Ehitusfoorum

Tere,

õhksoojuspumba välisosa jäätub. Jäätumine algab vasakust alumisest nurgast ja levib sealt edasi ka pumba tagaküljele. Käin aeg ajalt sooja veega sulatamas, plaanisin panna lisa küttekaabli, kuid kõige enam tahaks teada, mis seda üldse põhjustada võib? Temperatuur puldil on alati 22-24C

Pumbaks on Fujitsu Artic varustusega, täpset mudeli nimetust ei tea.

teet kirjutas:õhksoojuspumba välisosa jäätub. Jäätumine algab vasakust alumisest nurgast ja levib sealt edasi ka pumba tagaküljele...

Kas aurusti ("radikas") härmatub või jäätub? Ei viitsi tõlkida, aga ehk saab soomekeelsest tekstist sotti: http://www.scanoffice.fi/fi/tietoa-laem ... etaeminen/

Ma leidsin ka ühe fujitsu õhtul tööl olles.

http://www.youtube.com/watch?v=jVFqfrsp-k0

huvitav minul ei jäätu

arttiast kirjutas:Ma leidsin ka ühe fujitsu õhtul tööl olles.

http://www.youtube.com/watch?v=jVFqfrsp-k0

Hea ja illustratiivne videoklipp , mis näitab kuivõrd paks lume/jääkoorik võib tihedas lumesajus/tuisus välisosale koguneda. Olen ka ise päris mitmes kohas samasugust pilti näinud.
Praegu, sulailmadega on sobiva aeg oma välisosale pilk peale heita ja liigse lume-jää esinemisel see välisosalt ära sulatada.

Jäätub, kui gaasi on liiga vähe. Järelikult mingi toru lekib vaikselt. Kutsu keegi lekkeotsijaga kohale. Head seadmed näitavad ka leket 2g aastas.

Tupsu kirjutas:Jäätub, kui gaasi on liiga vähe. Järelikult mingi toru lekib vaikselt. Kutsu keegi lekkeotsijaga kohale. Head seadmed näitavad ka leket 2g aastas.

Tupsu, mõnedes oma väidetes võiksid vahel ehk kvotatiivi kasutada.
Ka gaasilekke korral hakkab välisosa jäätuma, aga tänavustes talveoludes tuleks alustada tuisu ja lumesajuga kogunenud lume/jää sulatamisest. Gaasi vähesusest annab mingil määral märku see, kui (välistemperatuuril 0...-10C) aurusti radikas kütterezhiimis (15-20 min peale sulatsüklit) ebaühtlaselt härmatub. Kui välisosa radikal on härmatiseta või ka jäätunud pikitriibud ja siseosast nigelalt soojust tuleb, võiks tõesti lasta külmaaine leket kontrollida.
Jäätumist soodustab aladimensioneeritult valitud seade, liigkõrgeks seatud temperatuurirezhiim jne.

Sai siin ühte 3,5 kw LG välisosa eelmine aasta korduvalt sulatada, millel paigaldaja osa gaasi toru paika väänamise ja sellega siis otsa ära lõhkumisega välja susistas ja teine paigaldaja jälle tunde järgi juurde laskis. (Tegelikult küll kella järgi jahutusreziimis aga miinuskraadidega on seda ikka võimatu täpselt teha.)

Ei mingit härmatist, ega ebaühtlast jäätumist aga sulatada korralikult ei suutnud.
Teine sama võimas LG välisosa läks asemele ja pole praeguseni mingeid probleeme.

Kuigi jää hakkas vanal välisosal kogunema sama moodi algul vasakust välisküljest ja hiljem oli üleni jääs.

Inverteril on see gaasi täpne kogus kahjuks väga tähtis. Üle aru palju sisse lastes kaob jälle kasutegur.

Kui seade algul töötas korralikult, on ikka ilmselt tegu ajapikku gaasi koguse vähenemisega. Tavaliselt on pooled vead tingitud kehvast paigaldusest, mitte halvast ilmast.

Oma suure multisplit seadme sain jäävabaks ühe küttekaabli ja mõningase korpuse ümber ehitamisega. Muidu kulus ka nädalas 60 liitrit kuuma vett.

Olen seda välja vahetatud välisosa nüüd piinanud ka ööelektriga Max puhumisreziimis 30 kraadi temperatuuri nõudmistega, aga ka sellised ööd teda niimoodi jäässe ei aja, kui vana läks.

