Ehitusfoorum

Selline küsimus:

Olen näinud selliseid soojuspumpasid, mis võtavad vajamineva soojuse ventilatsiooni väljuvast õhust nn. väljatõmbeõhu soojuspumbad.
Praegu on meil majas sundventilatsioon, kus on ka soojustagastuse süsteem aga kui ma vaatan palju see masin väljuvast õhust suudab ära kasutada, siis on see u. 35%. Tahaks kasutada ikka rohkem.
Kuna on just plaanis hakata paigaldama maja küttesüsteemile lisaks õhk-vesi soojuspumpa, siis tekkis küsimus, kas kuidagi poleks võimalik kasutada ära seda väljuvat +15kraadist õhku ja paigaldada kuskile vahele hoopis see väljatõmbeõhu soojuspump, mitte lihtsalt õ-v pump?

Anke nõu!

Arvan, et märksa odavam on soojusvahetiga soe kinni püüda.

vist nii 10 aastat tagasi nägin ehitusmessil venti pealt soojuspumbaga köetavat boilerit.
Maksis siga palju.

Neid on vist praegu kah saada.

Mida aga teha siis, kui kuuma vett parasjagyu ei tarbi - vent aga töötab?
Seega oleks see kasulik kuidagi küttesüsteemiga ühendada.
Talvel elementaarne, aga suvel?

Suvel lased väljaviskest võetud soojuse näiteks maaa alla maasoojuspumba kollektorit ümbritsevat pinnast talveks ette kütma,....

Saab teha eraldi soojuspumba millel on aurusti (soojusvaheti) kanalis.
Ei ütleks et see on oluliselt kallim kui mõni teine soojuspump.
Oluliseks on see kui palju väljaviidavat soojust tegelikult on st kui suurele soojuspumbale on tööd .
Arvata võib et tasuv on seade siis kui maja suurus on üle 200 m2.
Samas on selline seade seni vähe kasutusel suurematel hoonetel ja ka tööstuses jääksoojuse kasutamisel.

Vii väljapuhke toru soojuspumba sisendi juurde.

Tegu on 270m2 mõisaga, igasugune torude vedamine majast väljaspool on komplitseeritud. Lihtsalt tundub veider u 16 kraadist õhku ära raisata ja seda mitte kasutada ning siis õ-v soojuspumbaga talvel miinuskraadilisest õhust sooja teha!?

Mis teha, kollaste näppude maal pole veel ventilatsioon kodudesse jõudnud, seega tuleb kas osta kallis ventilatsiooni erimudel või vedada ventilatsiooni torusi. Räägitakse, et ka siseosale ehk saab kuidagi kohalikult plekksepalt mingi hea lahenduse. Igatahes kohalikud plekksepad suutsid siseosa soojusvaheti vette nii ära uputada, et õhk-õhk pumbast sai õhk vesi, kuid alles nüüd on kollaste näppude maal aru saadud ning tuleb juba soodsama hinnaga õhk-vesi soojuspumpasi. Nutmine ei aita.

Mul on vendi väljavise 2 kordse maja lamekatuse räästa all.
Olen mõelnud, et kui teine õ-õ pump juurde osta, et kas siis võiks riputada välisosa räästa külge selle augu ette.

Sealt on kondensveel siis 3 meetrit kukkumist kõrvalhoone katusele...
Hakkab seinale pritsima äkki.

räägi mis agregaat on vent agregaadiks ja millal on see 16C saadud jääkõhu temperatuuriks ?
mis olid seadesuurused ja parameetrid - temp. mõõtetulemused.
talvel kui on külm siis läheb ventilatsioonist välja ka miinus kraadidel õhk.

kõik oleneb õhukogusest ja temperatuurist ehk siis võimsusest

on ka selliseid vent agregaate kus jah muidugi vastupidiselt küttele on hoopis jahutusmasin sisse ehitatud - s.t. kogu täiega k.a. kompressor.

Minul on Ilmava Digit. Ükskord talvel mõõtsin väljavisketoru pinnatemperatuuri - ega eriti ei mäleta, aga 14-15 võis see küll olla. Arvan, et õues oli tol päeval ikka miinus. Hoian seda käimas vähimal kiirusel - rohkem pole vaja.

ilmava digit ja min kiirusel - ok temp võib olla ju 14---15C aga see kogus on ju olematu, et sealt saada kätte mingi võimsus soojuspumbale.

