Ehitusfoorum

Tegemist siis 80ndatel ehitatud majaga, millel on väljaulatuv esimene korrus tehtud lodžaks. Esimese ja teise korruse vahelagi on betoonist, mis on tugevdatud sissevalatud taladega.

Probleem on siis selline, et hetkel on lodža pind, mis on esimese korruse laeks, täiesti soojustamata. Lisaks sellele on tänu taladele, mis ulatuvad vahelaest otse lodža soojustama põrandaks , ka väga suured külmasillad. Hetkel on põrandakatteks lodžal ainult kile ja selle peal keraamilised plaadid.
Eelmine aasta arvatavasti andis kile otsad ja on hakanud sügisel esimesele korrusele lodža juurest sisse vett tulema.

Kas keegi oskab soovitada konkreetseid soojustuslahendusi? Otsisin ehitusfirmade kodulehtedel läbilõigete jooniseid, aga sarnast olukorda ei leidnud.

Kui mu kirjeldus jäi segaseks, siis andke märku, teen joonise.

Jutt tundub mul segane, laen pildi ka üles.

http://www.upload.ee/files/1149859/lod_al.pdf.html

See on koht, tus tuleks olemasolevast konstruktsioonist maksimaalselt läbilõiget ja kirjeldust anda.
Ei oska muud soovitada kui põrandale soojustuseks mingit vahtplasti, sellele siis 100 erinevast variandist uued jõigastavad plaadid peale (betoon, tsementkiudplaat jne.) ja siis saad jälle plaatida.

Kalvis kirjutas:See on koht, tus tuleks olemasolevast konstruktsioonist maksimaalselt läbilõiget ja kirjeldust anda.
Ei oska muud soovitada kui põrandale soojustuseks mingit vahtplasti, sellele siis 100 erinevast variandist uued jõigastavad plaadid peale (betoon, tsementkiudplaat jne.) ja siis saad jälle plaatida.

Küllalt keeruline anda, kuna maja originaalplaanid on võetud kui soovituslikud juhendid.

Teine asi on see, et kuna teiselt korruselt on lodžale rõduuks, siis ei saaks seda pinda nii palju tõsta. Ise ütleks, et maksimaalsed 15cm tõstaks, juba siis on päris korralik aste. Vahtpolüstüreeni peale mingit paremat lahendust ei ole, kui uus kiht betooni?

Lohutame, kõik lahendused on võimalikud, kuid ma ei tea mida soovitada. Arvan, et leia mingi spetsialist ja püüa seni välja uurida põranda praegune konstruktsioon.

Tere. Betoon+vahtklaas+vedelplast. Probleemid unustatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:...+vahtklaas+vedelplast. Probleemid unustatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ohoo, jälle sain targemaks! Vaatasin infot selle vahtklaasi ja vedelplasti kohta põgusalt paarist kohast ning tundus päris ahvatlev. Nimelt kavatseb minu KÜ kevadel hakata kapitaalselt soojustama/remontima ca 10 aastat tagasi remonditud läbilaskvat lamekatust. Kas tasub hakata nende materjalide kohta lähemalt uurima ja kuna ei ole mitte midagi siiani kuulnud nendest, siis kuidas on vastupidavusega meie kliimas? Ei oota põhjalikke selgitusi, vaid lihtsalt paarisõnalist iseloomustust ja edasisega tegeleks juba ise. Tänan ette!

Tere. Normi ETAG 006 järgi võib valida vedelplasttooted, 1) mille eluiga on vähemalt 25 aastat ja 2) sobib kasutada mõõdukas kliimavööndis (Eesti sh) ja 3) pinnatemperatuur ekspluatatsioonis -30 C .. + 90 C. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

1)Vahtklaasi mõte on iseenesest hea, aga olen kuulnud, et hind on päris krõbe.
Mida seal veel arvetama peab? Näiteks mingit niiskusliikumist? Kui sinna mullklaas ja vedelplast peale panna, siis õue suunas seal veeaur ei liigu.

2)Kuna Te tegelete ka vahtklaasi müügiga, siis saate äkki valgustada m2 hinnaga ?

3)Uurisin veidi konstruktsiooni ja sain teada:
Esimese korruse sein on tuhaplokk(u.20-25)+ vahtplast+ laudis
Teise korruse sein: tuhaplokk(u.20-25cm) + 5cm villa + silikaattellis.
Lodža põhi ise on lihtsalt 20cm valubetooni. Hetkel küll peal keraamilised plaadid.
Kas konstruktsiooni kohta on veel midagi vaja teada, mida ma ei ole täpsustanud?

