Ehitusfoorum

Tere

Kõigepealt vabandan juba ette kui selline teema olemas, aga oskab keegi soovitada mida teha, oman korterit mis on 5 kordses majas 3ndal korrusel ja on ääre korter ehk üks sein on maja välissein.Korteril kõik plastikaknad.Aga aknad higistavad, mida teha? Praegu ajutine lahendus on see , et sai ostetud Power Tab humidity või mis iganes asjad ja need imavad üleliigse niiskuse aga see ajutine lahendus õhk ikka ei liigu, kuidas õhuliikuvust tgaastada ja niiskust vähendada?

Kas akendel mikrotuulutus avasid pole ? Kui on, siis need avada. Pole just plastakende spetsialist, kuid olen aeg ajalt lugenud, et mikrotuulutus avad peavad olema avatud. Igal plastikaknal on vist need ka erinevad.

1. Ventavadelt eemaldame tapeedi vms.
2. Veendume, et radikatelt liigub soe õhk takistamatult akende suunas( ehk liiga laiad aknalauad).
3. Mikrotuulutuse puudumisel kutsume spetsi, kes paigaldab vahelülid, mis lasevad teatud asendis akna avada paar millimeetrit.

Paljudes korterites on küte-vent tehtud sellise arvestusega, et tubade uksed peavad olema avatud (õhk peab liikuma). Mikrotuulutus ei sobi külmade ilmadega, läheb üldjuhul liiga külmaks.
Loomulikult võib igasse tuppa korralik ventilatsioon ehitada.

Tere.

Otsi VBH Eesti kodulehelt midagi. Viimati kui kohapeal käisin, olid mingid vidinad mis ise vastavalt õhuniiskusele avanevad ja sulguvad. Täpsemalt ei süvenenud, kuna vajadust pole.

Toomas

Tänud vastuste eest uurin kindlasti. Kuidas korralikku ventilatsiooni 2 toalises korteris ehitada? Ning kui palju see maksma võiks minna umbes?

Foxester kirjutas:Tere

Kõigepealt vabandan juba ette kui selline teema olemas, aga oskab keegi soovitada mida teha, oman korterit mis on 5 kordses majas 3ndal korrusel ja on ääre korter ehk üks sein on maja välissein.Korteril kõik plastikaknad.Aga aknad higistavad, mida teha? Praegu ajutine lahendus on see , et sai ostetud Power Tab humidity või mis iganes asjad ja need imavad üleliigse niiskuse aga see ajutine lahendus õhk ikka ei liigu, kuidas õhuliikuvust tgaastada ja niiskust vähendada?

Hooned - liiga õhutihedad


Varem olid majad ja muud hooned ehitatud looduslikult, sisseehitatud ventilatsiooniga ja inimesed olid tervemad. Energia kriisiga 1970. Võeti kasutusele uued hoonete määrused, et uued majad ja muud ehitised oleksid paremini soojustatud, hermeetilised ja ökonoomsed. Nad ei võtnud arvesse asjaolu, et kui nad tegid need hooned nii hermeetilised, kadus loomulik ventilatsioon. See tõi kaasa hulgaliselt probleeme, nagu mädanemine, kahju niiskuse ja hallitusseente tõttu, hallitus kodudes ja tervise probleemid nendes elavates inimestel.

Miks on ventilatsioon vajalik?


Enamik materjale, nagu vaibad, värv-, kips-, puitlaastplaat jne, paiskavad meie õhku heitkoguseid. Need ained võivad põhjustada allergiat ja see võib kahjustada tervist. Selline heitkoguste suurenemine tähendab kõrgemat niiskust. Niiskus ise on peamine põhjus, mädanemiseks ja hallitamiseks.

Ohtlik niiskus!

