Lisan ühe artikli, kus on kirjutatud individuaalse küttearvestamisest. Soojusenergia hind on küll vananenud, kuid kellel on huvi, võib ise uuesti arvutada. Kuidas vahetada KÜ-s esimeest või juhatust, võin aidata. Annaks Jumal paljudele toredatele KÜ-le mõistlikku meelt ja tarkust, kuid kahjuks on paljudes ka selliseid, kes on soolapuhujate jutu võrku sattunud ja nemad tuleb välja vahetada.
Väga kallis ja mõttetu. Soolapuhujate jutt, selle raha eest saad midagi mõistlikumat ära teha. Kui sul rahaga pole midagi peale hakta, anna puudust kannatavatele inimestele!
Aastakese 10-ne pärast võiks mõni TTÜ lõpetaja teha lõputöö teemaga palju KÜ-d on raha tuulde loopinud ja mida sellega oleks võinud teha.
Toon ära ühe targa inimese artikli loodan, et tema jutt on mõistatev. Artikkel ilmus
http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=231
Individuaalne soojuskulu mõõtur on seadustatud petmine KALLE AMISEPP
sept 2001
Kütte eest makstava raha vähendamise kattevarjus on kavalad ärimehed leidnud uue mooduse kergeusklikelt inimestelt raha väljapetmiseks. Idee on iseenesest ju ahvatlev - elada veidi jahedamas toas ja maksta kütte eest ka vastavalt vähem !
Et seda saavutada, on vaja tulevikus suurt rahalist kokkuhoidu tõotavale firmale mitmed tuhanded kroonid kohe praegu välja laduda ja lasta paigaldada radiaatorite ette torudele reguleerventiilid (kui neid seal veel ei ole) ja radiaatoritele endile panna külge individuaalsed küttekulu mõõturid (allokaatorid). Kütte eest maksmine toimubki siis juba mõõturi näitude alusel.
Seejuures kangekaelselt ei taheta arvestada sellega, et individuaalne soojuskulu mõõtur mõõdab ainult seda soojushulka, mida saadakse otse küttesüsteemist ja jätab arvestamata soojuse, mis kandub üle kõrvalkorteritest. See ülekanne on aga otsustava tähtsusega.
Sellest on mitmel korral kirjutatud "Keskkonnatehnikas", näiteks Urmas Saksakulmu ja Tõnu Kasikovi artiklites (vastavalt 1/2000 ja 3/2001), kuid ikka väidetakse, et küll see allokaator ikka aitab soojust kokku hoida.
Et mitte olla üldsõnaline, tuleb korteritevaheline soojusülekanne panna arvude keelde konkreetse näite varal.
1) Vaatleme 9.korruselise tüüpelamu 5.korrusel asuvat 3-toalist korterit köetava pinnaga 66 m2. Elamus hoitakse sisetemperatuuri +21oC, kütte eest tasutakse vastavalt täisautomatiseeritud soojussõlmes asuva soojusmõõturi näidule. Kaugkütte tariif 1MW =366 kr.
Lahutatakse kulu soojaveevarustusele ( on olemas soojavee kulumõõtja) ja ülejäänud osa jagatakse kõigi korterite vahel vastavalt iga korteri köetavale pinnale. Nii on küttearve kroonides otsesõltuvuses korteri kütteks kulutatud soojusehulgaga.
Detsembris, jaanuaris ja veebruaris on 3-toalise 66 m2 korteri küttearve olnud 640 kr kuus.
2) Langetades eelpoolnimetatud korteris sisetemperatuuri kas +18o või
+16o-ni ( temperatuur võib ka ise langeda elamu küttesüsteemi korrastamatuse tõttu ), oleks temperatuurivahe nii ülal kui ka allasuvate korteritega võrreldes vastavalt 3o või 5o. Vahelaed on soojustamata, soojusjuhtivuse koefitsient U= 2,0 W/m2 x oC. Järelikult voolab ühe kuu jooksul nii ülalt kui ka alt madalama sisetemperatuuriga korterisse soojust:
a) +18o puhul Q18=3 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 570240 Wh = 0,57 MWh ehk
0,57 x 366 = 208 krooni eest
b) +16o puhul Q16=5 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 950400 Wh = 0,95 MWh ehk
0,95 x 366 = 348 krooni eest
3) Arvestades välistemperatuuriks kütteperioodi keskmise temperatuuri tk=0oC ja teades, et küttearve peaks sõltuma otseselt sisetemperatuurist, peaks madalama sisetemperatuuriga korteri kuine küttearve olema väiksem kui ülal ja allolevatel korteritel, ja nimelt:
a) +18o puhul 640x18/21 = 548 krooni
b) +16o puhul 640x16/21 = 488 krooni
4) Sellist küttearve vähendamist ka mõnel juhul rakendatakse ja siis ei ole kriteeriumiks mitte küttekehadest saadav soojus, vaid nimelt ruumi tegelik sisetemperatuur.