Aga näiteks SBS-ist nn "pööratud" katus? Betooni peale 2x SBS, siis soojustus (peno?), betoonikiht peale. Umbes midagi sellist http://www.maleko.ee/link.php3?id=845&f ... n_prat.jpg . Hind peax tulema soodsam kui mullklaasi ja vedelplastiga.

abe kirjutas:Aga näiteks SBS-ist nn "pööratud" katus? Betooni peale 2x SBS, siis soojustus (peno?), betoonikiht peale. Umbes midagi sellist http://www.maleko.ee/link.php3?id=845&f ... n_prat.jpg . Hind peax tulema soodsam kui mullklaasi ja vedelplastiga.

Eks ta tuleks odavam jah, aga ma tegin probleemi kirjelduseks ühe pildi:


See oleks lihtsalt naeruväärne, kui sinna teha soojustusest, betoonist 20cm aste, kuna rõduuks on põrandaga peaegu tasa.

Raske variant, sest isegi 200mm ei pruugi piisav olla, sest ukse alla peaks vähemalt 50mm kõrgune ülespööre, muidu on läbijooks praktiliselt garanteeritud. Ukse tõstmine on minu arvates vajalik.

Sisuliselt tuleks siis teha asi korralikult, nii et hüdro+soojustus+ betoon+ lõppviimistlus.
Tuleb tellida uus rõduuks, kuna põrand tõuseb vähemalt 20cm. Ja siis toas teha aste, et rõdule mugavamalt ligi saaks.

Saan õigesti aru?

Minu nägemus asjast on küll selline jah.

Tere. Lääne inimesed ei ole nii rikakd, et pidevalt oma rõdusid ja lodzasid ning siseviimistlust läbijooksu järel remontida. Kallis on vahtklaas küll. ca 350-450 Eur/m3. Seda võib saada mitmest kohast.
Vahtklaasi puhul auruprobleemi pole olemas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vahtklaasi lahendus oleks teistest variantidest kindlasti parem, aga ma arvan, et minu eelarve on selleks liiga väike.

Kas keegi oskab soovitada, kuhu pöörduda, et hinnapakkumist saada erinevatele lahendustele? Objekt ise on küllalt väike, u. 30m2.
Päris tänava otsas elavatel ehitusmeestel ei tahaks ehitada lasta, aga üle ka maksta ei sooviks.

Vahepeal küsisin veeauru kohta, nüüd ma lugesin veel natuke ja leidsin lamekatuste kohta käivalt lehelt:

Tuulutuse tegemine teeb lamekatuse ehitamise keerukaks ja kalliks. Kui katus on tuulutuseta, kondenseerub hoonest välja tungiv veeaur katusekatte alla, sest katuse rullmaterjalist kate on aurutihe. Selle tulemusena väheneb soojustusmaterjali soojapidavus.

Olukord on põhimõtteliselt ju sama, kui ikka väljastpoolt kile peale tõmmata, siis niiskus sealt välja ei saa. Või on see lodža pind niivõrd väike, et see on olematu efektiga?

Pööratud katuse puhul on SBS materjal korraga nii vee- kui ka aurutõke. Üldjuhul tehakse soojustatud lamekatused pmst nii- aurutõke, soojustus, õhukanalitega villaplaat, katusekate (SBS; PVC..). Õhukanalid ühendatakse omavahel ristsuunalise kanaliga ja paigutatakse sellele tuuluti või ühendatakse kanalid läbi räästa või parapeti välisõhuga. http://www.maleko.ee/link.php3?id=842&f ... mehaan.jpg http://www.maleko.ee/link.php3?id=2055& ... rocava.jpg
Pööratud katuse puuduseks on, et vähemalt osa sadevetest läbib soojustuskihti ja jahutab seda.

abe kirjutas:Pööratud katuse puhul on SBS materjal korraga nii vee- kui ka aurutõke. Üldjuhul tehakse soojustatud lamekatused pmst nii- aurutõke, soojustus, õhukanalitega villaplaat, katusekate (SBS; PVC..). Õhukanalid ühendatakse omavahel ristsuunalise kanaliga ja paigutatakse sellele tuuluti või ühendatakse kanalid läbi räästa või parapeti välisõhuga. http://www.maleko.ee/link.php3?id=842&f ... mehaan.jpg http://www.maleko.ee/link.php3?id=2055& ... rocava.jpg
Pööratud katuse puuduseks on, et vähemalt osa sadevetest läbib soojustuskihti ja jahutab seda.

Aga kas parem ei oleks siis teha tavalist lamekatust? Või miks Te just pööratud varianti soovitate?
Kuidas see vill lahendatud on? Kuna tegemist oleks ikkagi rõduga, siis ta peaks päris tugev olema. Ma ei kujuta ette et seal peal käia saaks või isegi betooni peale valada.

Toomas123 kirjutas:

abe kirjutas:Pööratud katuse puhul on SBS materjal korraga nii vee- kui ka aurutõke. Üldjuhul tehakse soojustatud lamekatused pmst nii- aurutõke, soojustus, õhukanalitega villaplaat, katusekate (SBS; PVC..). Õhukanalid ühendatakse omavahel ristsuunalise kanaliga ja paigutatakse sellele tuuluti või ühendatakse kanalid läbi räästa või parapeti välisõhuga. http://www.maleko.ee/link.php3?id=842&f ... mehaan.jpg http://www.maleko.ee/link.php3?id=2055& ... rocava.jpg
Pööratud katuse puuduseks on, et vähemalt osa sadevetest läbib soojustuskihti ja jahutab seda.

