Ehitusfoorum

Tere!

Mul on plekk viirkatus, suhteliselt suure kaldega, et alla libiseda, aga samas piisavalt väikese kaldega, et lund tuleb aidata alla lükata.

Maja on linnas ja tänava ääres kohe. Kui lund sula alguses kohe alla ei lükka, siis hakkab tekkima jääpurikad, ning piisava suure soojaga tuleb kogu kupatus ise suvalisel ajal alla, ning keegi võib alla jääda.

Nüüd siis küsimus,
Milliset varustust on selleks vaja et turvaliselt katusel tööd teha.Tavalisete jalanõudega on suhteliselt libe seal ringi jalutada. Mul on mööda katuse serva pandud 3mm terastross mis on kinnitatud aasmutrite külge iga paari meetri tagant. Aasmuter vintlatiga läbi katuse külge kinnitatud, pööningul on suure seibi ja mutriga oma korda kinni keeratud.

kaupmees kirjutas:Milliset varustust on selleks vaja et turvaliselt katusel tööd teha.

Oma viilkatusel lükkasin eelmisel kevadel lund alla olles sorinud end auto puksiirköiega korstna külge kinni.

Sel aastal (paar päeva tagasi) kõndisin Tamrexi poodi ja ostsin rakmed ja turvaköie.

Odav just ei olnud, kuid elu ja tervis on vist kallimad.

madis64 kirjutas:

kaupmees kirjutas:Milliset varustust on selleks vaja et turvaliselt katusel tööd teha.

Oma viilkatusel lükkasin eelmisel kevadel lund alla olles sorinud end auto puksiirköiega korstna külge kinni.

Sel aastal (paar päeva tagasi) kõndisin Tamrexi poodi ja ostsin rakmed ja turvaköie.

Odav just ei olnud, kuid elu ja tervis on vist kallimad.

Kui kulukas see oli, ma ka ei soovi ise just selle kohapeal kokku hoida.

Külaline kirjutas:Kui kulukas see oli, ma ka ei soovi ise just selle kohapeal kokku hoida.

Rakmed - ca 930 ... 1300 krooni (pikemakasvulisel inimesel soovitan enne ostu veenduda, et talveriietes ikka sisse mahutakse - ise tundun oma 186 sentimeetrise pikkusega vaevu-vaevu mahtuvat), 10-meetrine turvaköis koos "libiseva" kinnitusotsaga (vabandan ebatäpse terminoloogia pärast - ei ole selle ala professionaal) oli ca 2300 krooni.

Tere.

Neid asjandusi on kahte sorti.
On kukkumiskaitsmed mille turvaköis ühendatakse seljale või rinnale ja milledega ei tohi rippesse minna.
Ja on sellised rakmed mis on nii kukkumiskaitse kui ka rippes töötamiseks. Need märgistused on toote pakendil peal.
Kui ollakse kukkunud rihmadesse tuleb need välja vahetada.

Toomas

Aga oskate soovitada ka jalanõusid, millega ei oleks liiga libe!

Hinna koha pealt veel - B&B Toolsis (http://www.skydda.ee) tundub selline kraam odavam olevat (või vähemalt "ökomad" variandid saadaval olema), kuid nende uksel on ka silt stiilis "Teenindame ainult lepingulisi kliente".

Küsimus ei ole ju ainult rakmetes. Köis peab ka kukkumise jõule vastu pidama. Kui kukud, siis peaks kiiver peas olema, mitte tavaline ehitus kiiver vaid see, mis külje pealt ka kaitseb. Siis peab veel olema ma ka õige vahend, millega sa köie enda rakmete külge kinnitad. Suvaline sõlm võib lahti tulla. Ja peamine küsimus on, et mida sa siis teed kui peaksid üle ääre kukkuma ning maa ja taeva vahel ripud? Kes Sind päästma tuleb ja kaua sellega läheb? Kui veel meelemärkuseta, pea alaspidi ripud, võib asi päris kurvalt lõppeda.

Võimalus on ise kaskadööri teha või spetsialistid tellida:
http://skyproff.com/

Katuse puhastamisega tehakse tihti katusele rohkem kahju kui lumi suudaks teha. Odavam oleks mõelda juba varakult, et kuhu oleks mõistlik panna küttekaabel ja lumetõke . Lumetõkke taha on mõnus panna näiteks redelit.
Mõnikord on võimalik pööningule(või kasvuhoonesse) soojapuhur tuua, mis sulatab lume.