5) Kui aga paigaldada elamus kõigile radiaatoritele individuaalsed soojuskulu mõõturid, saab korteris temperatuuri alandada, piirates soojuse võtmist küttesüsteemist ja maksta kütte eest ainult allokaatori näidu alusel. Et allokaator aga naaberkorteritest tulevat soojushulka ei registreeri, siis on allokaatori järgi vajalik tasuda:
a) +18o puhul 548 - 208 = 346 kr ehk 65% tegelikust kulust
b) +16o puhul 488 - 348 = 140 kr ehk 29% tegelikust kulust!
Edasi arutletes näeme, et kui korteris kütte täiesti välja lülitada (allokaatori näit null ), hoiavad naaberkorterid vaadeldava korteri sisetemperatuuri +14o…+15o vahemikus! Natuke jahe, aga maksta kütte eest ka ei ole vaja.
6) Samal ajal aga tõuseb allokaatorite kasutamisel tunduvalt naaberkorterite ehk nn. doonorkorterite küttearve, kus kumbki korter peab alandatud sisetemperatuuriga korterile peale maksma vastavalt temperatuuri alandamisele:
a) +18oC puhul 208/2 = 104 krooni, kokku küttearve 640 + 104 = 744 krooni ehk 116% tegelikust tarbimisest.
b) +16oC puhul 348/2 = 174 krooni, kokku küttearve 640 + 174 = 814 kr ehk 127% tegelikust tarbimisest.
7) Mitte milgil määral ei saa siin olukorda muuta ei paranduskoefitsientide ega muutuva ja muutumatu osa kasutamine. Ei ole ju mõtet teha muutumatu osa 100%-liseks!
Lahe Kas siis üldse ei olegi võimalik suure maja ühes korteris sisetemperatuuri alandada ? On küll võimalik, aga maksta tuleb ikka nii, nagu kõik teisedki.
Kui fantaseerida, et paigaldame korteri igasse tuppa termograafi ja hiljem püüame tulemusi analüüsida või hoopis installeerime elektroonse aastaringse sisetemperatuuri registreerimissüsteemi, siis võib julgelt õelda, et kulud ületavad sadu
(või tuhandeid kordi tulusid).
Asi on ju selles, et küttesüsteemi puhul on tegemist ühe, kõiki kortereid haarava tervikuga, mille ühe osa ala- või ülefunktsioneerimist saab tuvastada ainult võrdluses teiste osadega. Nii tuleks sisetemperatuuri jälgimissüsteem paigaldada iga korteri igase tuppa! Selleni me veel jõudnud ei ole ja ega niipea jõuagi.
9) Kui keegi aga siiski tahab oma korteri elamu küttesüsteemist välja lülitada (milleks küll mitte keegi luba anda ei saa), siis peaks ta isoleerima oma korteri laed ja põrandad min. 200 mm paksuselt kivivillaga, et takistada soojusülekannet naaberkorteritest. Mis jääb järele? 1,9-2,0 m kõrgune koobas.
11) Ainuke võimalus raha kokku hoida on küttesüsteem korralikult välja reguleerida, vältida ülekütmist, soojustada elamu piirdeid jne. Võiks ka mõtelda kaugküttest loobumist ja ehitada igasse majja oma, gaasil (praegu ainus reaalne alternatiivkütus) töötav katlamaja. Peale tasuvusaja ( 5a ) möödumist võib siis kütte eest ehk vähem maksma hakata (kui gaasi hind vahepeal tõusnud ei ole).
10) Individuaalsed soojuskulu mõõturid või jaoturid või allokaatorid on kõige ehtsam kergeusklike petmine ja nende kasutamine tuleb seadusandlikult keelata. Väited, et neid kasutatakse edukalt Saksamaal ja ei tea kus veel mujal, võib ju tõsi olla, kuid osavad ärimehed on ju ka eskimotele külmkappe müünud ja Saharasse liiva eksportinud.
