tegin ise elektrikatla korpuse ja panin süsteemi juurde

[vahka]

Seda ma alguses küsising, et kas juhid käsitsi. Nüüd sain ikka õigesti aru. Äitäh.

[Tupsu]

Sai täna pool katelt juba valmis ehitatud. Ei lähe küll toru sisse , vaid boilerisse sooja vee jaoks, aga asi peaegu sama.
2" terasmuhv treipingis poleks ja keevitusega vana küttekeha kinnitamise flantsi külge. Sinna juba 6kw küttekeha (Viru elektrikaubandus ) ja otsa mingi kunagi ostetud plastkorpuses kuubi kujuline automaatika. Piklikud automaatikaga kopsikud olid metallist aga ei sobinud, sest siis ei saa küttekeha välja keerata. Flants käib poltidega boileri külge.

Asendama hakkab see hirmkallist jäspi boleri küttekeha, mis FEB stendis mingi 2600 eek

Muidu selle boileriga ei mängikski, aga tegu roostevaba asjaga, millel kohe termostaatkraaniga segisti all otsa küljes. Tänapäeval vist nii häid asju ei tehtagi. Tuli umbes 10 aastat tagasi kasutatuna soomest Tähetorni romuhallist ja oli siiani garaazi projekti tasemel, sest teine ise tehtud boiler töötas niigi. Nüüd jääb see aga seina peal õhk-vesi pumba paigaldusele jalgu.

[overspeed]

Mul siis oma möte teostatud. Toru lm 90 mm ja 350 mm pikk, keevitus ja pea köik detailid sai siis roostevaba, elemendi äärik vaid must metall (ei leidnud aega ja viitsimist seda ka roostevabast välja nikerdada), pisut kaablit 5 * 1,5 mm2 ning kolm 6A kaitset (üks igale faasile, ühist ei vötnud, sest siis saab proovida faase üks haaval välja lülida, et mitme kW-ga maja suudab 10 C hoida, loodan et ühega). Homme saab paika installeeritud ning hakkan katsetama:

Vajalik varustus.

tavaar.jpg (105.42 KiB) Vaadatud 3879 korda

Vesi siseneb siit.

katel02.jpg (112.8 KiB) Vaadatud 3879 korda

Vesi väljub siit.

katel01.jpg (107.29 KiB) Vaadatud 3879 korda

[Tupsu]

Ilus asi küll ju. Tulevikus ostad keevitamiseks roostevaba 2" muhve ja võid sellist vidinat ka müügiks toota. Tallinnas Betooni tnaval asuvas santehnika hulgifirmas igatahes vanasti roostevaba muhve oli . Ka 2" sai sealt soetatud akupaagi külge keevitamiseks.
Muhvi pooleks lõigates jagub kahele küttekehale.

Oma kasutuselt maha võetud mantelboileri järgi vaatasin, et kõige rohkem ussitanud koht oligi see küttekeha sisse keeramise flants. Muu osa terasboilerist oli väljast nagu uus.

[Kalvis]

Ennist ütlesin, et FEB-ist (onninenis sai vist kah) õiged liitmikud ostes vaid loetud minutid ning sama asi oleks valmis. Ei mingit keevitusoskust, vaja vaid torutange ja liitmikutele toruteipi või samaväärseid alternatiive. Ainus puudus on, et liitmikuteks on enamus juhtudel must malm või terastoru.

[overspeed]

Ennist ütlesin, et FEB-ist (onninenis sai vist kah) õiged liitmikud ostes vaid loetud minutid ning ...

