Korteri soojustamine seest

[murelik korteriomanik]

Mure selline, et aasta tagasi sai korter seest villaga soojustatud. Tuleb välja et suurim jama mis teha sai, kuna räägitakse et villa taga tekib nüüd hallitus.

Kas on mingi võimalus seda asja kuidagi parandada või peab hakkama soojustust maha võtma.

[jannu1]

Villa taha tekib hallitus,või keegi ütles,et võib tekkida?Kui toa poolt vaadatuna on aurutõke paigaldatud,siis ei tohiks ju niiskus konstruktsiooni taha minna-järelikult pole niiskust pole ka hallitust..



aastaid ehituses,aga õppida on palju..

[Kalvis]

Loll lähenemine.
Ükski aurutõke pole ideaalne, seega niiskus läheb villa sisse väga hästi. Kuna villa sees langeb temperatuur kiiresti siis juba külmal kivipinnal niiskus kondenseerub. Täiesti vabalt võib asjaolude kokkulangemisel ka 1 cm ja rohkem jääd sinna villa sisse tekkida. Ja suvel soodustab seenekasvatust.

[Küülaline]

Loll lähenemine. Ükski aurutõke pole ideaalne, seega niiskus läheb villa sisse väga hästi.

Uudishimulik lähenemine. Miks sellele aurutõkkele siis üldse raha raisata?

[murelik korteriomanik]

Ma saan aru jah, et niiskus tekib seina taha. Mingit niiskustõket pole ka sinna paigaldatud. Kuid küsimus on selles, et kas midagi parandada ka enam ei anna. Kui kiiresti see hallitus seal vohama hakkab.

[Kalvis]

Ega paneelikas vist polegi mõtet selle villale seestpoolt aurutõket panna.
Puhta villaseinal aitab konvektiivset läbipuhumist villas vähendada ja see paber on võrreldes kasuga väga odav asi.
Hallitusega ei oska öelda, kuid ühes paneelikas soomepapp (mdf) õhkvahega igatahes ca 10 aasta pärast oli mdf sisepinnal väljas. Samas seen oli tagasihoidlik, pandi uus tapeet peale ja oli unustatud.
Soovitav on probleemsel küsijal kord suvel ja teist korda talvel piiluda sinna villa taha. Kui vill märg siis tuleb maha katkuda, kui mitte siis on kastepunkt õnneks kiviseina sees. See muidugi ei tähenda, et tulevikus midagi hullemat välja ei ilmu.

[füüsika õpetaja]

Pole 100% nõus ehitusguruga.
Täiskasvanud inimene eraldab ööpäevas umbes 10 liitrit vett. Kui oleme oma korteri kuidagi (või ka maja väljast) soojustanud, siis see niiskus peab kusagile minema. Vanasti väljus ta kehvadest aknaraamidest. Kui korteril on uued, õhukindlad aknad, hakkab see niiskus ronima soojustuse sisse. Soojustust kaitseb eraldunud niiskuse eest aurutõke. Aga see tuleb väga korralikult teha, ilma igasuguste "pragudeta".
Kui soojustame maja väljast - Kredex eriti soodustab paneelmajade välispidist soojustust, et elavdada ehitusturgu, siis läheb see eraldunud niiskus suure rõõmuga maja seintesse ja kõige nõrgematesse kohtadesse ehk keevituskohtadesse, mis rõõmsalt hakkavad roostetama. Seest tuleb niiskust järjest juurde aga väljast oleme karbi teinud hästi soojaks ning hermeetiliseks ja nii ta roostetabki. Ka siis, kui on karbi ja soojustuse vaheline õhutus olemas, siis peab see sisemine niiskus läbima roosteohtliku raudkonstruktsiooni.
Selle vältimiseks on ainult üks tee, korteri tuulutus peab olema küllaldane! Veidi aitavad uuemat tüüpi aknad, millel on niiskuse automaatsed eraldid (pisike karp aknaraamis, mis avaneb väljapoole, kui toas olev niiskus on muutunud liialt suureks). See tõstab akna hinda umbes 25-30 eurot. Korralikult aitab ainult sundventillatsioon. See on aga odavam, kui uus maja.
Veel välissoojustusest - normaalsetes riikides tehti ja tehakse see kohe maja ehitamise käigus. Siis on maja sisene ja väline soojusrežiim ühesugune (enne kütmist) ja ei teki mingeid komplikatsioone niiskusega. Kui soojustame maja väljast, ei suuda keegi seda teha täielikult kuival ajal ja keegi ei saa kindlustada maja sisemise temperatuuri võrdsust välistemperatuuriga (ehitusguru väited kastepunktide kohta, mis on füüsikas tõestatud).

[füüsika õpetaja]

Väike täiustus,

Tahtsin öelda, et pole kõikide ehitusguru väidetega nõus, mitte, et ta 100% puusse pani. Sorry!

[Külaline]

Tere. Asjata ei räägita meie haridussüsteemi kehvast kvaliteedist - füüsikaõpetajalt sellist jama lugeda on ikka väga piinlik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Eestikinnisvara]

füüsikaõpetaja, kas niiskus väljubki vaid akna kaudu ja/või ventilatsiooni teel?

