Ehitusfoorum

Masu aeg on tööd vähem ja nii jääb aega nii mõndagi ka kodu heaks teha.
Nii sai koduaeda paigaldatud Eglo (Austria) välisvalgusteid IP44 klassist 6 tk a max 8 W säästupirniga.
Nüüd neid uurides tekib kahtlusi, et oleks vajalik maja elektrisüsteemi eriti effektiivne kaitse selle välisahela võimalike niiskusest tingitud tõrgete vastu. Hetekel on ahel kaitstud 10A ja lisaks RVK, mis ilmselt ei ole piisav.

Milline oleks parim/kiireim kaitselülitus, mis piiraks välisahela voolu 1-2 ampri peale? Võibolla oleks õige panna ahelasse lihtne sulavkaitse? Mõni kaval elektrooniline vidin / dimmer säästupirnile, millel sissehitatud korralik ülekoormus kaitse?

Selgitus minu Hirmudele.
Probleem selles, et lambi kooniline kaitsekuppel on otsapidi lambi jalas (torus), nii et kõik lume ja vihmavesi vajub seal vaikselt sisse. (Tõsi lambi ehituse tõttu ehk siiski mitte väga suures koguses). Jalas/torus paikneb tootja poolt paigaldatud kaabli ühenduskarbik millel kiri IP44, kuid mis väljanägemise poolest ei tundu eriti hermeetiline. Talvel kui maa külmunud võib toru täituda jää või veega, selle vastu peaks ilmselt tegema vähemal mingigi ava toru küljele, et midagi jäätunud pinnase puhul ka välja pääseks. Samal ajal on lihtsalt oht et ülalt tilkuv vesi satub otse karbiku nõrga koha peale. Ja ainuke vesi ei tule mitte ülevalt - toru oli nüüd suvel paari päevaga täitunud seest rammusate kodensvee piiskadega.
Võimalik, et tootja on kõik detailid hästi läbi mõelnud ja probleeme ei teki, kuid lihtsa talupoja mõistusega tundub asi kahtlane.

RVK on piisav kaitse, mis teeb kindlaks isolatsiooni rikke ennetavalt. Kui aga kardad, osta 10 mA RVK. Ikka tundud pabistavat, lisa veel kaitseeraldustrafo. Võid ka kõige lõpuks hoopis 12 V teha. Või veelgi parem, pane solar lambid.
On ka olemas lausa isolatsiooni reaalajas kontrollmõõtmisega avastavad seadmed, kuid mine küsi neid vingematest esindustest. Meile nad tarnivad, kuid arvatavasti toob see seade sulle rohkem muret kui õnne (väärrakendumised, aka veidi niiskem ilm ja töötab).

Tegelikult arvan, et sul pole midagi muud vaja tehagi, hirmul on suured silmad.

Külaline3 kirjutas:Milline oleks parim/kiireim kaitselülitus, mis piiraks välisahela voolu 1-2 ampri peale?

Millist voolu sa mõtled piirata ja milleks? Kui lambid põlevad on vool 0,2A ja lühisvool sõltub teistest teguritest ning 10A B-kaitse rakendub 50A juures.

Külaline3 kirjutas:Nii sai koduaeda paigaldatud Eglo (Austria) välisvalgusteid IP44 klassist 6 tk a max 8 W säästupirniga.
Nüüd neid uurides tekib kahtlusi, et oleks vajalik maja elektrisüsteemi eriti effektiivne kaitse selle välisahela võimalike niiskusest tingitud tõrgete vastu. Hetekel on ahel kaitstud 10A ja lisaks RVK, mis ilmselt ei ole piisav.

Minu seisukoht on selline, et kui kahtled valgustite konstruktsiooni sobivuses meie tingimustesse, siis vaheta valgustid välja või ehita 12V peale ringi. Muidu istud ikkagi pommi otsas ja ootad, millal igasugused kaitsmed rakenduvad. Ja KUI rakenduvad, mis Sa siis plaanid teha?