Täna on palju rohkem niiskust meie kodudes kui me harjunud oleme. Me käime duši all iga päev, me peseme riideid ja kuivatame neid siseruumides. Lisa see rõskus tekkinud toidu valmistamisel, taimede ja lillede kastmisel jne. Õhuniiskus on vee kogus, mis on seotud õhku meie ümber. Suur probleem tekib siis, kui see niiskus muutub kondensatsiooniks tegeliku hoone ehitusel, näiteks välisseintel. Paljudel juhtudel see põhjustab mädanemist ja hallituse probleeme. Kui õige ventilatsioon, siis saab nende riskide tekkimist oluliselt vähendada.


Kuidas me tunneme ära need probleemid?

• Kondensatsioon akendel
• Topistunud, kinnine lõhn
• Vannitoa peegel udune
• Mustad plekid vannitoas plaatide vahel
• Peavalud ja allergia probleemid

Lahendus: värskeõhuklapp/aknamoodul PO 400 või
värskeõhuklapp seinale fresh PS 100/PS 101

Fresh täidab toa värske õhuga ilma aknaid avamata ja tolmu või tänava müra sisse laskmata. Enamustele uutele kortermajadele see paigaldatakse. Sai vist liiga infotihe ja reklaamikas aga kui on huvi siis kristjan@rotovent.eu

Kas sa ise paneksid omale selle fresh klapi, kui sul on poole aastane laps, kes mööda põrandaid roomab. Just mööda seda sama põrandat, kui see kiidetud fresh laseb õuest külmal õhul langeda? Ja kuidas fresh kaudu niiskus õue läheb?
Keegi ütles mingis vanas teemas õieti - fresh on vaese mehe lahendus.
Ei salga, mul omal on ka fresh klapid , tean, millest räägin ning mida enam kunagi EI paigalda.

Soe õhk läheb üles, külm läheb alla. Toimub ju segunemine. Ning ei pea ju klappi täiesti lahti tegema. Need pannakse üldiselt akna kohale või lähedale. Vaesemehe või mitte aga asi ju toimib. Ning ma arvan et paneks jah. Ei näe põhjust miks peaksin freshi asemel torusid vedama hakkama. Kortermajades on see niigi problemaatiline. a ja niiskust ei lase ja ei peagi välja laskma, ta ei lase niiskusel tekkida selles see point ongi. Mehel olid aknad udused. Ja selle vastu on see väga hea rohi.

unustasin öelda et, peab olema ka väljatõmme kas wc-s või kuskil muidu on veidi mõttetu. Ei teki seda ringlust.

Ja mis ma pisipõnniga teen? - panen karkudel roomama või?

see on küll natuke vale et ei lase niiskusel tekkida...
niiskus tekib ikkagi- kas sul on see fresh klapp või ei ole. Lihtsalt kui sul on see fresh klapp ja kusagil mingi väljatõmme ning õhk saab liikuda, siis niiskus lihtsalt viiakse toast välja ja see ei kondenseeru akendel ja muudel kohtadel.

mul sama mure mis teemaalgatajal.
elan oma majas, maja kahekordne. Automaatset ventilatsiooni seadet ei ole, on ainult loomuliku tõmbega 2 korstent (kamina ja sauna jaoks) ja sundvent seadmed saunas, WCs ja vannitoas. Samuti alumisel korrusel 6 värskeõhu klappi, mida avan ainult soojemate ilmadega või kui kaminasse / sauna tuld teen). All korrusel niiskuse probleeme ei ole. Kogu majas on 100% põrandaküte.

Minu probleemiks on 2-korruse magamistoa aknad - tegemist puitalumiinium akendega (Fenestra http://www.fenestra.ee/index.php?lang=est&main_id=26), millel on ka mikrotuulutusasend. Probleemiks see, et tuulutusasendisse jättes tekib aknavahele (alumiiniumiga kaetud raamile) suurel hulgal jääd, seega külma ilmaga seda kasutada ei saa. Kondents jookseb mööda klaasi alla aknalauale ja sealt saab ikks pool tassi vett ühe öö jooksul.