Kas poleks olnud targem siinkohal hoopis rääkida sellest, et "odavam oleks juba varakult ehitada nii tugev katust hoidev konstruktsioon, et seda lund polegi kunagi vaja sealt katuselt käsitsi maha tassida"?

Ma kaalusin, et kas panna selline lause aga ei tahtnud ärritada kedagi, sest kes praegusel raskel ajal ikka nii väga rikas on, et nii korralikult ehitab.

sashaobrok kirjutas:Kas poleks olnud targem siinkohal hoopis rääkida sellest, et "odavam oleks juba varakult ehitada nii tugev katust hoidev konstruktsioon, et seda lund polegi kunagi vaja sealt katuselt käsitsi maha tassida"?

Kes sulle küll vastu vaidlema hakkab - loomulikult on sul õigus.

Aga mida teha kõigi nende juba olemasolevate vanade majade, abihoonete, kuuride, garaažide jne. jne. jumal-teab-millises seisundis katuse- ja ka seinakonstruktsioonidega - lammutada kõik maani maha ja ehitada uuesti üles?

Või on siiski lihtsam kord-paar aastas tunnike-paar labidat vibutada?

Külaline kirjutas:Küsimus ei ole ju ainult rakmetes. Köis peab ka kukkumise jõule vastu pidama. Kui kukud, siis peaks kiiver peas olema, mitte tavaline ehitus kiiver vaid see, mis külje pealt ka kaitseb. Siis peab veel olema ma ka õige vahend, millega sa köie enda rakmete külge kinnitad. Suvaline sõlm võib lahti tulla. Ja peamine küsimus on, et mida sa siis teed kui peaksid üle ääre kukkuma ning maa ja taeva vahel ripud? Kes Sind päästma tuleb ja kaua sellega läheb? Kui veel meelemärkuseta, pea alaspidi ripud, võib asi päris kurvalt lõppeda.

Ära nüüd üle dramatiseeri - seda tööd on ilma moodsate sertifitseeritud abivahenditeta - lihtsat köit kasutadaes - ilmselt aastasadu (kui mitte -tuhandeid) tehtud - mitu köietatud katusepuhastaja surma- või vigastusjuhtumit aasta kohta sa oskad nimetada?

Ja kui kukud (rakmetega), siis selle kolina peale jookseb keegi toast välja ja korraldab abi - ega siis katusetöid ihuüksi (ilma kasvõi "moraalse" julgestuseta) normaalne inimene ette ei võta.

Eks iga asi areneb vaikselt. Näiteks autodes on turvavööd saanud loomulikuks asjaks tänapäeval.Ma olen ise roninud väehemalt 17 aastat, pea iga päev katustel, ilma turvata, nüüd aga mõtlen, et võiks ikka olla küll, see varustus. Siiani pole küll midagi muud juhtunud, ainult üks teine mees kukkus katuselt ja mulle otse pähe, millest sattusin kiirabisse.Aga see pole mingi naljasasi kui õnnetusi juhtub ja inimesed jäävad vigaseks!!!

Turvavarustus on igal juhul kohustuslik. Reegel on et mida ohtum katus tundub seda suurem oht on kukkuda. Lihtsalt ohutunne kaob ära ja kukkumine kiire tulema.

turvarakmeid koos köiega saab vajadusel ka rentida. Meil näitek on mõned rakmed ikka tavaliselt üle. Kui keegi tunneb huvi siis võib saata maili.

Tere.

turvarakmeid koos köiega saab vajadusel ka rentida.

Ära nüüd kõvasti löö. Meil on igaühel omad rakmed, mida keegi teine ei puudu ege selga ei pane.

Toomas

nujah, tehniline nõue, et pärast turvarakmete sihtotstarbelist kasutamist (kukkumist) tuleb need kontrolli viia on see mis peaks andma põhjuse et igal mehel on rakmed nagu ihupesu, aga nu tänasel päeval on ikka reaalsus see et igaüks (kes ei tegele igapäevaselt katustega) ei hakka omale köit ja rakmeid ostma.

aga jah, igaljuhul soovitus, kui on vähegi kõrgem/ohtlikum katus siis ärge ronige ise katusele. Tellige töö spetsialistide poolt. Ja teine soovitus millele mõeldakse liiga hilja on et paigaldage katusele turvavarustus. (käiguteed, pollarid, piirded). Korraliku talve puhul tuleb neile kulunud raha tasa juba lumekoristusele vähem kuluva raha arvelt. (mida ohutum ja lihtsam on lumekoristus seda odavam see on!)