Tööstusettevõtetes võib olla teine lugu, aga eramus väljub enamus soojusest läbi akende ning seinte, teisalt ventilatsioonisoojuspump koos paigaldusega läheb rohkem maksma, kui tavaline õ-õ pump. Kokkuvõttes, eramus ei teeniks jääksoojuspump tõenäoliselt oma maksumust kunagi tasa.

warlock kirjutas:Tööstusettevõtetes võib olla teine lugu, aga eramus väljub enamus soojusest läbi akende ning seinte, teisalt ventilatsioonisoojuspump koos paigaldusega läheb rohkem maksma, kui tavaline õ-õ pump. Kokkuvõttes, eramus ei teeniks jääksoojuspump tõenäoliselt oma maksumust kunagi tasa.

Koht, kust saad energiat kinni püüda on kanalisatsioon - lõviosa soojast tarbeveest läheb kanalisatsiooni. Ehk teisisõnu, selle energia, mis sa sooja vee valmistamiseks kulutad, lased ka majast välja.
Kui sul kuu jooksul on sooja tarbevee kulu, oletame, et 5 m3, siis sisaldab see ca 300 kWh. Aastas on see aga 3600 kWh.
100% siit kätte muidugi ei saa, aga kui saad poolgi, on sõltuvalt kütteliigist, päris arvestatav summa ju.

Meil on ventseadmeks Enervent sv-1 LTC-20-hw. Sissepuhke õhuhulk on passi järgi 820 l/s ja väljatõmbeõhk 300 l/s.
See kanalisatsiooni idee on muidugi äge aga kuidas seda teostada? Praegult on meil sooja tarbevee kulu u. 24m3 kuus!

Minul toimib selline küttesüsteem majas viimased 8aastat. Maja on 1,5 kordne 170ruutu. Juba ehitades oli planeeritud küte väljatõmmatava vendi õhu pealt. Torustik pandi seinte sisse juba ehitamise käigus. Agregaat toodi rootsist ja maksis u 120 000.
Toimib siis niimoodi et seest väljatõmmatav õhk läbib soojusvaheti ja sellega soojendatakse põrandakütte vett. Samuti saab aparaat võtta vajadusel õhku õuest. Aparaadi sees on ka elektriline tenn, mis asub töösse siis kui õhust ainuüksi väheks jääb. A, ja süsteemi omapäraks on see et majas valitseb kogu aeg kerge alarõhk.

24 M3 kuus sooja tarbevett!! See on ju meeletu kogus. Mul läheb 10 M3 kuus kogu tarbevesi (kogumismahuti on 10 M3 ja tühjendan kord kuus). Aga seal sees on ka WC jms.

gne kirjutas:....See kanalisatsiooni idee on muidugi äge aga kuidas seda teostada? .....

Kui praegu käib arutelu, et see maasoojuspump jäätab maapinna ära, aga mis siis saab kui see toru solgivee paagis ja näiteks nädal või paar kodust eemal ning sooja tarbevett peale ei tule- kas "pasajäätist"? Minu uitmõte on väga hüpoteetiline ja võhiklik antud teemas .
Urmasr

See pasajäätis tekib kergesti ka ilma solgipumbata, igatahes möödund talv mitmed olid hädas sitatorus tekkinud "maiusega". Ehk solgi soojusest ei piisanud torude kinnikülmumise ära hoidmiseks.
Üks maasoojuspumpade maaletooja omal ajal kommenteeris seda teemat, ta väitis, et umbes 30 majapidamist toodavad solgiga niipalju sooja, et vaid ühe tavalise maja saaks selle peale panna. Igatahes ei julge ma isegi mitte soovitada järgmist lahendust, kus solgist sooja himustaja tõmmaku üks keerd ümber solgipüti või siis toru keskelt läbi. Kuid teine kogemus kus väikse tiigi külmetas soojuspump põhjani jääkamakaks kinnitab, et pasajäätist jätkub kauaks. Ja keset talve solgiuputuses elamine on vist kõige hullem.

Ma ei mõtlegi siin solgi jahutamisest jäätumistemperatuurini vaid +5..+10 kraadini. Mingit soojuspumpa ei olegi selle jaoks tarvis, piisab vaid soojusvahetist, mille primaarpoolel on solk ja sekundaarpoolel külm vesi, mis läheb boilerisse. Kuna külm vesi tuleb majja ikkagi ca+5 kraadi juures (talvel), siis ei ole mitte mingisugust külmumise ohtu.
Minu meelest ei ole ka mitte mingisugust mõtet kütta majast väljuva ventilatsioonitoruga mitte midagi muud peale majja siseneva õhu - sel juhul ei teki meil soojuse ülejääki. va muidugi juhul, kui on tarvis maja jahutada. Aga see on hoopis teine teema. Soojusvaheti variant on ka kõige odavam. Ka kasutegurid vahetitel on päris suured.

Kui aga kangesti tahta soojust pumbata, siis näiteks Tartust läbiva Emajõe veetemperatuuri alandamine 1 kraadi võrra annab päris palju energiat. Kui vooluhulk jões on 50 m3/s, siis saaksime ca 200MW. Usun, et sellest piisaks tervele Tartu linnale.