Mis lahendus aitaks magamistubades seda kondentsi vähendada? Panna akna peale väike ventikas puhuma..)
Kunagi nägin sellist õhuvahetus agregaati (kompaktne nagu Fresh klapp), mis võttis väljast külma värske õhu ja soojendas toast väljuva sooja õhuga ning lasi tuppa eelsoendatud värsket õhku. Kas keegi on sellistest agregaatidest kuulnud ja teab, kust neid leida?
Vist oli mingil ehitusmessil ka väljas.

Sa seda ehk mõtlesid: http://www.intelivent.ee/inVENTer_tehnoloogia.html

Sa seda ehk mõtlesid: http://www.intelivent.ee/inVENTer_tehnoloogia.html

ilmselt küll, tänan

kõige kiirem ja odavam lahendus higistavate akende vastu on regulaarselt peale ruumis kasutamist tuba tuulutada. muidugi tuleb eelnevalt mainitud väljatõmbe avad (ventilatsiooni avad korstnas vms) üle vaadata, et need oleks avatud. kui akendel on õhutusavad või on värskeõhuklapid siis kindlasti peab olema toal ühendus ruumiga kus asub väljatõmme (nt korsten). ühenduseks piisab ka tubade vahelise ukse all olev vahe, mis peaks olema ca 15mm x ukse laius. kui seda ei ole siis paigalda uus ja madalam uksepakk.
olen ka ise selle probleemiga kokku puutunud ja sain probleemile lahenduse tubade regulaarse tuulutusega. soovitan osta ka siseõhu niiskuse näitaja. kui jälgida suhtelist siseõhu niiskust ja välistemperatuuri, siis tead enam vähem millal peaksid tuba tuulutama, et aknad e imuutuks märjaks.
kondenseerunud niiskus välispiiretel on ideaalsed kohad hallituste ja seente tekkeks mis põhjustavad alergiaid

Rostfrei kirjutas:Ja mis ma pisipõnniga teen? - panen karkudel roomama või?

Kui su pea rohkemat välja ei genereeri siis jah las kappab karkudel.
Hoone/elamu/eramu jne, üks lahutamatuid osasid on küte ja ventilatsioon, mis peavad käima käsikäes. Kui see on tagatud siis pole su pisipõnnile karke vaja.

http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=2 ... cle_id=387
Soojussääst ja elamu ventilatsioon
Soojusenergia hinna  kallinemine sunnib nõukogudeaegsete elamute korteriühistuid  soojuse säästmisele, mõnel juhul ka odavama soojusallika otsingule. Hetkel võib elektriga kütmise hind olla mõnel pool tsentraalsest soojusvõrgust saadavast soodsam, kuid ei soovitaks otsustada elektrikütte  (sh soojuspumbad)  kasuks.
Soojuse säästmisele ei ole alternatiivi. Kas teha seda täismahus või valida ainult hetkel tasuvamad variandid?  Kas elamu renoveerimisel saavutatakse alati väljareklaamitud soojussääst (kuni 45%)? Neis küsimustes on ühistutele abiks energiaaudiitorid, kes pakuvad välja säästumeetmete paketid ning nende orienteeruvad maksumused.
Üldjuhul sisaldavad  paketid koos hoonete välispiirete lisasoojustamisega ka küttesüsteemi osalist või täieliku uuendamist. Kui seda paketis ei ole, siis võib oodata soojustamise säästumeetmete protsendi arvutusel liialdusi. Sageli hinnatakse üle ka  küttesüsteemi uuendamisest tekkivat soojussäästu, sest ei arvestata sellega, et osa võimalikust energiasäästust kulub seni alaköetud või alaventileeritud korterite lisakütteks.  
 