PS. Millegipärast on laialt levinud ja juurdunud väide, et IP44 kaitseklassiga elektriseadmeid võib (meie kliimas) kasutada välistingimustes (ehk lageda taeva all). IP44 esimene number "4" näitab, et korpus ei ole tihe ehk alla 1mm läbimõõduga võõrkehad võivad sattuda seadme sisemusse. Teine number "4" tähendab, et seade on PRITSMEKINDEL. Täpsemalt siis "korpus kaitseb seadet igast suunast veepritsmete eest".
Mina loen siit välja, et sellist seadet võiks kasutada väljas kohtades, kus ta on kaitstud otse pealesadava vihma eest - näiteks õues oleval (ja külgedelt lahtisel) varjualusel, lahtisel verandal, trepikojas, keldris.

Vaadates meie kliimat, kus vihm ei ole ainult "pritsmed", vaid "vahel kallab, nagu oavarrest" ja samal ajal võib olla tugev tuul või torm, peaks seadet kaitsma vähemalt "igast suunast tulevate veejugade eest" ja korpus peaks olema tolmukindel mis tähendab vähemalt IP65 kaitseklassiga seadet.

Info: http://www.oomipood.ee/failid/IP%20klas ... ioonid.pdf

Pildi järgi tundub, et oleks nagu välisvalgusti, kuigi jah peaks nentima, et IP44 on lahtise taeva alla mitte sobiv.
http://www.eglo.com/index.php/internati ... full/28947

Seega välimuse järgi ei saa otsustada

Probleem, mida tahan sobiva kiire kaitsmega ennetada, on eelkõige olukord, kus ühel hetkel on niiskus tekitanud õuevalgustis lühise ja hommikul ärgates avastad, et kogu majast on vool läinud ja kõik automaatika nullitud. Kui ahel on vigane, siis peaks ikka ainult see vigane ahel välja lülituma.
Tänapäeva 5/10/20A B tüüpi automaadid on aga nii uimased, et suvalise läbipõlenud hõõglambiga võib rakenduda maja 20A pealaitse, kuigi valgusti ahelas on samasugune 5A ees.

Seda sooviks vältida. Vaja oleks välisvalgustitele kiiret kaitset. Äkki on selleks sobivam aparaadi sulavtaitse?

Kasuta kiiretoimelist sulavkaitset.Aga enne soovitan lühisringi takistuse ära mõõta. Vastavalt standardile "EVS-HD 384.7.714.S1.2004 Välisvalgustus" võib IP44 kaitseastmega valgusteid välitingimustes kasutada.

vaatasin veekord lambikonstruktsiooni üle. Kupliosa koos lambisokliga on omavahel korralikult koos ja ei kannataks ehk ainult vee sisse uputamist.
Siin tekib mul esimene teoreetiline küsimus, kuna sokkel on torus ja torus puuduvad külgavad siis talvel on võiamlik, et torusse kogunev vesi muutub jääks ja nii võib sulavee tase küündida sokliosani.

Ilmselgelt ei kannata aga vett torus olev väike karbik. Sellel on küll kaane vahel kummitihend ja jälle see kiri IP44 , kuid karbik ise pehme ja neljast nurgast kruvisid kinni keerates kipub kaane kõveraks tõmbama. Teiseks - pikliku karbiku otstes olevad kaabliavad ei ole kuigi tihedad. Sellist hermeetiliseks muuta ma ei oska.

Suurim riskitegur on ehk just konstruktsiooni eripära tõttu talvel torusse kogunev võimalik jää ja sulavesi. Ehk peaks siiski toru tahapoolele mõne augu tekitama, kust vesi välja pääseks, kuid see ava toimib talvel ainult sulailmaga ja nii on võimalik, et toru täitub ikkagi tasapisi jääga. Ülevalt hermeetiliseks ei saa ka muuta, sest siis hakkab kogunema sisse jälle liigselt kodendsvett.
Selle asja ümbertegemine tundub aga veidi paranoiana ja sestap mõtlesin, et esialgu peaks panema sinna lihtsalt asjalikuma kaitse, et väike vesi õuelambis kogu majast voolu ei viiks.

