Ehitusfoorum

No asjatajad õhusoojuspumba müüjad millega siis köetakse maja -15C juures kas COP või kW.

Tõesti ajab kurjaks ma ütlen.

Jah õige pasapeetrid õhusoojuspumba müüjad ikka kW,-ga mitte COP

Kõigile kes valikuees vaadake enne http://www.radron.se/upload/tabeller/20 ... mepump.pdf ) mida te ostma hakkate.

Ja kõigile neile kes juba soetanud nagu ma isegi selle hädise Hitachi või mõhe teise nutuste kW ja veel vesisema COP-ga seadme -15C juures sügav kaastunne!

Ise oled ka midagi kahe silma vahele jätnud.

Ma arvan et õhusooja pumba puhul keegi ei räägigi,
et ta sobiks põhikütteks. Ikka toetama.
-10-ni teeb ta seda vist päris hästi.
-15 juures jääb vast ainult pooled kilowattidest ja pool COP-st alles.

Esimest aastat pumbaomanik.

Loomulikult kütab kW,COP on lihtsalt suhtarv kui palju 1 kW el.eest saab vastu sooja kW.Mis aga puutub põhiküttesse siis see teema on segane.Kui suurema osa talvest kütad soojuspumbaga ja ainult kõige külmemal ajal lülituvad sisse el.radikad või kasutatakse ahju( kaminat),siis kumb on põhiküte?Kui enne on olnud mingi kütte süsteem, siis kas ei või juhtuda,et soojuspump võtab põhikütte rolli üle?Ma lähtun sellest,et põhiküte on see, mis annab enamiku soojusest ja on kütteperoodil pidevas kasutuses.Aga äkki ütleb keegi siis mingi selgama käsitluse ,mis on põhiküte ja mis abiküte.Arusaadav ,et keegi ei taha solvata vanu radiaatoreid,katlaid ja kaminaid sellega nad on mingist hetkest abikütjad , aga see võib olla reaalsus.

Muidugi jäävad talvest meelde need kõige külmemad päevad ja perioodid, aga 30 aasta keskmiseks temperatuuriks jääb meil EMHI andmetel ka jaanuaris-veebruaris umbes 6 miinuskraadi. Teistel kuudel on soojem! No ja sellest tuleneb, et õhksoojuspumpa annab 7-kuise kütteperioodi jooksul väga hea COP-iga kasutada. Soomlaste väiteil on neil vaid 5% päevi, mil õhksoojuspumba COP-st ja küttevõimsusest vajaka jääb. Eelduseks muidugi, et oleks põhjamaisesse kliimasse sobiv ja elamu iseärasusi arvestav (soojustus, uksed, paigalduse koht jms) seade muretsetud. Sel puhul on soojuspump ikka ju põhiküte.
Tegin kalkulatsioonid, milles arvestasin erinevate automatiseeritud küttesüsteemide kogu investeeringumahtu 200 m2 elamule (kulud jagatuna 15 a-le) koos kasutatavate kütteainete hinnaga. Praeguste hindadega kujunes tulemus järgmiseks (kr/MWh):

Halupuud (3 ahju ) - 470
Õhusoojuspump + 10% otseelektrit - 550
Maagaas - 580
Kivisüsi - 590
Saepurubrikett - 670
Turbabrikett - 700
Puidugraanul - 730
Maasoojuspump - 760
Otseelekter (el-kütte pakett) - 900
Küttepetrool - 1300

Kuna seadmete ja ehitustööde hinnad kõiguvad suurtes piirides, on esitatu mingi jäme keskmine.

kes või mis on COP

COP (coefficent of performance) => efektiivsus- ehk kasutegur näitab mitu kW soojusenergiat toodab seade 1 kW elektrienergia kulutamisel.

Vabandust, panin veidi puusse eelmise kommentaariga.
Mõtlesin ikka nii, et sobib küll põhikütteks -10- 15-ni.
Alla seda vajab toetust.

Aare veidi on eksinud:
Soojuspumpade puhul ei saa kasutada väljendit kasutegur. Kasutegur ei saa olla kunagi üle 100%.

Soojuspumpade puhul tuleb kasutada soojustegurit!!!

Kuid see polegi tähtis. Kõige selle asja juures pani mind muretsema see, et müügimehed eriti just ABC Kliimas promovad COP +7C juures ja enamusel nende poolt pakutavatel seadmetel pole COP -15C juures arvestatav ja samuti on ka kW räigelt kukunud.

Mull üks tuttav teeb neile paigaldust õhusoojuspumpadele (KUI VEEL KEEGI EI TEADNUD SIIS ABC KLIIMA JU ISE EI PAIGALDA NEID).
Mehepojad munakotid promovad ja müüvad just neid asju mida nad hetkel kõige odavamalt kätte saavad ja klendile siga kallilt edasi müüvad.

Jah ma tean se on kapitalismi ühiskonna äri põhi reegel. Kuid selle juures peaks ausaks jääma. Küsimus miks Panasonic pole kuskil testis esindatud, põhjus lihtne COP ja kW on suured ainult pluss kraaditega kui aga läheb juba sinna -7C juurde siis kukub juba räigelt. Sama ka Hitachi ja Fujitsuga.