Sageli püütakse KÜ-s mugavamalt ja näiliselt soodsalt läbi saada, usaldades    lisasoojustamisega ja küttesüsteemide rekonstrueerimisega tegelevad firmasid ning tulemus ei vasta oodatule.
Murelikuks teeb viimasel ajal levima hakanud välisseinte osaline lisasoojustamine küttesüsteemi uuendamata. Soojustatakse ainult hoone väljaulatav seinaosa, jättes soojustamata rõdude ja lodžade tagused seinad. Selline osaline soojustamine ei võimalda olemasolevas küttesüsteemis   küttevee temperatuurigraafiku alandamist vajalikus mahus ning suur osa loodetud säästust jääb saamata. Sellisel lisasoojustamisel oleks mõtet vaid siis, kui plaanitakse lähiajal  rõdud või lodžad koos vajaliku soojustusega  kinni ehitada.

Elamu kütteks kuluva soojusenergia kogus sõltub elamu ventilatsioonist, sest elamu ventileerimiseks võetav välisõhk tuleb soojendada küttesüsteemi abil toaõhu temperatuurini. Korterelamute ventilatsiooni ning selle kaasnevaid probleeme on  energiaauditites käsitletud vähe. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et   korterelamute   loomulikul ventilatsioonil töötavate ventilatsioonisüsteemide töö efektiivsus pidevalt muutub. Samas on  korterite õhuvahetuse mõõtmine töömahukas ja tihtipeale mõttetu tegevus, sest puuduvad sobivad lahendused ventilatsiooni soojussäästlikuks muutmiseks.

Ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajatav energiakogus on suur ning selle iseloomustamiseks sobib kõige paremini elamu küttebilanss. Pärast elamu välispiirete lisasoojustamist muutub ventilatsiooni osa soojusbilansis määravaks. Juuresoleval graafikul on esitatud küttebilansid Mustamäe 5-korruselise paneelelamule enne ja pärast hoone välispiirete lisasoojustamist ning akende vahetust.

NB !
Soojusbilansside koostamisel saab suhteliselt täpselt arvutada soojakadusid läbi välispiirete, võttes aluseks seinas olevate materjalide kihtide paksused ja soojustehnilised näitajad.  Ventilatsiooniks tarbitava energiakulu arvestus on rohkem teoreetiline ja võib tegelikkusest   erineda sõltuvat ventilatsioonisüsteemi  ja küttesüsteemi toimimisest ning inimfaktorist. 

Ventilatsiooniõhu soojendamiseks kulub vaadeldava  elamutüübi korral enne  hoone lisasoojustamist  ca 30 %  kütteks vajatavast energiast ning pärast seda 47 %.  Küttebilansside koostamisel on arvestatud eluruumide  0,5 kordse õhuvahetusega, mis on ca 65 % normist. Võttes aluseks normikohase õhuvahetuse, suureneb ventilatsiooni osa küttebilansis veelgi.

Ventilatsiooni normid.
Vastavalt  normidele on WC-st  vajalik väljatõmme 10 l/s ( 36 m³/h) , vannitoast 15 l/s ning köögist 20 l/s (kui pliidi kohal on äratõmme). Eluruumides on normeeritud välisõhu kogus 1 m² põrandapinna kohta, mis elutoas peaks olema vähemalt 0,5 l/s  ning magamistoas 0,7 l/s. Arvestades   ruumi   kõrgusega  2,5 m, on seega elutoas vajalik 0,7 kordne ja magamistoas ühekordne õhuvahetus tunnis.

Küttebilansis arvesse võetud normist väiksem nn optimaalne (65%) õhuvahetus on põhjendatud tulenevalt hoonetes tarbitud soojusenergia analüüsist. Samuti lubab ventilatsiooni norm eelpooltoodust väiksemat õhuvahetust juhul, kui ruumi ei kasutada sihtotstarbeliselt st ruumidesse eralduv saasteainete (sh niiskus, inimeste ja loomade ainevahetusest tingitud saastained) kogused on tunduvalt väiksemad arvutuslikust. Näiteks võib väiksemat õhuvahetust kasutada, kui suures korteris viibib kuni kaks inimest  Kui kööki ei kasutata, on selle pidev normikohane  (20 l/s) ventileerimine otsene soojuse raiskamine, sest antud koguse välisõhu ülessoojendamiseks küttesüsteemi abil kulutatakse välisõhu temperatuuril 0°C ca 500 W. Temperatuuril – 22°C on kulutus kahekordne.
 
