Ehitusfoorum

Sai siis 2.5a tagasi renoveeritud küttesüsteemi. Paigaldatud Viadrus U22 1.8 kanti vett kütma. Kütmispinda ca 80-90m2. 2 esimest talve möödus suurepäraselt...kõik toimis-küttis ruttu süsteemi ülesse ja hoidis näiteks -10 kraadise õue külma käes toas 21-23C sooja ca 3 ööpäeva, enne kui pidi uuesti süsteemi üles kütma(lasin jahtuda kuni 45kraadini). Tänavu talv on aga asi käest läinud. Kuid miskit muutunud pole-kütja on sama ehk mina ise, puud samad, kütmispind sama suur aga jahtub väga kiirelt maha. Kui eelmine õhtu süsteemi üles küta, siis järgmine õhtu pean uuesti kütma hakkama. Ka praegu, 0 kraadi õhu temperatuuri juures(õues). Milles viga võib olla? Puid on läinud see talv rohkem kui kunagi varem. Ei saa süüdistada seda karmi külma mis vahepeal oli. Jah, eks see pani ka põntsu kütmis sagedusele, kuid ka 0 või +2 või -5 kraadi juures jahtub süsteem maha. Ise ei oskanud muud arvata, et kui katla või akupaagi termomeetrid valetavad, mistõttu pole korralikult üles kütnud süsteemi-aga ei...sai uued pandud ja mingit vahet pole. Kütan alati nii, et akupaagi ülemises osas on vesi ca 95C, keskel ca 85-90 ja päris all ca 75-80c.

Ei oska enam midagi kahtlustada. Vb on kellegil mingeid kogemusi või mõtteid mida kontrollida või tähelepanu pöörata.

Tänan.

Katelt ja korsten on puhastatud ? Alusta sellega, et kas puid on läinud rohkem sama temeperatuuri saavutamiseks. Kui jah siis võiks uurida, kas katel on korras, kas õhuklapid on korras. Ehk siis lühidalt kas põlemisreziimis pole midagi muutund. Kui aga puid läheb samapalju siis peaks uurima kas maja soojustus on samasugune. Vbl on mingi ventilatsiooniteema. Vbl on kuskile mingi auk tekkinud, mingi aken, uks jne on irvakile jäänud. Pööninugluuk, soojustus jne. Kui saab teada kas soojus läheb kõik korstansse (vale põlemisreziim) või ventilatsiooni kaudu välja (mingi tuulutuseteema) siis saab ka edasi uurida/mõelda, kuidas esialgne olukord taastada.

samuti võiks üle vaadata mudasõelad torustikel ning tsirk.pumbad.

dumbuser kirjutas:Katelt ja korsten on puhastatud ? Alusta sellega, et kas puid on läinud rohkem sama temeperatuuri saavutamiseks. Kui jah siis võiks uurida, kas katel on korras, kas õhuklapid on korras. Ehk siis lühidalt kas põlemisreziimis pole midagi muutund. Kui aga puid läheb samapalju siis peaks uurima kas maja soojustus on samasugune. Vbl on mingi ventilatsiooniteema. Vbl on kuskile mingi auk tekkinud, mingi aken, uks jne on irvakile jäänud. Pööninugluuk, soojustus jne. Kui saab teada kas soojus läheb kõik korstansse (vale põlemisreziim) või ventilatsiooni kaudu välja (mingi tuulutuseteema) siis saab ka edasi uurida/mõelda, kuidas esialgne olukord taastada.

Tähtis polegi see mis toimub põlemisprotsessis vaid see mis peale plemist,ehk vee üles soojenemist toimub-ehk jahtub kiirsti. Tee palun selgeks see kuidas mõjutab õhuklappide töö akupaagi mahajahtumist
Soojustus kõik samasugune, vetilatsiooni muutnud pole...miskit pole irvkil.

xxNIMETUxx kirjutas:samuti võiks üle vaadata mudasõelad torustikel ning tsirk.pumbad.

Mudakad regulaarselt puhastatud ja pumbad töökorras

No kui on täitsa kindel, et kõik asjad on samad siis pole muud kui poltergeist. Otsi igasugu tegelasi, kes õhtulehe veergudel kuulsaks saanud/tuntust kogunud.

Teoreetiliselt võib olla, et torustikus on leke ja tal on automaatselt veevärgist otse pealevool juurde. Siis on kõik justnagu korras, lekkivat kohta ei pane tähele ja külm vesi niriseb peale. Lõpptulemusena ongi tõesti küttesüsteemi kiirem jahenemine.

Soojakadu piirete kaudu on kasvanud. Mis tüüpi soojustus seinas/laes? Liigniiskus on soojustuse omadusi muutnud? Soojakaameraga maja piirded põhjalikult üle lasta vaadata.

kas sul radiaator või põrandaküte.

Ei ole otse pealevool trassist. Kraan ikka vahel ja juurde pole nagu lasknud...rõhk mängis soojenedes-jahenedes 1.2-1.8 vahel. Pigem arutleks seda sooja kadumist. Vb tõesti soojuskaameraga üle vaadata. Seinad on tegelt paksud(ca 50-60cm välisvoodrist sise seinani). Tegemist 98a valminud ridaelamu boksiga. Tuhaplokk seinad, väljas voodrilaud, tuuletõke, vill 100, tuhaplokk, vill 50, kips. Ja seinas plekk radiaatorid.