Aga kas parem ei oleks siis teha tavalist lamekatust? Või miks Te just pööratud varianti soovitate?
Kuidas see vill lahendatud on? Kuna tegemist oleks ikkagi rõduga, siis ta peaks päris tugev olema. Ma ei kujuta ette et seal peal käia saaks või isegi betooni peale valada.

Pööratud katuse puhul kasutatakse vett mitteimavat ja survekindlamat soojustust ("sinine peno", vahtklaas, vms), mille peale valatakse betoonplaat, kaetakse killustikuga, plaatidega, muruga.
Pööratud katuse eeliseks on see, et vettpidav kiht jääb kaitstuks ilmastiku ja muude väliste mõjude eest. Samas tuleb vettpidav kiht teha 100,0% vettpidav, sest hilisem parandamine on väga töömahukas.

Vaatasin just XPS-i katalooge ISOVERi kodulehel ja ma ei märganud küll, et seal üldse oleks tehtud mingeid tuulutuslahendusi.
Enamasti hüdro+ plaadid+ tekstiil+ killustik. Kas seal on arvestatud sellega, et katusekonstruktsioon on hoone siseküljel kaetud aurutõkkega?

Ikkagi kordaks ka enda üht eelmist küsimust, mis firmade poole pöörduda hinnapakkumise saamiseks?

Ja üks viimane küsimus veel, kui seal pööratud süsteemil on betoon+ killustik, mis on sisuliselt vee eest kaitsetud, kas nad siis ei amortiseeru kiiremini?

Ma üritaks nüüd saada kokku kõige optimaalsemat lahendust, minu silmis oleks siis ju parim:
olemasolev betoonpõrand + aurutõke(mis takistab maja poolt niiskuse tungimist soojustuse vahele)+ sinised soojustusplaadid+ betoon+ vedelplast või SBS kate...

Ei oska hinnata, aga mis probleemid viimase lahendusega tulla võivad?

Toomas123 kirjutas:Ja üks viimane küsimus veel, kui seal pööratud süsteemil on betoon+ killustik, mis on sisuliselt vee eest kaitsetud, kas nad siis ei amortiseeru kiiremini?

Ma üritaks nüüd saada kokku kõige optimaalsemat lahendust, minu silmis oleks siis ju parim:
olemasolev betoonpõrand + aurutõke(mis takistab maja poolt niiskuse tungimist soojustuse vahele)+ sinised soojustusplaadid+ betoon+ vedelplast või SBS kate...

Ei oska hinnata, aga mis probleemid viimase lahendusega tulla võivad?

Tee nii- betoonpõrand, SBS-aurutõke (tunduvalt aurukindlam, kui teibitud kile), soojustus (ei pruugi olla sinine peno, sobib ka EPS100), betoon, 2x SBS. Vajalikud katusekalded annad kas soojustuse all kergkruusaga, betoonikihi paksusega või spetsiaalsete kaldu lõigatud penoplaatidega. Kui auru- ja veetõke töötavad 100%, siis polex pmst tuulutust vaja. Ainus murekoht on SBS-katte vastupidavus "käidaval" katusel. Tuleks katta plaatide, puitrestide vms.
Kuidas on praegu lahendatud sadevete äravool?

Sadevete äravool praegu on sisuliselt keraamilise plaadid ja rõduääres on 10cm plekiäär, umbes nagu aknaplekk.
Praegu ongi niimoodi, et plaatide kalle ei ole piisav ja esimesele korrusele tuleb vesi sisse.

Nagu ka mu esimeselt jooniselt on näha, siis viilkatuse äär katab enamuse lodžast ära, nii et väga suur veekoormus seal ei ole.

Ainus murekoht on SBS-katte vastupidavus "käidaval" katusel. Tuleks katta plaatide, puitrestide vms.

Kas vedelplast-PVC on parem?

Toomas123 kirjutas:Sadevete äravool praegu on sisuliselt keraamilise plaadid ja rõduääres on 10cm plekiäär, umbes nagu aknaplekk.
Praegu ongi niimoodi, et plaatide kalle ei ole piisav ja esimesele korrusele tuleb vesi sisse.

Nagu ka mu esimeselt jooniselt on näha, siis viilkatuse äär katab enamuse lodžast ära, nii et väga suur veekoormus seal ei ole.

Ainus murekoht on SBS-katte vastupidavus "käidaval" katusel. Tuleks katta plaatide, puitrestide vms.

Kas vedelplast-PVC on parem?

Sellele vastab üks teine mees. Lugupidamisega.