Mis on ikkagi tulevikuküte?

[madis64]

Näiteks kui sa ka kogu oma tarbitava elektri suudad ise toota ...

Parandagu mind keegi, kui ma eksin, kuid selline väide "kogu oma elekter ise toota" näib olevat pärit passiivmajade üle käinud aruteludest, kus see tähendas ka aasta summarset energiatarvet, mitte igal hetkel olemasolevat võimekust oma vajadused rahuldada.

Ning see arutlus näis tuginevat stsenaariumile "suvel müüme oma energia võrku, talvel ostame tagasi".

Samas hoidutakse sellise käitumise rahalise mõttekuse esitamisest - suvel võid ju 10 kWh mingi odava hinnaga võrku müüa (kallilt keegi ei osta, kuna tarbimine sesoonselt väike), talvel võid sama raha eest aga näiteks ainult 1 kWh tagasi osta (ja talvel on ju neid kilovatt-tunde ikka rohkem vaja kui suvel).

Energeetiline bilanss on nagu tasakaalus ja ehk õnnestubki kõik kilovatt-tunnid ise toota, rahaliselt on aga tehing ilmselt nullist kaugel

[rokikas]

Näiteks kui sa ka kogu oma tarbitava elektri suudad ise toota ...

Parandagu mind keegi, kui ma eksin, kuid selline väide "kogu oma elekter ise toota" näib olevat pärit passiivmajade üle käinud aruteludest, kus see tähendas ka aasta summarset energiatarvet, mitte igal hetkel olemasolevat võimekust oma vajadused rahuldada.

Eksid hetkel jah sest seda kirjutades mingit passiivmaja teemat mul küll mõttes ei olnud. Üritasin lihtsalt lihtsustatult näitlikustada "Melomaan"ile kuidas mina "Trebla" eelnevast postitusest aru sain. Loe palun KOGU mu eelnev postitus läbi.
Tõsi on ilmselt küll see et mida väiksem elektritarbimine (ala ahjuküte, led valgustus, jne.)seda lihtsam on seda kohapeal toota.

[madis64]

Eksid hetkel jah sest seda kirjutades mingit passiivmaja teemat mul küll mõttes ei olnud.

Ju ma siis eksin ja ju sul siis polnud - kuid sama väide mälu järgi ikkagi passivmajadege seoses kuskile eelmise aasta kevadel ajakirjandusest läbi käis.

Loe palun KOGU mu eelnev postitus läbi.

Lugesin, lugesin, kuid ega siis kogu postiga pea vaidlema hakkama ...

Tõsi on ilmselt küll see et mida väiksem elektritarbimine (ala ahjuküte, led valgustus, jne.)seda lihtsam on seda kohapeal toota.

Ja ikkagi peaks selle väite edendajad meie kõige pimedamate kuude (november...jaanuar) kohta mingid mõõtmistulemused kuskil üles panema - et jutuks hea küll, kuid kui palju siis sealt "maja katuselt" sel suurima vajaduse perioodil reaalselt ka võtta on.

[külaline2]

Tulevik on suunatud vabasoojusele (inimtegevusest eralduv energia). Energia allikaks on hamburger.

[rokikas]

Parandagu mind keegi, kui ma eksin, kuid selline väide "kogu oma elekter ise toota" näib olevat pärit passiivmajade üle käinud aruteludest, kus see tähendas ka aasta summarset energiatarvet, mitte igal hetkel olemasolevat võimekust oma vajadused rahuldada.

Oletan et pigem peeti silmas neid nn "nullenergia" maju. Soomes hetkel kahte sellist korrusmaja ehitatakse http://www.nollaenergia.fi/mediapankki.html.

Tõsi on ilmselt küll see et mida väiksem elektritarbimine (ala ahjuküte, led valgustus, jne.)seda lihtsam on seda kohapeal toota.

Ja ikkagi peaks selle väite edendajad meie kõige pimedamate kuude (november...jaanuar) kohta mingid mõõtmistulemused kuskil üles panema - et jutuks hea küll, kuid kui palju siis sealt "maja katuselt" sel suurima vajaduse perioodil reaalselt ka võtta on.