Pildid jääs välisosast
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... 16714209#1

Tupsu kirjutas:....Ei mingit härmatist, ega ebaühtlast jäätumist aga sulatada korralikult ei suutnud.
..... Inverteril on see gaasi täpne kogus kahjuks väga tähtis.
..... Tavaliselt on pooled vead tingitud kehvast paigaldusest, mitte halvast ilmast.
..... Oma suure multisplit seadme sain jäävabaks ühe küttekaabli ja mõningase korpuse ümber ehitamisega.

- Kui härmatist aurustile üldse ei teki, siis see viitab võimalikule külmaaine puudusele või tsirkulatsiooni puudulikkusele
- Gaasi täpset kogust saab seadmesse panna ikkagi vaid kaalu abil
- Paigaldusvead on tõesti sagedased (ka endal neid tehtud ), aga tänavune talv pole tuiskude tõttu tavapärane ja lumme/jäässe on läinud ka parimad põhjamaadele loodud mudelid meil ja Soomes: http://lampopumput.info/foorumi/index.php?topic=8453.0
-Suurematel (suurema külmaaine kogusega) seadmetel jätkub enam jaksu välisosa soojusvaheti sulatuseks.
- Küttekaabel aitab peamiselt kondensvee väljavoolu ava lahti hoida ja väldib sulatusveest tekkiva jää kogunemist välisosa põhjale. Vahel on see nõmedalt paigaldatud või ei tööta, siis küll avad sulguvad ja jää hakkab põhjale kogunema.

MUltisplit välisosal sain gaasi koguse paika nii, et kõik pumbati välja . Siis pumbati 7,1 kg normi järgi sisse . Edasi läks siis lisa juurde torustiku pikkuse arvutuse ja siseosade arvu järgi. Kahjuks maksab see pump ligi paar tuhat euri ja paigaldajal oli see ühest firmast laenatud.
Kokku süsteemis sees 8,6 kg R410A gaasi.

Eks see vana välisosa saab ka kunagi normi järgi täidetud, aga lihtsam oli hetkel uus panna. Ainus küttekeha 1/3 esimese korruse jaoks ja muidu torud jääs.

Ainus mis seal normaalselt toimis, oli küttekaabel. Kolmas pilt. Naljakal kombel korjas isegi tiivik härmatist, miida teistel sama mudeli välisosadel pole veel tänaseni kodus täheldanud.

Tupsu kirjutas:... Kolmas pilt. Naljakal kombel korjas isegi tiivik härmatist, miida teistel sama mudeli välisosadel pole veel tänaseni kodus täheldanud.

Vähemalt sel talvel on see tavapärane ja tekitatud ilmastikust (tuisust). Vahel piisab mõnemeetrisest välisosade vahest, et tuisust tekkiv lumeladestus kõrvalolevast seadmest hoopis teistsuguseks kujuneb .
Kuna sulatuse ajal jääb vent seisma, võib selline tiivikul olev härmatis tiba tilkuma hakata ning vent-ava "kaelale" väikese jääpurikaga kinnituda. Seade hakkab andma veakoodi ja ei käivitu. Sagedamini on seda tuisu järel ette tulnud Fujitsu Nocria mudelitel (5 plinki OP- ja 6 plinki Timer-indikaatoril).Neid seadmeid on Eestimaal ka päris palju, sestap mõnel tuisujärgsel päeval päris palju hädasignaale.
Piisab seadme vooluvõrgust väljalülitusest ja vendi liikumahakkamise aitamisest (ventava ja labade vahelise jää eemaldamisest). Taaskäivitusel peaks kõik toimima.

arttiast kirjutas:Ma leidsin ka ühe fujitsu õhtul tööl olles.

http://www.youtube.com/watch?v=jVFqfrsp-k0

No sealt seadme lähedalt ei paisnud ka ühtegi jalajälge, mis näitaks, et peremees oma kütteseadme vastu huvi tunneks. Lasku edasi

Tere,

aurusti härmatub ühtlaselt ning sulatusreziimis sulab ilusasti üles. Probleemiks on vasakule külje kaitseplekile tekkiv jää, mis jääb radikast piisavalt kaugele, et mitte üles sulada.

Olen ise ka kahtlustanud, et äkki tuiskab täis.

Kui sooviks sinna mugavuse mõttes küttekaabli panna, siis kuidas seda teha?

teet kirjutas:
Kui sooviks sinna mugavuse mõttes küttekaabli panna, siis kuidas seda teha?