Olen pööningul käinud. Imelikku tüüpi soojustus oli lae peal, pole varem sellist näinud ega sellest kuulnud. Mingisugune valget pulbrit(nagu tuhksuhkur) on lagi täis lastud, ca 25cm paksune kiht, selle alla pole piilunud, ilmselt paneel. Tolmab hirmsasti kui peal sõtkuda. Peal on selline õhuke koorik, selle all tolmab. Mis soojustusega tegu võiks olla?

Sama soojustus oli ju ka eelmisel aastal, eks? Radiaatorite termoventiilid, kui need on olemas, on kinni äkki, ehk ei sulge, siis kui temperatuur on saavutatud? Vaata kas nõelad liiguvad edasi tagasi.

Santehnik Tartust kirjutas:Sama soojustus oli ju ka eelmisel aastal, eks? Radiaatorite termoventiilid, kui need on olemas, on kinni äkki, ehk ei sulge, siis kui temperatuur on saavutatud? Vaata kas nõelad liiguvad edasi tagasi.

pole öeldud et tuba oleks palav või üleköetud
teada on et süsteem jahtub kiirelt maha
kui see soe ei jää ruumi - mida pole öeldud et oleks liiga soe siis läheb soojus välja - loogish

PS. eelmine ja see talv ei ole võrreldavad - tean väga paljusid kelle sõnad on ühesugused - sellel talvel olid suuremad küttekulud

otsi viga soojustsuses või lepi sellega mis on - oleks tuba palav oleks viga süsteemis oleks tuba külm ja paagis soe vesi oleks viga süsteemis
aga kuna süsteem annab sooja välja ja see ei jää tuppa siis ....

Kui katla ja akupaagi vahel on pump ja see peale kütmist seisma ei jää siis on võimalus paagi maha jahtumine läbi katla korstnasse.

Tere.
Mul on teemaalgatajaga sama mure, et võrreldes möödunud aastatega jahtub küttesüsteem liiga kiiresti maha.
Algne info: ennem oli tegemist läbi pööningu jooksva kinnise süsteemiga, mis hargnes pööningult kolmeks püstakuks. Kasutusel olid 2-3/4" torud mis läksid keldrist pööningule ja sealt siis hargnesid alla.
Sellel suvel sai keskkütte süsteem nii ringi ehitatud, et keldrist lähevad otse torud kuni II korruse radiaatoriteni ja tagasivool (A-press torud 28x1,5)keldrisse tagasi, ehk siis sai ära kaotatud pööningu osa ja sinna minevad jämedad torud.
Kõik keldris olevad uued torud on soojustatud fooliumiga Paroc koorikuga.
Pumbaks on Grundfos Alpha 2L 25-60.
Majas on plekk radiaatorid 10 tk-i, kõik raiaatorid on varustatud termopeadega.
Esialgne kinnine süsteem tehti aastal 2012 ja alguses pandi pumbaks Alpha2 25-40, kuid see ei suutnud ära toita kõiki püstakuid, ehk siis kõik radiaatorid olid soojad alles siis kui pump sai III kiiruse peale pandud.
Peale seda vahetatsid keskkütte süsteemi ehitajad selle 25-60 peale ümber ja asi nagu toimis.
Katel on Atmos DC40s, akupaak on 1,5 tonni (korralikult soojustatud).
Katla ja akupaagi vahel on laddomat.
Küsimus on hetkel see, et eile õhtul kütsin akupaagi ülevalt alla 80/80/80, kütmise lõpetasin kell 21.00 ja hommikul kell 6 oli akupaagis järel 70/40/30.
Eile õhtul oli ka -1,5 väljas, kuid hommikul +3, ehk siis sooja vett peaks süsteemi vähem minema.
Toas on sooja 21 kraadi, ELC110 on seadistatud , et toa temperatuur oleks +20.
Rohkem nagu ei oskagi hetkel midagi lisada.
Minupoolne mõte on selline, et kas antud tsirkulatsiooni pump Alpha 2L 25-60 on liiga võimas antud süsteemile ja jahutab liiga kähku ringeldes sooja vee maha?

Pakk55 kirjutas: ↑04 Dets 2019, 10:40...võrreldes möödunud aastatega jahtub küttesüsteem liiga kiiresti maha....kas antud tsirkulatsiooni pump Alpha 2L 25-60 on liiga võimas antud süsteemile ja jahutab liiga kähku ringeldes sooja vee maha?

Pump (ega ka muud küttesüsteemi komponendid) ei tarbi soojust vaid kannavad seda üle. Edasi sõltub piiretest, ventilatsioonist ja harjumustest. Muretsed vale asja pärast. Peaksid hindama temperatuuri tubades, mitte akupaagis. Kui kütusekulu on sama ja tarbimisharjumused pole muutunud siis peaksid piirded üle vaatama. Soojustus märgunud vms. Kõige tõenäolisem - akupaak on nüüd jahedam kuna toad on (öösel) soojemad.

