Maakeldri ventilatsioon

[Busta]

Rajasin suve lõpu poole siis maakeldri. Koorisin huumusekihi liivasussini, valasin taldmiku ning ladusin raekivist (õõnesplokk) seinad üles, peale panin laepaneelid ning kõige peale keevitatava spets lae bitummenmaterjali. Eeskoja lae valasin ise. keldrile sai peale kuhjatud tubli 50 cm kõrguselt pinnast, külgedele sai seda veelgi rohkem.

Keldri siseruumi mõõt on 5,6 x 4,6 m2. lae kõrgus ca 2m. Põrandaks on esialgu tasandatud liivapinnas, nagu see peale huumuskihi eemaldamist jäi.

lisaks keldiruumile on ka väike eeskoda, paigaldatud kaks soojustatud välis-ja sisemine vahe uks.

ventilatsiooni lahendasin ena tarkusest nii, et ühest keldri sissepääsu ees, külgedel olevast mullatõkkemüürist tõin läbi sissepuhke toru- 110 cm kanalisatsioonitoru, mis läheb väljast (nüüd mulla seest) keldri kõrvalt ( ca 7m pikkuselt) ja seejärel sealt 90 kraadise põlvega läbi keldri seina (põrandast ca 30 cm kõrguselt maapinnast). Õhk keldrisse sisse tuleb seega välisukse kõrvalt õuest.

Väljatõmbe tegin sama läbimõõduga torust eeskoja laest, kuhi on sisse valatud 110 cm toru, pikkusega 1,2m, kõige otsas tuulutuskübar. . et õhk liiguks keldrist eeskojas asuvasse väljatõmbesse, on sisemisel uksel alumises osas ust läbiv metallist reguleeritav ventilatsioonirest.

Mõte oli, et kui õhk tuleb talvel keldrisse läbi väljast sisse tuleva toru, soojeneb õhk maapinnases esmalt üles, suvel siis vastupidi. seejärel liigub õhk läbi keldri ning eeskoja laest oleva väljatõmbe kaudu välja. väljatõmmet ei tahtnud kohe keldri tahaseina teha, et õhu ring ei jääks liiga lühikeseks, vaid see läbiks kogu keldrit.

Sügisel sain kartul peale ülesvõttu kohe sisse toodud, sest ilmad keerasid vihmaseks ja külmaks ning väljas suurt kuivatada polnud enam aega..

Keldris on keskmiselt 5-6 kraadi sooja,

Nüüd avastasin, et eestpoolt pool keldri lage on märg ja sealt lausa tilgub vett. Kapsaste hunnikus näevad mitu kapsast välja nagu hallid karvamütsid. ka kartulitele kipub hallitust kergesti peale tulema. hallitust on näha isegi laes.

Olen jätnud vaheukse lahti, et õhu liikumine toimuks kõrgemalt.

Milles võiks olla probleem ja milline oleks lahendus? kas laes olev vesi võib olla maapinnast õhkuv niiskus, mis ei ventileeri välja? kas võib olla, et keldriauk soojenes suvel liialt üles ja nüüd võtab maapinna jahtumine aega, sellest ka keldris soojem temperatuur ja niiskus?

üks mõte on veel- teha väljatõmbe korstnat pikemaks, et tugevdada õhuliikumist.

[sashaobrok]

A kui tikkudega mängid ja kärsakat teed natuke seal, kas siis suitsuvine liigub nähtavalt? Aukude juures?

[dumbuser]

Küllap see niiskus ikka põrandast tekib sinna. Ja nüüd on selline olukord kus see niiskus lakke kondenseerub ja siis tilgub sealt alla. Suvel peaks ära kaduma, siis suudab lagi ennast rohkem soojaks ajada. Kui sinna liiva peale mingi kile panna siis peaks olukord natuke parem olema sest see pind mille kaudu niiskus maa seest välja tuleb on väiksem. Seejärel jääb veel see niiskus mis mööda seinu maa seest ja väljaspoolt tekib. Ehk siis jah, õhu liikumine on sellise niiskuse puhul liialt vähene. Võibolla isegi, et ei ole vähene aga liikumisteekond on selline, mille puhul üsna palju ruumis olevast õhust lihtsalt seisab.

[pipeline]

Algusest peale on viga tehtud. Välisuks on soojustatud, lagi ja seinad ilma soojustuseta. Olgu see loomulik ventilatsioon milline on, lagi jääb ikka märjaks. Seda enam, et tal külmemal pool on sisuliselt aurutõke. Mida külmem ilm kuivema õhuga ,seda olukord peaks paranema, sest siis hakkab ventilatsioon rohkem toimima, aga ukse alumises osas olev rest ei sunni lae alt ikka niisket õhu välja minema. Oleks ikka pidanud mõne projekteerijaga enne ehitamist nõu pidama.

[Külaline]

Praegu oleks lahendus uksed lahti hoida ja ventilaator korstnasse paigaldada ja seda seniks kuni püsivad miinuskraadid tulevad. Järgmine aasta hoia kartul ennem keldrisse toomist mõni nädal kuskil varjulises kohas, aga veepiiskadest keldri laes see ka ei päästa. Ja usun, et kapsast saad seal hoidistada ilma kartulita ja ilmselt suntventilatsiooni abiga.

taastaja

[Busta]

ma seda niiskust maakeldris nii väga tegelikult ei pelgagi. Niiskus on keldris taotluslik, st põranda jätsin meelega betoneerimata, et niiskust oleks. Rohkem kui vaja võib seda niiskust ja sooja olla praegu seepärast, et alles suvel oli keldrialune maa päikesele soojendada ning see vabanev soojus tõstab ehk ka intensiivsemalt seda niiskuse maast üles

Enne keldri ehitamist panin kõrva taha jutu, mille kohaselt hoiti vanasti kartuleid pinnasesse kaevatud kartuli aukudes ning kevadel sealt võttes oli kartul ideaalselt säilinud.

Täna käisin vaatamas- Õues oli -6 kraadi, keldris sees oli nõks alla +5 (langenud seega ca 1 kraad vahepeal). Laes on vett juba vähem kuigi väljas on külmem. Tundub ka, et uut hallitust enam ei teki..hallitusest puhastatud kapsad ei kipu enam hallitama.. Loodan, et see suvesoojus ükskord läbi saab ja temperatuur langeb 3-4 kraadini, mis oleks ideaalne keldri kliima.

[Busta]

A kui tikkudega mängid ja kärsakat teed natuke seal, kas siis suitsuvine liigub nähtavalt? Aukude juures?

vent toimib ilusti, puhub sisse ja tõmbab korstnast välja..

meetri jagu teen korstnat kõrgemaks, see säästaks igasuguse elektri kasutamisest ventileerimisel.

kuna sissetuleku toru on pikalt maa sees, et õhk soojeneks, siis õhu liikumist ma talveks ei sulgegi, nagu enamus maakeldri omanikke teevad. loodan selle talvega suvel salvestunud maasoojuse välja ventileerida.