Tere.

nujah, tehniline nõue, et pärast turvarakmete sihtotstarbelist kasutamist (kukkumist) tuleb need kontrolli viia on see mis peaks andma põhjuse et igal mehel on rakmed nagu ihupesu, aga nu tänasel päeval on ikka reaalsus see et igaüks (kes ei tegele igapäevaselt katustega) ei hakka omale köit ja rakmeid ostma.

No aga kes keelab majaomanikul soetada varustus ja puhastada oma katust ise. Las siis arvutab mis on soodsam. Aga iseküsimus on see,kas ta ka sinna katusele ronima läheb.

aga jah, igaljuhul soovitus, kui on vähegi kõrgem/ohtlikum katus siis ärge ronige ise katusele. Tellige töö spetsialistide poolt. Ja teine soovitus millele mõeldakse liiga hilja on et paigaldage katusele turvavarustus. (käiguteed, pollarid, piirded). Korraliku talve puhul tuleb neile kulunud raha tasa juba lumekoristusele vähem kuluva raha arvelt. (mida ohutum ja lihtsam on lumekoristus seda odavam see on!)

Täiesti nõus.


Toomas

Tasuks ka kontrollida kandekonstruktsioonide korrasolekut. Kas sarikad on ikka tugevalt kinni ja laetaladega ühendatud. Lumeraskus surub seinu laiali kui sarikas alt seotud pole kinlalt. Üldine arvamus, et penn hoiab ka sarikaid koos, on ääretult ekslik. Midagi ta hoiab aga penni tööpõhimõte on hoopis suruda koormust teise sarika pealle ja sedasi tasakaalustada koormust. Hiljaaegu tuli just see teema jutuks ühe väga kogenud ehitajaga, ta üritas väitta, et tal pole midagi karta, sest pennid peavad vastu. Põhjalikul uurimisel aga selgus, et viis sarikat järjest oli lahti seina küljaest, olles lihtsalt soojustuse ja sodi sees.Hirm on isegi suvel sellise katuse all olla.

Lisaks veel seda, et kui on tegemist suure viilkatusega , siis ei oleks tark ühte poolt üleni maha ajada lund, vaid pigem 5m ühte külge ja, siis teist poolt kohe järgi. Muidu võib raskus jääda ainult ühele poolele ja ega see head tee.

Kas keegi oskab õelda, kas plekkkatusel trapetsprofiil 20 kraadi on hooldusvaba, või sealt tuleb lumi maha ajada. Kui paksult võib 20 kraadi puhul lund koguneda. Milline katusekalle on plekkkatuse puhul lumehooldusvaba.

See ikka oleneb ju kogu konstruktsioonist. Kas 20kraadise kaldega on mingist imepeenetest prussidest sariakd ja roov, või on korralik palk + toolvärk jne. Kraadide järgi sellist asja küll hinnata ei saa. Samuti oleneb see ka lume iseloomust. Et alles sadanud lumi ja vana lumi mis talve algusest saati seisnud ja sulanud/külmunud vaheldumisi, et see kaalub juba päris korralikult.

Igatahes, kui on kahtlus et on liiga palju,siis on mõistlik lumi maha ajada.

Põhimõtteliselt võib 20 kraadilist plekk-katus lumevabaks pidada. Lumi libiseb aga maha alles siis, kui temperatuur tõuseb seda siis ka 2-3 kraadiselt katuselt. Aeglaselt hakkab räästa poole liikuma. 20 kraadiselt katuselt tuleb ikka hooga siis maha. Täielikult lumevabaks võiks pidada ehk katust mil kalle on kuskil 55 või enam.
Lumi on mõistlik igalt katuselt alla ajada, kui tundub, et seda sinna liiga palju on kogunenud.

taastaja

Ka tänased põrsad pole oma kuulsate esivanemate majaehituse kogemustest eriti õppust võtnud Uus seamaja juurdeehitus andis lume koormusele järgi, vanem osa jäi püsti.

http://www.kankaanpaanseutu.fi/cs/Satel ... vella.html

taastaja

Katuse harjale tuleb sild või vähemalt toru paigaladada. Siis saab köie sinna külge siduda ja vajadusel edasi liikuda. Sellisel juhul on see lumekoristus ainult üks mõnus tegevus ilusa talveilmaga.