Minu arvamus on, et asi ongi pumbas. Tagasihoidliku kogemuse juures panin ma seda tähele. Nimelt kui pump panna radikate märgi peale ( peaks ise reguleerima) või näiteks I astme peale on hommikul akupaagis temp väga erinev. Minul ka Atmos 40kw, paak 2000L.

Carniolan kirjutas: ↑14 Dets 2019, 18:48 Minu arvamus on, et asi ongi pumbas. Tagasihoidliku kogemuse juures panin ma seda tähele. Nimelt kui pump panna radikate märgi peale ( peaks ise reguleerima) või näiteks I astme peale on hommikul akupaagis temp väga erinev. Minul ka Atmos 40kw, paak 2000L.

Kui ringluspumba pistik seinast välja tõmmata, ei tohiks akupaak peaaegu üldse jahtuda.

Oluliselt tuulisemad ilmad sellel sügis-talvel on tõenäolisem põhjus miks küttesüsteem kiiresti maha jahtub (rotid on tuuletõkke auklikuks näsinud nagu juustu )

Ping võib siin nalja teha ja ka pistiku välja tõmmata, katseta. Enne kui tarka panna võiks siis ise kogemust omada. Ma olen viimase kahe kuu jooksul näinud niipalju "spetsialiste" katlamaja ehitades, et ausaltöeldes saan aru miks väga paljudel on korralikult mittetoimivad või kehavasti toimivad katlamajad.
Lisan siis seda, et katsetasin konkreetselt, enne kütmist oli akupaak kindlal temperatuuril -kütsin kindla tepmeperatuurini. Kui nüüd tsirkpump panna vastavalt kas automaatse või nr I peale on vahe sees, korralik vahe. Muideks paar tuttavat kellel oma katlasüsteemid on kindlalt samal arvamusel.

Tavaliselt hakkab kuum vesi liikuma paagist katlasse tagasi, sealt läheb soe loomulikult korstnasse.
Vaja katsuda katlast väljuvat toru enne kütmist.

Carniolan kirjutas: ↑14 Dets 2019, 20:35 Ping võib siin nalja teha ja ka pistiku välja tõmmata, katseta. Enne kui tarka panna võiks siis ise kogemust omada. Ma olen viimase kahe kuu jooksul näinud niipalju "spetsialiste" ...

See pole mitte nali, vaid tugineb sügavalt filosoofilisele ja füüsikalisele analüüsile.

Kui akupaak on soojendatud mingile kindlale temperatuurile, siis on sinna salvestatud X kogus soojusenergiat.
Tsirkulatsioonipumba tootlikus määrab, et millise ajaühiku jooksul see X soojushulk tarbijatele (radiaatoritele) edasi antakse.

Mida rohkem vähendada tsirk.pumba tootlikust, siis seda rohkem pikeneb soojusenergia edasikandmise aeg küttekehadele, ja seda aeglasemalt langeb akupaagi temperatuur aga soojusenergiat kuskilt juurde ei tekki.

Täiesti arusaadav aga kuidas selgitada seda, et kui pump lööb kiiremini akupaak jahtub kiiremini, kui lööb aeglasemalt jahtub ka oluliselt aeglasemalt ? Ruumis sama temperatuur mõlema variandi puhul.
Minu loogika sel puhul ütleb ka, et ega see soojus kuhugi kao ruumist kui kiiremini lööb, kuid akupaaak jaheneb ikkagi kiiremini. Muutujaid muidugi veel, tuule tugevus jm sel päeval aga vahe oli ikka väga märgatav.
Näiteks teine asi on radiaatorite tagasivoolu reguleerimine, osad ütlevad, et olgu lahti ja vajadusel kui kuskil kaugemal puudu jääb piirad esimesi.Teised ütlevad, et peab kohe piirama ja pole vaja täiega läbi lasta, mis tundub ka mõistlikum, tagasi peaks ikka oluliselt jahedam vesi minema radiaatorist

Olen ise ka nüüd juba mitu nädalat katsetanud küttesüsteemis erinevaid seadistusi.
1. Peale kütmise lõppu keeranud kinni akupaagist katlasse minev toru, et välistada akupaagi mahajahtumist läbi katla.
2. Alpha 2L PP2 kiiruse panin I astme peale.
3. Poolel majal on detsembri alguses välja ahetatud aknad tänapäevaste 3 kihilise paketi vastu.
Pole vahet kas väljas on -2 või +6 , täielikult ülesköetud akupaak (olen proovinud ka +85) üle 24h vastu ei pea.
MIda aeg edasi , seda rohkem hakkab mulle tunduma, et antud pump (Alpha2L 25-60) on liiga võimas ja pumpab vee läbi radiaatoritete tagasi akupaaki, läbi mille ka selle temperatuur alaned kiiresti.
2 korrusel on sooja +22, esimesel +21, ELC110 on seadistatud +20-ne peale.

Pump sul mahajahtumist ei põhjusta, seda teeb ikka maja vilets soojustus. Ainus ohtlik koht, kus võib lisaks jahtuda nagu katel oled oma katses välistanud.