Mis asi täpsemalt on kiiretoimeline sulavkaitse, milline on valik ja kust neist saab?

Mõõta pole seal esialgu aga suurt midagi, probleeme on karta hiljem ja eelkõige talvel.

Külaline3 kirjutas:Probleem, mida tahan sobiva kiire kaitsmega ennetada, on eelkõige olukord, kus ühel hetkel on niiskus tekitanud õuevalgustis lühise ja hommikul ärgates avastad, et kogu majast on vool läinud...

Mageveeniiskus ei tekita Sul sellist lühisvoolu, mille peale paariamprine kaitse rakenduks. Küll aga tekib märja paigaldise peale lekkevool ehk valgusti korpus võib sattuda voolu alla. Selle vastu peaks Sind kaitsema rikkevoolukaitse. Teine asi, niiskus, mis tungib sisse, aga välja enam ei saa, hakkab pikapeale kontakte oksüdeerima.

Kivitorris kirjutas:...Vastavalt standardile "EVS-HD 384.7.714.S1.2004 Välisvalgustus" võib IP44 kaitseastmega valgusteid välitingimustes kasutada.

Vabanda minu otsekohesust, aga minus tekib jätkuvalt arvamus, et standardite põhjaliku tundmisega kaasneb teatud koolkonnal oma peaga mõtlemisvõime kaotus.

Ma saan veel aru sellest, et kui standard keelab painduva juhtmejupi kasutamist lae peal lambijuhtmena, siis on korrektne see paigaldis standardiga vastavusse viia, olgugi, et otsest ohtu kusagil ei ole.
Aga vastupidine olukord - kus paljude IP44 märgistusega seadmete puhul on silmaga näha, et jooksva vee alla mõistlik inimene seda ei paneks - kuid standarditundja ütleb, et "aga standard lubab", võtab ausalt öeldes sõnatuks.
Kas vihmaga vesi Eestimaal tilgub ("pritsmed") või voolab? Nädalavahetusel igatahes _voolas_.

See välispaigaldiste IP44 ja kondensvee probleem on igivana. Su peaprobleem on kehvas valgustite konstruktsioonis kuigi soovid hoopis muud asja. Kui üldse midagi teha, tuleb panna diagnoos - mis vesi sinna valgustitesse sisse ikka tuleb. On kaks tüüpjuhtumit vesi voolab sisse nagu arvas vtl või vesi on tekkiv kondents nagu arvad sina. Ole mureta halvad on mõlemad. Voolava vee vastu on lihtne võidelda, avad lased silikooniga täis ja vesi sisse ei pääse. Kondentsi see võte kõrvale ei hoia, vastupidi asi läheb hullemaks, sest nüüd ei saa kondentsvesi enam välja kuid väljast tuleb sisse juurde ikkagi. Nii imelik kui ei ole on esimene soovitus kondentsi vastu võitlemiseks avasi juurde teha, et sisse kondenseerunud vesi saaks välja voolata. Kuid klemmide ja sisemuse oksüdeerumisele peavad tarviti pinnad ise hakkama saama. Kui ava teha ei saa või kondentsi jääknähud on ohtlikud siis aitab vaid kütmine. Näiteks minu töökohas kütame igat kappi 150 W üle termostaadi. (väiksed on vaid 50 W) Kallis kui ei soovita juhtmepindadele kondenseerumist. Lisaks on suurele IP-le (IP65 või 54) ikkagi sisse tehtud tuulutus.
Ma arvan, et tee see auk sisse, paremat odavat lahendust sulle ei ole. Või osta säästupirnide asemele hõõglambid.