Küttekaabel paigalda võimalikult radika alla. Pikematel variantidel saab koguni edasi-tagasi vedada. Sellisel juhul sulatab kaabel paari päevaga radika ka siis ülesse, kui masinat üldse ei kasutagi.

Kaabel peab muidugi õige olema, mitte mingi isereguleeruv.

See pleki jäätumise mure võib olla ka sellest, pealmiselt korpuselt lumest sulav vesi jookseb sealt küljest alla. Välisosa kompressori poolne ots paigaldatakse tihti tiba ülessepole, et mitte mingil juhul kompressori alla jääd ei tekiks.

Võibolla oleks hoopis mõistlikum väike varikatus, hoiaks voolu arvelt kokku.

teet kirjutas:Tere,

aurusti härmatub ühtlaselt ning sulatusreziimis sulab ilusasti üles. Probleemiks on vasakule külje kaitseplekile tekkiv jää, mis jääb radikast piisavalt kaugele, et mitte üles sulada.

Olen ise ka kahtlustanud, et äkki tuiskab täis.

Kui sooviks sinna mugavuse mõttes küttekaabli panna, siis kuidas seda teha?

Küttekaabel pole kõige optimaalsem lahendus, sest küljerestile peaks seda (40W/m) keerutama küllaltki pika jupi , arvatavasti vähemalt 4 m ( =160W lisatarbimist). Mõistlikum oleks teha "kaitsekast - kotelo " . Nt: http://www.palavaneri.fi/main.site?acti ... view&id=24
http://lampopumput.info/foorumi/index.php?topic=7482.30
See peaks lume kogunemist välisosale vähendama. NB! Kast ei tohiks olla liiga kapitaalselt fikseeritud, sest võib tekkida vajadus (hoolduseks, remondiks) välisosa juurde pääseda.

Ei soovita sellist kasti ümber. Sest sulatusel jääb kogu veeaur sinna suht kinnisse ruumi ja see omakorda tekitab kiirema jäätumise. Kui on seade valitsevate tuulte käes, siis võib tuulte poole lihtsalt väikse varju ette teha .

rmati kirjutas:Ei soovita sellist kasti ümber. Sest sulatusel jääb kogu veeaur sinna suht kinnisse ruumi ja see omakorda tekitab kiirema jäätumise. Kui on seade valitsevate tuulte käes, siis võib tuulte poole lihtsalt väikse varju ette teha .

Kus see veaur sinna sisse jääb, see ju täielikult õhutusavasi täis. Kas sinu arvamusel on ka mingi praktiline näide või see lihtsalt teooria.

Jah olen ka praktikas näinud. Kui pump väljub sulatusest siis tuleb päris hea pahvak auru. Igal juhul on iga lisatakistus vabale õhu liikumisele kahjuks pumba effektiivsele tööle. Näiteks kui välistemp. -15 siis selle katte sees temp. -17 kuni- 20 olenevalt tuulest. Seega pump töötab külmemas keskkonnas kui tegelik välistemperatuur.

Jäätumise kohapealt niipalju , et tegureid mis soosdustavad jäätumist on mitmeid:
1. tugev tuul - tuulekoridor
2. aladimensioneeritud seade - liiga väikese võimsusega seade ( reklaamides antud pndala ei saa üldjuhul tõsiselt võtta)
3. Fujitsude puhul väga head jäätujad LGC lõpuga seadmed - milledast tuleks eemale hoida
4. tehnilised probleemid seadmega - neid väga erinevaid

Jäätumise kohapealt niipalju , et tegureid mis soosdustavad jäätumist on mitmeid:
1. tugev tuul - tuulekoridor
2. aladimensioneeritud seade - liiga väikese võimsusega seade ( reklaamides antud pndala ei saa üldjuhul tõsiselt võtta)
3. Fujitsude puhul väga head jäätujad LGC lõpuga seadmed - milledast tuleks eemale hoida
4. tehnilised probleemid seadmega - neid väga erinevaid

teet kirjutas:Probleemiks on vasakule külje kaitseplekile tekkiv jää, mis jääb radikast piisavalt kaugele, et mitte üles sulada.