Mis selles väites nii imelikku on. Näiteks kui ma vaatan oma ämma elektriarveid (talvel max ~100 kwh.kuus) siis ma ei näe tehnilist takistust selle kohapeal tootmiseks.
Näiteks päikesepaneelid + tuulegeneraator + hunnik akusid + igaks juhuks bensiini/diisel generaator. Eks kõik taandub rahalisele mõtekusele. Hetkel need vidinad veel niivõrd kallid et ei ole mingit rahalist stiimulit nendega mässata.
Soomlased üritavad luua kodukasutusse puuhaket kütusena kasutavat puugaasi soojuselektrijaama http://www.magneettimedia.com/?p=4574
http://www.magneettimedia.com/?p=4580

[madis64]

Oletan et pigem peeti silmas neid nn "nullenergia" maju. Soomes hetkel kahte sellist korrusmaja ehitatakse http://www.nollaenergia.fi/mediapankki.html.

Ilmselt küll, passiivmaja mõiste "lubab" ikkagi mingil määral kütteenergiat tarbida:

"Erinevalt muudest lahendustest (null-kütteenergia ja null-energia majad) on passiivmaja osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte just võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, milleks passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda. Tavaliselt kütab maja keskküttesüsteem koos torude, radiaatorite ja õli- või gaasikatlaga. Sellise süsteemi soojusvõimsus on ca 100 W/m2.
...
Passiivmaja puhul on idee, et soojakadusid vähendatakse niipalju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades.
...
Hoone soojusvajadus (arvutatud passiivmaja projekteerimise paketiga PHPP) ei ole suurem kui 15 kWh/(m2 a),"

http://www.passiivmaja.ee/index.php?id=5

Mis selles väites nii imelikku on. Näiteks kui ma vaatan oma ämma elektriarveid (talvel max ~100 kwh.kuus) siis ma ei näe tehnilist takistust selle kohapeal tootmiseks.

"Imelik" on see, et kui pärida selliste väidete esitajatelt konkreetseid meie asukohale, meie ilmastikule, meie muudele oludele (finantseerimistingimused jms.) vastavaid arvnäitajaid (tegelikke uurimis-mõõtmistulemusi, mitte tarkvaralisi modelleerimis"tulemusi"), siis neid ei esitata, vaid järgneb mingi üldina häma...

Tegelikult ei ole selles midagi imelikku - saatan peitub pisiasjades ja päikeseenergia kohta on üks "pisiasjadest" ikkagi see, et teda ei ole eriti saadaval siis, kui teda vaja on, ning on saadaval siis, kui teda eriti vaja ei ole.

Samuti - vaadeldes seda lumehulka, mis viimase 3 kuu jooksul maha/katustele langenud on - jääb mulle lihtsa "katuse- ja tänavarookijana" üsna suureks mõistatuseks kuidas neid päikesepatareisid - kui neid ikkagi kütteperioodil kasutusvõimeliseks pidada - ikkagi töökorras hoida meie talve tingimustes.

Kui keegi need pisiasjad lihtsalt ära seletaks, oleks ju kena küll ...

[rokikas]

Ilmselt küll, passiivmaja mõiste "lubab" ikkagi mingil määral kütteenergiat tarbida:

Siin teemas tiba juttu ja viiteid passiivmajadest viewtopic.php?f=15&t=2567

meie muudele oludele (finantseerimistingimused jms.) vastavaid

Kui pidada silmas laiemalt (mitte ainult päikesest) kodust elektritootmist siis minu arvates ongi ju põhiline takistus raha. Vajaliku võimsuse saavutamiseks tehtav investeering on nii suur et hilisem "odav" omaelekter ei suuda kaugeltki konkureerida võrgust tulevaga.

[Külaline]

Vajaliku võimsuse saavutamiseks tehtav investeering on nii suur et hilisem "odav" omaelekter ei suuda kaugeltki konkureerida võrgust tulevaga.

ehk siis: otse põlevkivikatlasse visatud eurokupüürid annavad palju vähem sooja või kilovatte, kui nende eest EE võrgust ostes saaks

[1külaline]

Kõigil kes kasutavad kaugkütet on võimalik ju seda hakata saama 2 korda odavamalt- tuleb panna kaugküttele järgi vesi-vesi soojapump.

A teeks niimoodi, et paneks sobivasse kohta kasvõi 1000 km maaküttekontuuri maha, kohapeal tõstaks temperatuuri ca 20-30 kraadi peale ja saadaks majadesse laiali. Trassis jahtumine peaks praegusega võrreldes väike olema. Majades järgmise soojuspumbaga tõstaks temperatuuri vajalikule kõrgusele ja saadaks ca 6-kraadise vee tagasi. Temperatuurilangus trassis pea olematu.
Mh-ah?