Saaremaal vajaliku varustuse leidmine väga piiratud. Kohapeal valik väike, kui löpuks suudad müüjale selgeks teha, mida soovid siis vöibolla saavad tellida ning siis oota igaviku. Vahest ajab nii vihale, et mötlen töesti teha nimekiri ning siis minna Tallinna vöi Pärnu šopingule, aga see vaid mötteks jäänd siiani. Lihtsam on miskit ise valmis teha. Netist tellides ka ei saa alati parimat, näiteks too ühenduskarp elemendi otsas pidi kirjade järgi olema IP54, pörutust kannatab küll kuna metallist, aga tihedust pole ollagi, kummitihendid unustati vist kaasa panna (Kaasasolevas manualis on isegi kirjas, et kaitsme tagasilükkamiseks eemaldage kummikate ... mis kummikate? mul sääl lihtsalt auk ilma katteta )

[overspeed]

Elektrikatel paikas ning toimib. Puukatel annab välja vee 90 C, kui nüüd puud otsa saavad, siis hakkab vee temperatuur alanema. Kuna elektrikatel on ennem kolmikklappi (kust reguleerin vee temp-i 70 C radikate jaoks) ja kogu puukatlast tulnud vesi säält läbi käib, siis on ka sääl 90 C. Elektrikatla termoregulaator on pandud 50 C peale. Kui vesi alaneb 50 C-ni lülitub elektrikatel sisse. Köik klapid ja kolmik jäävad nagu on (hetkel pole radikaid ka taga kuna teine korrus välja ehitamata). Kolmikklapp jääb küll natuke reguleerima aga pole hullu:

Elektrikatel paikas.

01 elektrikatel.JPG (114.28 KiB) Vaadatud 3835 korda

Puukatla ette on tehtud möödaminev toru. See on pidevalt lahti. Kui ainult elektrikatel jääb, siis liikus vesi ise puukatlast mööda, mitte katlast läbi, leidis kergema tee mis kaudu minna. Seda näitasid ka puukatla sisse ja välja torude termomeetrid (käega katsudes sai ka aru). Kui nüüd pikemalt kodunt ära olla (kaks nädalat), siis vöib puukatla ühe klapi kinni panna, et vesi kindlasti säält mööda käiks, aga ei pea:

Puukatla möödalaske toru.

02 puukatla bypass.JPG (113.58 KiB) Vaadatud 3835 korda

Ning kui tekib olukord, kus peab pikemaks ajaks maja üksi jätma siis elektrikatel peab majas mingi 10 C hoidma, siis keeran kolmiku nii, et köik vesi käiks ainult elektrikatlast läbi, kuna see ju 50 C regullitud, pole sääl vaja midagi 70 C peale regullida:

03 kolmikklapp.JPG (113.21 KiB) Vaadatud 3835 korda

(Kui kuskilt tilkunud vett näete piltidel, siis need on enamus klappide völlide vahelt, mille pääle ma ise tige olen ning plaanin järgmine suvi köik klapid välja vahetada. Proovin leida sellised siis, millel völli tihend topendtihendi-süsteemi pöhimöttel töötab, vöi kuumakindel kumm)

Elektrikilpi panin elemendi igale faasile eraldi kaitsme, et saaksin siis kaks neist välja lülida. Nii jääb vaid 1 kW töösse ning too peab maja hoidma 7-10 C pikaäraolekuajal (kas veab välja ei tea veel, pole testinud):

04 kaitsmed.JPG (113.95 KiB) Vaadatud 3835 korda

Ühe faasi voolutarbivus on sääl 4,4 A kandis. Kuna mul katlal kontrolllampi pole, et näha kas ta on sees vöi väljas, siis esmakatsetuse ajal sai ampertangidega vaadatud, millal ta end sisse lülis ning millal välja:

05 ampritarve.JPG (114.53 KiB) Vaadatud 3835 korda

Jään siis järgmist elektriarvet ootama, oma laiskus puude osakonnas öhendab rahakotti arvet makstes.

[overspeed]

Tekkisiki juhus korralikuks testimiseks, maja oli kaks nädalat elektrikatla peal, väljas temp -5 ... -16 vaheldumisi. 1kW jöudis hoida maja 8...10 C kraadi (varieeruvalt tubadest, vaatleja käis nädalas paar korda kontrollimas, esmakatsetus ikkagi ju). 3 kW jöuab isegi ülesse kütta maja, aga aega läeb liialt palju, puudega saab kiiremini. Kui väljas saab olema -20 ... -30 siis praeguselt nähtuga 1 kW hoida ei jöua. Tuleb lihtsalt teine tenn juurde lülitada, et 2 kW hoiaks. Aga enamuse aja on ikkagit puukatel töös ja kui siis puud otsa katlas saavad läeb elektrikatel 3 kW järgi.
Kokkuvöttes: plaan önnestus.