Ainsad tõsiselt võetavad nimed läbi aegade testides on ikka Toshiba ja IVT
Nendel tootjatel on küll tehase originaal andmed tagasihoidlikud kuid testides on läbi aegade olnud tugevaimad.

IVT hind muidugi põhjendamatult kõrge!!!
Toshibal täitsa ok!! ja toshiba nagu selgus nende kodulehelt ka selle teema leiutaja olnud.

Sõber paigaldaja veel poetas sõna (anna mulle andeks kui ära tunned) et ABC tehniline tugi on suur null ja mehed on probleemidega tõsiselt hädas.

Munakotid ainult raha peale väljas. Pidid teenima ühe seadme müügipealt mingi 4000.-EEK puhast ja siis ka veel paigaldust edasi müües mingi 2000.-EEK.

Ehk siis nii seekord. Loodan, et kedagi ei solvanud!!

Ainsad tõsiselt võetavad nimed läbi aegade testides on ikka Toshiba ja IVT
Nendel tootjatel on küll tehase originaal andmed tagasihoidlikud kuid testides on läbi aegade olnud tugevaimad

Mitte kuskilt ei leia võrdlust mittemillegagi Lämpöässä suhtes. Järsku kellegil on kodus ja oskab midagi öelda.

[quote="toivo"] Küsimus miks Panasonic pole kuskil testis esindatud, põhjus lihtne COP ja kW on suured ainult pluss kraaditega kui aga läheb juba sinna -7C juurde siis kukub juba räigelt. Sama ka Hitachi ja Fujitsuga.

Ainsad tõsiselt võetavad nimed läbi aegade testides on ikka Toshiba ja IVT
Nendel tootjatel on küll tehase originaal andmed tagasihoidlikud kuid testides on läbi aegade olnud tugevaimad.

Selge see, et soojuspumba näol ei ole tegemist mingisuguse imemasinaga. Aga eelnev tsitaat on küll tõenäoliselt teemast "naised saunas rääkisid". Oman Rootsis paari tuttavat kelle majadel on põhikütteks just õhksoojuspumbad. Ja mõlemal miskipärast Panasonic´u omad. Kuna rootsis on siiski kogemust selles vallas vaat, et kõige rohkem (ca 20 aastat), siis vaevalt see juhuslikult nii on.
Oman ka ise soojuspumpa umbes 140 ruudu sekundaarseks kütmiseks ja minu 3,6 kw oleks põhikütteks sellise pinna puhul igal juhul lahja. Praeguse temperatuuri juures on aga abiks igati.

Toivo!
Vaat vahel on õigete ja mõistetavate eestikeelsete terminite-väljendite leidmine (eriti uute tehnoloogiate puhul) raske, seepärast ongi selgituste andmisel otsetõlkelist ja üheselt mõistetavat terminit keeruline pakkuda. Aga kui 1 kW el-energiat annab 4 kW soojusenergiat vastu, mis tarkust annab huvilisele termin "soojustegur", ikkagi vajab pikemat laialiseletamist. Niiet ära mängi professorit!
Nähtavasti langesid sa oma Hitachi tööpõhimõtete ärakuuulamisel müügimehe "effect of performance" mitte seadme COP-i efekti mõistmise ohvriks ja sellest nüüd ka selline äärmusliku pettumuse toon foorumis. Õhksoojuspumpasid, mille cheap-variandi sa arvatavasti sügisese sooduskampaania ajal ostsid, ei saa ka maha teha aint seepärast, et lootsid küttekuludele äärmiselt odava lahenduse leida. Kas sa ikka hindasid õigesti oma elamise soojustust ja tegelikku küttevajadust või lugesid reklaami "hind enne -> ja nüüd"? Äkki sellest siis ka kibestunud jahumine-süüdistamine ja selgitused, et tuttav ( turumutt v sinu puhul paigaldaja - mis vahet) sosinal kõrva rääkis, kuda peremees bluffib ja nutsu kokku lükkab.

Muide Toivo, proffimoodi üldistamiseks ei piisa ainult 1 netifaili leidmisest. Kui huvitab , siis varasemate aastate testide tulemusi leiaks ja äkki midagi õpiks : http://www.radron.se/upload/tabeller/20 ... pumpar.pdf
http://forbrukerportalen.no/filer/4Varmepumpe.pdf

aga need mudelid on juba minevik!!!

Täitsa õige, et ostuotsuse tegemisel tuleks toetuda Põhjamaade testitulemustele, kuigi (sry!) ma ise arvan, et kui Rad&Rön tüüpi test tehtaks Venemaal, oleks nende tulemuste põhjal parim soojuspump olnud Tuula samovar. Õudsalt loodan, et see on isiklik eksiarvamus! Nt IVT Nordic Inverteri ostja usub, et kogu masinavärk on Rootsis kokku pandud, aga see "ülepromotud" masin on ju oma baasilt Malaisias valmistatud Sharp (kõigi näitajatega sarnane poole odavamale Panale), millele peale IVT sildi vaid tühised täiendused tehtud (min toatemp nivoo ja karteri sulatus). IVT baasmudelid (SHARP XP9FR ja XP12FR) saab siin osta ka 10 tonni odavamalt!