Korterite ventilatsiooni tööpõhimõte:
välisõhk  juhitakse tubadesse põhiliselt  läbi akende ventilatsioonipilude (ebatiheduste) või spetsiaalsete välisseina puuritud välisõhu kanalite.
õhu eemaldamine korterist toimub nn „mustade” ruumide (WC, vannitoad, köök) väljatõmmete kaudu. Eelpoolmainitud ruumide ventileerimisel on lubatud kasutada siirdõhku, st tubades osaliselt saastunud õhku.

 


Korteri normikohane õhuvahetus on 90 m³/h (ilma köögita).  Korteris 2 ventilatsioonilõõri. Korteri tegelik keskmine õhuvahetus (optimaalne) on 60 m³/h.

Normidekohane ventilatsioon on elamus (v.a 5 korrus) tagatud juhul, kui välisõhu temperatuur on alla – 20°C, optimaalne ventilatsioon (soojussäästlik) on tagatud välisõhu temperatuuril – 6°C (3. korrusel) ning – 2°C juures ka 2. korrusel.
Loomuliku ventilatsiooniga elamutes on väga vähe kortereid, kus see vastaks normidele kevad-sügisesel kütteperioodil välisõhu temperatuuril vahemikus  5 – 12°C. Kõige halvemini on ventileeritud elamu kaks ülemist korrust, mistõttu seal tuleks paigaldada ventilaatorid ventilatsioonilõõride ette.

Korterites toimiva tegeliku õhuvahetuse suuruse määramine on keerukas ning tihtipeale ka mõttetu, sest mõõtmistulemused sõltuvad:
välis- ja ruumiõhu temperatuurist
korteri paiknemisest elamus (ventilatsioonikanali kõrgusest)
välisõhu juurdevoolust (sh tuule suunast ja selle kiirusest, akende tihedus jne)
korteri planeeringust
inimeste tegevusest (akende avamine, ventilatsiooniavade sulgemine jne)
Lisaks sellele puuduvad ventilatsiooni korrastamiseks vaadeldavates elamutes   vastuvõetavad  lahendused, mis oleks soojussäästlikud  ja hinnalt vastuvõetavad.

Kokkuvõtteks
Kõige lihtsamaks ja tähtsamaks soojussäästu meetmeks on elamu optimaalne ventileerimine. Õhuvahetus  nõukogudeaegsetes elamutes käib loomuliku ventilatsiooniga, mis toimib ebastabiilselt. Enamus kortereid on kas ala- või üleventileeritud olenevalt välisõhu temperatuurist ja asukohast elamus. Korterite ventileerimisel tuleks kasutada optimaalseid    õhukoguseid, mis on normikohasest väiksemad. Kui korterit ei kasutata, võiks see olla vahemikus 10 – 30 %  sõltuvalt korteri  saasteallikatest.

Soojuse säästmine elamu ventileerimisel eeldab sageli küttesüsteemi osalist või täielikku uuendamist. Kui küttekehade võimsus ei ole reguleeritav, siis lastakse üleliigne soojus  aknast välja.

Lõpetuseks veidi mõtlemisainet: kui toatemperatuuri tõstmine (välisõhu temperatuuril 0°C)  ühe kraadi võrra suurendab lisasoojustatud 5 korruselises elamus ruumi küttetarvet ca 5%   siis korteri 1,5-kordsel üleventileerimisel, mida  korteriomanik ei pruugi märgatagi, suureneb ruumi küttetarve  ca 27%.  Kui korter on  1,5 korda  alaventileeritud,  tekib 22 % soojussääst, mida võiks kasutada  toatemperatuuri  tõstmiseks ca 4°C  võrra.

Alari Sarv
OÜ Kütteprojekt
sarved@hot.ee