääb kruus kokkupuutesse välisõhuga.
vt. http://www.logworks.ee

Helistasin kergkruusa tehasesse sain ühendust tootmis/müügijuhiga ning küsisin, kas ta on teadlik sellisest võimalusest. Ta oli üllatunud ja ei olnud varem kuulnudki, et keegi oleks kergkruusaga niimoodi soojustanud. Arvas, et see on mõne firma oma algatus.

Kõige vingem oleks, kui saaksin kontakti mõne majaomanikuga, kellel on säärane 70 palk, 140 kruus ja 70 palk maja ja kes oleks mõne talve seal sees juba elanud.


See, mida mina projekteerin saab olema midagi suvila taolist. Saun, puhkeruum, köök, pesuruum, mansardkorrusel magamisruumid.

pilt logworksi kodukalt.

Andres.Ta kirjutas:Kõige vingem oleks, kui saaksin kontakti mõne majaomanikuga, kellel on säärane 70 palk, 140 kruus ja 70 palk maja ja kes oleks mõne talve seal sees juba elanud.

70mm puit + 140 mm kergkruus + 70 mm puit ei ole väga pädev soojustus elumajale.

Konstruktsiooni soojajuhtivus, 0,41 W/(m^2 K), mis sel viisil saavutatakse, ei vasta
kehtivatele energiatõhususe miinimumnõuetele:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585?leiaKehtiv

Kergkruusa asendamine näiteks kivi- või tselluvillaga toob piirde soojajuhtivuse
0,2..0,22 W/(m^2 K) juurde. Sellist seina võib juba ehitada.

Kahjuks jäävad väited sellise seina lubamatuse kohta arusaamatuks.
Viidatud seaduse §5 lg.2 ütleb selgesõnaliselt ;

(2) Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus küttelahendustega.

Kuidas see 0,41 siia puutub ja milliste arvutuste teel see saadud on ?????

Jah, puht-füüsiliselt saab tegelikult. Tarindite soojajuhtivusnormid on soovituslikku laadi.

§ 5 lg3 kirjutas: Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega.
Väikemajade soojustuse valikul võib energiaarvutuses lähtuda järgmistest algväärtustest:
välisseinte soojajuhtivus 0,2–0,25 W (m2·K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,15–0,2,
akende ja uste soojajuhtivus 0,7–1,4 W(m2·K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone
kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest. Muude hoonete optimaalne
soojustus sõltub eelnevale lisaks oluliselt ka vabasoojusest.

Igal juhul tuleb saavutada:

§ 3 lg2 p1 kirjutas:Ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) väikeelamutes (sh paarismajad ja ridaelamud) 180 kWh aastas ruutmeetri kohta;

Kas aga selleks on mõistlik ehitada seina mille soojajuhtivus on põrandast kaks ja laest neli korda väiksem?

Siinkohal ei ole tegu mitte piirdetarindi soojuskadudega, vaid kogu elamu energiakasutusega.

Külaline kirjutas:Kuidas see 0,41 siia puutub ja milliste arvutuste teel see saadud on ?????

Jäi vastamata küsimuse teine pool.

R_sein_in=0,12 [m^2 K /W] ; seina sisepinna ülemineku soojustakistus
R_palk=0,07 [m]/0,14 [m K /W]= 0,5 [m^2 K /W]; 7 cm palkseina soojustakistus
R_keramsiit=0,14 [m]/0,11 [m K /W]= 1,27 [m^2 K /W]; 14 cm keramsiidi soojustakistus
R_out=0,04 [m^2 K /W]; seina välispinna ülemineku soojustakistus
U=1/(R_sein_in+R_palk+R_keramsiit+R_palk+R_out) = 0,412 [W/(m^2 K)]

Mul on siiralt kahju, et kutseka ehitusfüüsika tundides näidati meile 30-st tunnist 29 Top Geari. (Viimases tunnis tegime konspektiga grupi töö - 5 küsimusele tuli vastata).

U=1/(R_sein_in+R_palk+R_keramsiit+R_palk+R_out) = 0,412 [W/(m^2 K)]

Arvutuse käigust sain aru aga mul jäi arusaamatuks, kus kohast tulevad:

R_sein_in=0,12 [m^2 K /W] ; seina sisepinna ülemineku soojustakistus

ja

R_out=0,04 [m^2 K /W]; seina välispinna ülemineku soojustakistus

Andres

Pinna üleminekutakistus näitab seda, kui kiiresti soojusvahetus konvektsiooni abil toimub.
See sõltub muuhulgas õhu liikumiskiirusest. Eesti kliimas kasutatavad väärtused on:

Lagi seest 0,11 m^2 K /W
Sein seest 0,12 m^2 K /W
Põrand seest 0,16 m^2 K /W
Tarind väljast 0,04 m^2 K /W

Selge, tänud vastuse eest, nüüd saan ise sarnaseid arvutusi tehes seina tüüpi valida.

Aitäh.

rokikas kirjutas:Kui see ehitis peab tänapäeva mõistes hea soojapidavusega olema siis mõned näited http://www. ........

Paar aastat tagasi 2007? 2008 ? .. (seal Helsingi lähedal) oli üks selline villatäidisega palkmaja, kuid üks palgikiht oli ikka tõsiselt jäme, mitte selline peenike seitsmene pruss...

..st , pidasin silmas Soome ehitusmessi seal Helsingi lähedal..