[Külaline]

A teeks niimoodi, et paneks sobivasse kohta kasvõi 1000 km maaküttekontuuri maha, kohapeal tõstaks temperatuuri ca 20-30 kraadi peale ja saadaks majadesse laiali. Trassis jahtumine peaks praegusega võrreldes väike olema. Majades järgmise soojuspumbaga tõstaks temperatuuri vajalikule kõrgusele ja saadaks ca 6-kraadise vee tagasi. Temperatuurilangus trassis pea olematu.
Mh-ah?

Vahel segab heade ideede rakendamist "energia jäävuse seadus"

[päris kallis]

A teeks niimoodi, et paneks sobivasse kohta kasvõi 1000 km maaküttekontuuri maha, kohapeal tõstaks temperatuuri ca 20-30 kraadi peale ja saadaks majadesse laiali. Mh-ah?

1000 km = 1000000 m . Kui see X 40 = 40000000 ehk 40 milj EEK vaid trassitorude paigaldusele http://www.ehitusfoorum.ee/index.php/fo ... -maasoojus

[1külaline]

Egas alustama pea miljonist meetrist, võib ka näiteks 10000 meetriga proovida (ca 1ha). Kombineeriks veel energiavõsaga ja puugaasigeneraatoriga näiteks... Sellise kolhoosi majandamiseks peab muidugi ettevõtlik olema.

[essa]

Ilmselt selline katsetamine on väga kallis lõbu. Kui võimas see soojapump veel olema peab millega seda temp tõsta? Aga üks huvitav mõte mul sellega tuli. Näiteks mereäärne küla või või korrusmaja saaks viia toru merre. Pumbad ajavad ringi. Ehk siis seda jaotatkse nagu praegu sooja vett. Majas on ainult soojapump (või mitu). Minu teada mõned mereäärsed suurettevõtted eestis on kaalunud merest saadava soojuse kasutamist. Kas keegi juba kasutab ei tea.

[motamees]

... Aga üks huvitav mõte mul sellega tuli. Näiteks mereäärne küla või või korrusmaja saaks viia toru merre...

Seda huvitavat mõtet on juba kasutatud. Miks just merre, siseveekogu aitab ju ka? Meil üks hotell ammutab sooja lossivallikraavist. See küll ka sisuliselt merest, kuna kraav on merega ühenduses.

[essa]

Mõte polegi muidugi uus, maasoojuspumpade omanikel on ju võimalik väline torustik maha matmise asemel kuhugi veekokku uputada. Iseasi on, et paljudel seda veekogu maja kõrvalt võtta on. Veekogu peaks olema ka piisavalt suur, sügav jne. Muidu ja ka külmub põhjani. Samuti võib väikese veekogu kunstlik jahutamine tekitada seal loomastikus ja taimestikus muutusi. Seepärast on meri, suur sügav võgi või järv paremad. Näiteks Pärnus on hea suur jõgi, seal päris mitmeid maju lausa jõe ääres. Seal oleks kindlasti asjal mõtet. Ehk keegi isegi kasutab?
Minu mõte olei selles, et teha selline suurem pumpla- meres ringlev vesi tuleb mööda trassi nagu praegu katlamajst soe vesi. Seda siis majades asuvad pumbad kasutavad.

[1külaline]

Minu mõte olei selles, et teha selline suurem pumpla- meres ringlev vesi tuleb mööda trassi nagu praegu katlamajst soe vesi. Seda siis majades asuvad pumbad kasutavad.

Mis temperatuurile ja olekusse see ringlev vesi (aine) jääks peale soojuse välja pumpamist?

[sashaobrok]

Lihtsam ja töökindlam oleks voolik merre panna ja külmaainet läbi tolle pumbata, kui et sodist ja soolast merevett kuskilt süsteemist läbi ajada.

[essa]

Ma mõtlesingi seda vesi-glükooli segu. Ainult kuna kogused on suured siis hakkaksid keskkonna kaitsjad ilmselt kisama.
Toru katki minemise korral on jama, glükool pidi kole mürgine olema. Vanasti vis kasutati toiduainete tööstuses jahutusvedelikuna ka soolalahust.

[trebla]

Veidi globaalsemat pilti kah sekka..