[Külaline]

Pole 100% nõus ehitusguruga.
Täiskasvanud inimene eraldab ööpäevas umbes 10 liitrit vett. Kui oleme oma korteri kuidagi (või ka maja väljast) soojustanud, siis see niiskus peab kusagile minema. Vanasti väljus ta kehvadest aknaraamidest. Kui korteril on uued, õhukindlad aknad, hakkab see niiskus ronima soojustuse sisse. Soojustust kaitseb eraldunud niiskuse eest aurutõke. Aga see tuleb väga korralikult teha, ilma igasuguste "pragudeta".
Kui soojustame maja väljast - Kredex eriti soodustab paneelmajade välispidist soojustust, et elavdada ehitusturgu, siis läheb see eraldunud niiskus suure rõõmuga maja seintesse ja kõige nõrgematesse kohtadesse ehk keevituskohtadesse, mis rõõmsalt hakkavad roostetama. Seest tuleb niiskust järjest juurde aga väljast oleme karbi teinud hästi soojaks ning hermeetiliseks ja nii ta roostetabki. Ka siis, kui on karbi ja soojustuse vaheline õhutus olemas, siis peab see sisemine niiskus läbima roosteohtliku raudkonstruktsiooni.
Selle vältimiseks on ainult üks tee, korteri tuulutus peab olema küllaldane! Veidi aitavad uuemat tüüpi aknad, millel on niiskuse automaatsed eraldid (pisike karp aknaraamis, mis avaneb väljapoole, kui toas olev niiskus on muutunud liialt suureks). See tõstab akna hinda umbes 25-30 eurot. Korralikult aitab ainult sundventillatsioon. See on aga odavam, kui uus maja.
Veel välissoojustusest - normaalsetes riikides tehti ja tehakse see kohe maja ehitamise käigus. Siis on maja sisene ja väline soojusrežiim ühesugune (enne kütmist) ja ei teki mingeid komplikatsioone niiskusega. Kui soojustame maja väljast, ei suuda keegi seda teha täielikult kuival ajal ja keegi ei saa kindlustada maja sisemise temperatuuri võrdsust välistemperatuuriga (ehitusguru väited kastepunktide kohta, mis on füüsikas tõestatud).

!!!!

[sashaobrok]

Veel välissoojustusest - normaalsetes riikides tehti ja tehakse see kohe maja ehitamise käigus. Siis on maja sisene ja väline soojusrežiim ühesugune (enne kütmist) ja ei teki mingeid komplikatsioone niiskusega. Kui soojustame maja väljast, ei suuda keegi seda teha täielikult kuival ajal ja keegi ei saa kindlustada maja sisemise temperatuuri võrdsust välistemperatuuriga (ehitusguru väited kastepunktide kohta, mis on füüsikas tõestatud).

Ise ka aru said mis siin kokku kirjutatud sai?

[Eestikinnisvara]

Kui soojustame maja väljast - Kredex eriti soodustab paneelmajade välispidist soojustust, et elavdada ehitusturgu, siis .................

Selge, Kredex tuli turule ehitusturgu päästma!
(ennem ei pannud seda lauset sealt õpetlikust jutust tähelegi)

[füüsika õpetaja]

Panin kirjatüki püsti, et veidi ärritada väga enesekindlaid "ehitusspetse". Muide füüsikaõpetaja on eesti keeles üks sõna! Mõni foorumi "hariduskuru" ei saa isegi kasutajanimest aru! Kurb! See näitabki "ehitusspetside" "kõrget" haridust ja haritust.
Õppige veidi füüsikat!
Vastus küsimusele, mille kaudu väljub niiskus - "ehitusspetside" poolt soojustatud 9-kordses paneelmajas:
1. Akna kaudu ja läbi seinte, kui sealt on minna.
2. Ventillatsioonisüsteemi kaudu, seda juhul, kui see imeloom on sinna 70-80-tel aastatel ehitatud ühistule kuuluvasse majja imeväel tehtud saadud.
Vot nii!

[Küülaline]

Täiskasvanud inimene eraldab ööpäevas umbes 10 liitrit vett.

See on küll jama, siis peaksid kõigi 4-5 liikmeliste perede korterite seinad veest nõretama. Mitu liitrit vett "füüsikaõpetaja" ise päevas joob, et mitte päris ära kuivada?

[sashaobrok]

Ei või olla. Olen elus ehk mõne korra lasnaka 9 kordsetes käinud. Neis ei ole tõesti ventilatsiooni?

[Imelik]

.... näitabki "ehitusspetside" "kõrget" haridust ja haritust.
Õppige veidi füüsikat! Vot nii!

Mnjah, "kõrge haridus-/haritustasemega" järeltulev põlv, mis teha.
"Ärritaja" ei aima ilmselt, et ainult õppimisest ei piisa (aru tuleb ka saada)

[Eestikinnisvara]

No oma "pange kolistust" sa ilusamaks sellega küll nüüd ei muuda.. Ärritad vaid ennast. Mine parem puhka arvutist..

[füüsikaõpilane]

Ka siis, kui on karbi ja soojustuse vaheline õhutus olemas...

Jaik?