Esimene etapp võiks muidugi Tartu linn oma solgijaamas soojupumbaga sooja toota.

Stokholmis ning kindlasti ka mitmel pool mujal kasutataksegi kanalisatsioonisoojuspumpasid linnatrassidel. Aga väikeelamu puhul, jällegi, sooja paska tekib nii vähe, et kasulikum on raha panka % teenima panna, kui et kanalisatsioonisoojuspumpa investeerida. Kui, siis mingis suures korterelamus tasuks asi ära..
Mereveest soojust imevad soojuspumbad on ka maailmas mitmel pool kasutusel. Eriti soojal aastaajal või soojas kliimavöötmes, nii +16C..+24C merevee (miks mitte ka jõevee) abil tarbevett soojendades peaks asi kindlasti end ära tasuma.

seda solgiveeteemat sai siin hiljuti arutatud - pakkusin oma lahenduse, aga keegi ei viitsinud kommenteerida:
viewtopic.php?f=9&t=20597

Tallinna puhastusseadmetele soojuspumba paigaldamine oli justkui plaanis. Lugege lehti

PS1
ENNE puhastusseadmeid pole kanalisatsioonist eriti mõistlik sooja välja pumbata, sest külmas vees ei taha bakter sitta süüa.

PS1
Tänapäeva pesumasinatel puudub sooja vee sisend (vene Vjatkal oli see olemas - samas just see soojavee klapp kippus esimesena tuksi minema)
Pesumasinad (nõudepesu eriti) annavad üsna sooja vett välja mis pealegi veel kalli elektriga soojendatud.
Ja see läheb täna reeglina raisku..

Külaline kirjutas:Minul toimib selline küttesüsteem majas viimased 8aastat. Maja on 1,5 kordne 170ruutu. Juba ehitades oli planeeritud küte väljatõmmatava vendi õhu pealt. Torustik pandi seinte sisse juba ehitamise käigus. Agregaat toodi rootsist ja maksis u 120 000.
Toimib siis niimoodi et seest väljatõmmatav õhk läbib soojusvaheti ja sellega soojendatakse põrandakütte vett. Samuti saab aparaat võtta vajadusel õhku õuest. Aparaadi sees on ka elektriline tenn, mis asub töösse siis kui õhust ainuüksi väheks jääb. A,.....

Kõlab pisut perpetum mobile moodi
Võtad vendi õhust soojust, et kütta põrandat mis kütab õhku mis imetakse välja ja sealt võetakse jälle soojus.

Nojah - puudujääk kaetakse elektritennidega.

On ju soojuskaod vendi kaudu siiski alla poole soojuskadudest, seega see "puudujääk" peab moodustama enamuse. Võib-olla oleks mõistlikum nimetada seda agregaati "elektritenni toetavaks soojuspumbaks"?


Nimetaks seda ideed pigem ventilatsiooni väljaviske toru suunamiseks Õ-V soojuspumba sisendisse. Siis ei kõla see elektritenni jutt nii domineerivana.

Õ-V soojuspumbad olid 8 aastat tagasi jah üsna kallid vististi

trebla kirjutas:
Nimetaks seda ideed pigem ventilatsiooni väljaviske toru suunamiseks Õ-V soojuspumba sisendisse. Siis ei kõla see elektritenni jutt nii domineerivana.

Totaalselt vale arusaamine asjast. Kogu süsteem ongi välja töötatud sellist kütet silmas pidades. Ka ei ole torustik selline nagu vendil ja vendiluugid ei asu laes jne. Agregaat ise on sama suur kui maasoojuspump ja jällegi mõeldud ainult selleks kütteks. Tenn rakendub ainult külmadel kuudel tunniks paariks. Muu küte majas puudub ja mitme-mitme tonnised el-arved on mulle võõrad.

Külaline kirjutas:

gne kirjutas:....See kanalisatsiooni idee on muidugi äge aga kuidas seda teostada? .....

Kui praegu käib arutelu, et see maasoojuspump jäätab maapinna ära, aga mis siis saab kui see toru solgivee paagis ja näiteks nädal või paar kodust eemal ning sooja tarbevett peale ei tule- kas "pasajäätist"? Minu uitmõte on väga hüpoteetiline ja võhiklik antud teemas .
Urmasr

Soojuspumbal peab kindlasti automaatika peal olema, mis ta võimsust reguleerib vastavalt solgipaagi temperatuurile. Kui ta on suure maja taha ühendatud, siis vaevalt talvel kogu rahvas pikaks ajaks kodust ära sõidab.
Aga Tallinna Vesi võib äkki tõesti pahandama hakata, kui paljud oma solgi maha jahutavad ning reoveepuhastisse liiga jahe solk saabuma hakkab..