Ehitusfoorum

Tere,

Plaan siis võtta vana mäda puitpõrand üles ja valada uus.

Olukord on selline, et vundament on u 15cm madalam kui põranda tasapind.
Plaanisin teha betoonpõranda vundamendiga tasa ning sinna peale puittalad + soojustus + põrandakate ehk midagi sellist:

Kinni tambitud liiv
niiskustõke
10cm peno
8-10cm betoon
põrandatalad (vahele 100mm villa)
puitlaastplaat

Kas selline mõttekäik on õige?

Lisaks on veel ebaselge kui paks peaks olema tihendatud liivakiht?
Samale põrandale on plaanis teha ka vannituba. Kuidas vannitoa põranda kihid peaks välja nägema alates betoonist ülespoole?

Suured tänud juba ette

Tere,



Tihendatud pinnas 200mm
EPS-80
kile
armatuur 5mm, silm 150x150, kaalu fiiberbetooni kasutamist( ei vaja armatuuuri)
betoon
50x100 laagid, samm 400mm, soovitatavalt immutatud+isolatsioon.
laagidepealne isolatsioon- kumm pvc/linavilt
puitlaastplaat, vuugid jäta ümberringi 3mm.

Tänan vastuse eest! Tundub, et ma väga valel teel ei olnudki.

Nüüd jääb veel see vannitoa osa. Kas näiteks alumisele betoonile panna
veel peno siis põrandaküte ja uus õhuke betoonvalu kuhu peale juba plaadid?

Jah. "Õhukest " armeeritud valu mitte vähem kui 50mm.

KõikOnRahul on siin vana olija ja ehk selgitab kuhu ja miks just sinna mitte tänna see kile betoonivalul käib. Endal on oma arvamus aga selle ütlen välja, kui olen küsimusele vastuse saanud.

EPS ja betooni vahele. Seks et betoonivalamisel vesi betoonist välja ei voolaks.

Pane paksem EPS (150mm) ja pole mingeid laage ja villa betooni peale vaja.

Kilest EPSi peal saan aru aga kuidas on lood selle EPSiga seal pinnasel? Kas pole mitte nii, et EPS80 pinnasele ei kõlba? Ehk peaks ka EPS80 all kile olema? Või siis kasutada EPS Foamit, mis on küll oluliselt kallim aga ei ima niiskust? Ka EPS 120 Perimeeter on tootja poolt lubatud kasutada otseses kokkupuutes pinnasega.

EPS100 jah tootja poolt selgelt joonisel näidatud pinnase peale: http://www.estplast.ee/et/porandad

Tere. EPS ja maapind on tiba keerulisem probleem, kui arvatakse. EPS on üsna hea veeimavusega, mistõttu võite tulevikus arvetada märja aluskihiga ja sellest tulenevate probleemidega. 3 % veeimavust (peaks olema massi %) on katsekehal EN järgi väga lühikese perioodi jooksul mõõdetuna. 25 aasta pärast on EPS-s tunduvalt rohkem vett sees kui 3%, kuna see protsess ei lõpe 28 päevase testi lõppemisega. Muidugi ega keegi ei keela märga põrandat ehitada. Kõik, mis pole keelatud on lubatud. Kõik müügiks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis mõttes maapinnale?Ega keegi seda ju otse mullale ei pane.Eeldatavasti ei ole teemaalgataja elamine mitte soos,niiet andku aga tuld!Täide sisse,liivakiht,peno jne.Kilega on niimoodi,et enamik paneb selle Epsi peale,aga on mõned projektid kus tahetakse alla.Võta nüüd kinni kus see tõde on,kumb variant parem.

Tere. Pinnas EPS all oli, on ja jääb märjaks, sõltumata sellest kas seal on muld, liiv või muu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Kas pole piisav lahendus EPS80 puhul pinnasel (täiteliival) kile nii EPSi peal (betoonimahlade vastu) kui ka EPSi alla (pinnaseniiskuse vastu)? Ise olen nii teinud.

Külaline kirjutas:Tere. Pinnas EPS all oli, on ja jääb märjaks, sõltumata sellest kas seal on muld, liiv või muu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Sellisel juhul tuleb kõik Eestimaa majad maha lammutada,põrandad kõik mokkas.Kuidas seletada siis vanade talumajade põrandate seisukorda mille laagid toetuvad otse pinnasele?Need on seisnud oma kohal sada ja rohkem aastat,ilma et kole niiskuseuss oleks laage ära mädandanud?Ei maksa oma targa peaga tervet ilma ära hirmutada,ega see asi nüüd nii hull kah pole.Huvitav -kuidas hr Piirfeld selle antud põranda lahendaks?

Arvatavasti nii nagu peab: betoon, hydro,eps,kile,betoon, põrandakate

Tere. Ja nii lihtne see ongi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tänud kõigile kommenteerimast. Panen siiski hüdro peno alla ja kile peno peale betooni "mahlade" säilitamiseks.

Aga ikkagi, kas on võimalik „kuiv pörand” ilma alus bet. plaadita. Näiteks lamekatuse mat. vann peno alla?

Kui suudate vanni ilma aukudeta ja mehhaanilisi vigastusi (ka ekspluatatsioonis) vältida, siis toimib. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

See lamekatuse kate tundub sitke poiss olevat, äkki on mingi spets toode seks puhuks?

Kas mitte ei olnud nii, et liivas vee kapillaartõus puudub? Tähendab, kui vundament on maapinnast kõrgemale kuiva liiva täis, siis see liiv seal kuivaks ka jääb.

Tere. Peale kapillaarse liikumise on veel ka muid liikumisviise.Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eespool oli siin juttu lamekatuse materjalist, seda kasutada on hea idee. Panen igaljuhul kõrvataha. Lasin sõbral(töötab katustel) kokku keevitada oma tiigi põhja sellest, bassein missugune. Katki ta küll ei lähe nii kergelt, pigem muretseda selle kile pärast, mis eps-i peale läheb....

Tere. Tiigiga on lihtne. Kui ka midagi juhtub aastate pärast, siis supsti see vann välja ja uus asemele (või väike remont) ning asi jälle korras. Sedaviisi maja alt seda vanni kätte saada vist ei õnnestu. Mistõttu soovitaks enne põhjalikult kaaluda selliste konstruktsioonide ülesehitust, mida ekspluatatsioonis enam parandada pole võimalik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Tiigiga on lihtne. Kui ka midagi juhtub aastate pärast, siis supsti see vann välja ja uus asemele (või väike remont) ning asi jälle korras. Sedaviisi maja alt seda vanni kätte saada vist ei õnnestu. Mistõttu soovitaks enne põhjalikult kaaluda selliste konstruktsioonide ülesehitust, mida ekspluatatsioonis enam parandada pole võimalik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Nagu ma aru saan, ei pane paljud sinna alla mitte midagi ehk siis eps läheb otse liiva peale. Kui see katusekate edukalt katustel vastu peab, miks ta siis liikumatult seal all ei peaks vastu pidama. Parem ikka kui mitte midagi.