Tuuleenergeetikud said oma mullu paigaldatud propellerid kokku loetud ja tuleb välja, et Euroopas pandi neid mullu juurde 9,3 GW

http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/mere ... #more-5975

PV pole veel täpselt kokku rehkendatud, aga Euroopas paistab olema igal juhul üle 10 GW .

http://www.epia.org/ Solar Generation 6 (lk.64)

Seega 2009 möödus PV lisamise tempo tuule omast Saksamaal, 2010 Euroopas, mis edasi? 2011 siis kogu maailmas või?

Maailmas paigaldati 2010 tuulikuid 35,8 GW (rahaliselt 47,3 mlrd €/65 mlrd $)ja kokku on neid nüüd 194,4 GW.
Globaalselt 2010 paigaldatud PV võimsus võis paremal juhul olla kuni 16 GW (kahekordistus 2009-ga võrreldes), seega kui tuulikute värk kiiremini arenema ei hakka siis võib tänavu nii juhtuda küll, sest uusi PV-paneelide vabrikuid kasvab nagu seeni (üks tuleb lausa Leetu). Kuid vast jääb see möödumine siiski 2012 aastasse...

Millal Eestis?

Kui PV piisavalt odavneb, siis hakkame meie kah seda massiliselt üles laduma. Maardu 500 MW pumpjaam aitab öö üle elada. Septembris lülituvad järgi koostootmiskatlamajad. Narvat on vaja kütta ainult detsembrist veebruarini?

Seega vastus teemaalgataja küsimusele oleks: miskit sorti soojuspump ja igaks juhuks ahi, kus pakasega kallist (sest bensiin/diisel on väga kallis) halgu põletada...

[trebla]

Muidugi eriti moodne on kütta talvel suve soojusega
http://www.solarserver.com/solarmagazin ... 000-e.html

[motamees]

Motamees!Kui sa oled teinud paar ahju,siis veel ei tohiks nii globaalseid ennustusi teha.Tänapäeval ainult oma mätta otsast kiikamine ja enese asju imetledes,ei ole just õige tegevus...

Ok mõtiskleja, mõtiskleme siis natuke edasi.
Kui ikke tuleb nüüd see lubatud 35kraadi ja peab siin nädalakese. Elektri kasutamisel koormus ülekandeseadmetele tõuseb hüppeliselt. Kas ülekandeseadmed peavad sellele koormusele vastu? Sellise külmaga pole väga pikka elektrikatkestust vajagi, et kogu küttesüsteem rivist välja läheks. Tuled kodo ja põrandad kõik lõhki külmunud. Kütta pole enam millegagi ja midagi.
Minu mätas on ikka soe, kuigi pean selleks kõvasti kütma.

[matadoooor]

mida siis praegusel ajal valida eramaja küttesüsteemiks 5 a perspektiivis? mugavatest variantidest
õli?
pellet?
õhk.vesi?
õhkõhk?
maasoojus?

[Külaline]

mida siis praegusel ajal valida eramaja küttesüsteemiks 5 a perspektiivis? mugavatest variantidest
õli?
pellet?
õhk.vesi?
õhkõhk?
maasoojus?

Kui on hästi soojustatud maja ja perspektiiv ainult 5 aastat, siis odavaim on taimeriga elektri küte.

[matadoooorikka]

no elekti hind läheb ju 2013 aastast kahekordseks umbes

[Kalvis]

Seda on varem siin foorumis käsitletud.
Elekter läheb hiljemalt 2013 vähemalt 2 krooni kWh, võib ka rohkem maksma hakata kuid siin saab veidi rahvas sõna sekka öelda. Tean et valitsus on hinnatõusuks rohelise tee andnud, kui keegi eitab siis on tegu valimispropagandaga.
Õli hind kindlasti ei lange, kuid suurt hinnahüpet ka ei tule, pikas perspektiivis tõuseb.
Puit tiksub kuskil õlist veidi odavamalt, kuid oletavasti mitte palju
Soojuspump jääb jämedalt 2 korda odavamaks kui elekter, võimalik et ka kuni kolm. Üsna perspektiivne tuleviku küte.
Kõige odavamaks jäävad kivisüsi ja turvas, aga seni jäävad nad kodumajapidamistes käsikütteks ja töömahukateks. Igatahes pole nad mugavuskütted.
Kui oma maja mõtled siis küttesüsteemide tasuvusajad on kõik pikad, seega tasub säästlikumasse küttesüsteemi igal juhul investeerida. Kuid mitte ummisjalu. Otseelektriseadmed on vaid kõik müügiks majadesse, loodetavasti inimesed peatse elektrihinnatõusuga hakkavad mõistlikumalt mõtlema.