Omal kasutuses 2 õhk-õhk pumpa (erinevas asukohas) ja nädalavahetusel just sulatasin ühte neist sest küljeplekk ning tagumine plastikraam totaalselt jääs. Nagu klaas oleks radikale ette pandud . See oli esimene kord 2 aastase kasutamise jooksul. Lörts + "õige" tuulesuund + sobiv temperatuur ja ongi jama majas.
Sulatasin kõik ära ning lõikasin tagumise plastikraami "sisu" ära (teisel seadmel see juba eelmisel talvel tehtud). Raami välisringi jätsin sest seal andur kinni.
Ilmselt kui oleks olnud eelpool viidatud "kast" ümber poleks sellist jama tekkinud.

rmati kirjutas:Jah olen ka praktikas näinud. Kui pump väljub sulatusest siis tuleb päris hea pahvak auru. Igal juhul on iga lisatakistus vabale õhu liikumisele kahjuks pumba effektiivsele tööle. Näiteks kui välistemp. -15 siis selle katte sees temp. -17 kuni- 20 olenevalt tuulest. Seega pump töötab külmemas keskkonnas kui tegelik välistemperatuur.

Imelik. Mina oma seadmetel mingit aurupahvakut küll täheldanud ei ole. Vesi niriseb lõbusalt ilma mingi nähtava aurupahvakuta.
Kui arvestada palju ventikas sellest" kastist" õhku läbi liigutab siis mingi 2-5 kraadine temperatuurilangus selle "võre" tõttu küll mõistusepäraselt ei kõla.

rokikas kirjutas:Imelik. Mina oma seadmetel mingit aurupahvakut küll täheldanud ei ole. Vesi niriseb lõbusalt ilma mingi nähtava aurupahvakuta.
Kui arvestada palju ventikas sellest" kastist" õhku läbi liigutab siis mingi 2-5 kraadine temperatuurilangus selle "võre" tõttu küll mõistusepäraselt ei kõla.

Ega auru ei tulegi, kuniks veel vett niriseb. Auru tuleb ikka selle viimase lõpliku niiskuse välja kuivatamisel.
Oma multisplit seadmel olen konkreetselt auru näinud kahel korral selle talve jooksul. Siis on olnud ka kaminas tuli ja üks siseosa oli kaminaga toas ventilatsiooni peale lülitatud.

Aga tee kast ümber ja pane temperatuuri andurid kasti ja õue. Eks siis saad teada, kas on temperatuuri vahe või mitte.
Sulatades on võibolla hoopis kastis soojem, sest ventikas ei käi ja soe jääb kõik kasti sisse.

Tänud arvamuste eest. Prrovin siis seda kasti varianti.
Kas selle kasti peab tingimata ostma või oskab keegi soovitada poest hea proovitud materiali millest see teha? Omal käed jalad küljes, aga jalgratast ei tahaks leiutama hakata.

Tupsu kirjutas: üks siseosa oli kaminaga toas ventilatsiooni peale lülitatud.

Vabandust aga mida see täpsemalt tähendab.

Tupsu kirjutas: Ega auru ei tulegi, kuniks veel vett niriseb. Auru tuleb ikka selle viimase lõpliku niiskuse välja kuivatamisel.

Et kuigivõrd vett sulatusel aurustub ma saan aru aga mingit aurupahvakut ei ole veel õnnestunud märgata.

Tupsu kirjutas: Aga tee kast ümber ja pane temperatuuri andurid kasti ja õue. Eks siis saad teada, kas on temperatuuri vahe või mitte.
Sulatades on võibolla hoopis kastis soojem, sest ventikas ei käi ja soe jääb kõik kasti sisse.

Kas tõesti arvad et selletüübilise http://www.palavaneri.fi/main.site?acti ... view&id=24 "kasti" kasutamisel tekib mingi märkimisväärne temperatuuri erinevus.
Kui takistada kastiga oluliselt õhu liikumist läbi masina siis on temperatuuri erinevus tõenäoline aga need "võrk kastid" selleks küll minuarvates võimelised ei ole.

"Teet"
Kui huvi ja tahtmist on siis ise teha loomulikult mõistlikum kui osta. Eks see materjalivalik sõltub tegija maitsest ja oskustest. Ilmselt katuseks sobib nii plekk kui ka osb/vineer + "tõrvapapp" või mõni muu "päris" katusekate. Seinad teeks ilmselt puidust/vineerist. Isiklikult plaanin teha puidust "ribikardina" tüüpi seina.
Oluline on minuarvates et ei takistaks oluliselt õhu liikumist läbi masina, peab olema võimalik vaadata ilma suurema lammutamiseta "ribide" jäätumise/mittejäätumise olukorda ja et vajadusel oleks lihtsalt võimalik eemaldada see "kast".