[Külaline]

... Kokkuvöttes: plaan önnestus.

ÕNNE ! Tubli, et oma tegemised ilusti pildimaterjaliga varustasid

[overspeed]

Installeerisin oma katlasüsteemile veel ühe vidina. Kange tahtmine kellelegi sellest jagada, mötlesin et panen siia ülesse, ei hakka uut teemat tegema.
Eelmisel lehel pilte vaadates vöib aimu saada, et teen puukatla soojaga ka soojaveeboilerisse sooja vett, eraldi pump selle jaoks sääl. Seinal on kolm lülitit: üks pörandakütte jaoks 1. korrusel, teine katla süsteemis 90-st 70-ks vee tegemiseks ning kolmas soojaveeboileri oma:

01 lylitid.jpg (81.97 KiB) Vaadatud 3489 korda

Kui puukatlas tuli all, siis lülitasin boileri pumba sisse.

02 boiler.jpg (92.06 KiB) Vaadatud 3489 korda

Kui boileris vesi saavutatud soovitud temperatuurini (55...60 C), siis lülitas termolüliti pumba ise seisma:

03 maxtemp.jpg (74.14 KiB) Vaadatud 3489 korda

Kui tuli kustus, siis selleks ajaks tuli boileri pump uuesti välja lülitada seinalt käsitsi. Muidu imes boilerist sooja ära pörandasse. Öösiti teeb boiler sooja vett ka elektriga, kui puid all pole (suvel eriti). Kui siis pump sisse jäi, tegi elektriga sooja vett boilerisse ning boileri pump kandis selle pörandasse. Sama effekt tekkis ka elektriboileri puhul. (ehk kui pump unus sisse: tuld katlas pole = sooja vett boileris pole)
Ilmnes vajadus termolüliti järele, mis lülitaks ise pumba seisma, kui puukatlas tuli kustub ning säält enam sooja ei saa, sest tihti unus boileri pump käsitsi välja lülitada. Probleem pisike oli vaid selles, et mul polnud arvestatud sellega ettenägelikult, kuhu siis see termolüliti panna. Ostsin poest torule kinnitatava lüliti ning paigaldasin selle puukatlast väljuvale torule. Sealt tuleb vesi 90 ... 100 C. Kui nüüd puud otsas ja veetemp langeb 60C ja vähem, siis lülitab torul olev termolüliti boileri pumba ise seisma. Üks asi käsitsi vähem teha ja meeles pidada.

04 mintemp1.jpg (88.31 KiB) Vaadatud 3489 korda

05 mintemp2.jpg (80.06 KiB) Vaadatud 3489 korda

[overspeed]

Tagasisidet: Süsteemid toimivad endiselt. Ülesköetud maja on ikka oluliselt lihtsam soe hoida kui ülesse kütta. Ei mäletagi, millal elektrikatlal köiki kolme tenni kasutanud oleks. Proovin siin neid kordamööda kasutada kui kövad külmad öues. 1kW täitsa piisab päevaks maja soojana hoida kui öues -20 C .

[Külaline]

ja kui pikalt sa katsetasid selle 1 kW-ga ?
mul on kodus olnud el. katkestused 8+tundi ja seega on olnud kulu/tarbimine 0kW ja pole kah midagi olnud
süsteemil ja majal on inerts ja sellest jagub pikaks ajaks kui on normaalne maja.

seda küll ei usu, et suudad 1kW-ga hakkama saada kui on -20 ja seda siis nädal aega järjest.

[overspeed]

ja kui pikalt sa katsetasid selle 1 kW-ga ?
mul on kodus olnud el. katkestused 8+tundi ja seega on olnud kulu/tarbimine 0kW ja pole kah midagi olnud
süsteemil ja majal on inerts ja sellest jagub pikaks ajaks kui on normaalne maja.

seda küll ei usu, et suudad 1kW-ga hakkama saada kui on -20 ja seda siis nädal aega järjest.

Lugege palun eespoolseid postitusi, seal köik kirjas. Muidu tuleks lihtsalt kordamine.