Ehitusfoorum

sashaobrok kirjutas:Toimub järjest hajumine. Kui nii ei oleks, oleks meil koopas sama soe kui maakera keskpunktis, eksole?

Mõte kirjutas: .......

Kui me paigaldame spiraalkollektori, mille sügavus ulatub 4 meetri sügavusele, siis sinna sademed ei jõua ja kui see mäemass on jäätunud, siis ühe suvega see looduslikult ülesse ei sula.
......................
Üldjuhul liigub pinnasevesi raskusjõu mõjul ja tema liikumiskiirus sõltub suuresti pinnasetüübist. Mis te arvate, kui suur on sellise pinnasevee liikumiskiirus? Üldjuhul 2-3 meetrit ööpäevas. Spiraalkollektorid, mis on pandud sügavatesse kihtidesse aga jäätavad pinnasevee ära ja sellest hetkest alates enam mingit pinnasevee liikumist ei toimu.

Ma lugesin kommentaaridest, et oli küsimus, et miks ei saa kasutada maapõue soojust. Puurkaevuga näiteks saab. Maapõue soojus hakkab ligikaudu alates 20 meetri sügavusest. Seega spiraalkollektoritega maapõuesoojust kasutada ei saa. Spiraalkollektorid kasutavad päikesesoojust, mis viiakse pinnasesse sademetega.

trebla kirjutas: Eestis tuleb sademeid aastas u 70 cm. Seega kui soojuspumbaga 4 m sügavusel igikeltsakihi tekitame, siis 6 aasta pärast on selle igikeltsa kohal soo?, lirtsub ja võid ära uppuda?

Mõte kirjutas:Ma paneksin siia foorumisse omad mõtted ja teadmised ka spiraalkollektorite kohta kirja.

Esiteks ei soovita ma kellelgi paigaldada spiraalkollektoreid ilma sulatuseta. Sulatuseks sobib väljatõmbeventilatsioon, jahutus või mõni muu vabasoojus.

Miks ma seda ei soovita?
Peamine põhjus on see, et pikemas perspektiivis ei saa ilma sulatuseta samalt maaalalt rohkem soojust, kui saab horisontaalse pinnasekollektoriga.

Kuidas see saab olla võimalik?
Kõik algab kliimatingimustest. Meie kliimas ei saa jahutada mäemassi maha rohkem, kui see suudab suvega taastuda. Taastumise perioodi sisse peavad mahtuma ka riskid. Näiteks ilma lumeta talved, pikad väga külmad talved, kuiv kevad, kuiv suvi jne... Mäemassi alumised kihid pole taastumise kiiruselt samad, mis on ülemised kihid. Lühiajaliseks pinnase taastumise sügavuseks loetakse 1 meeter. Mida sügavamale lähme, seda kauem pinnas taastub. 2 meetri sügavusele paigaldatud kollektorid külmutavad mõne aastaga pinnase ära ja pinnas jääb haigeks, ehk tekib igikelts.

Päike pinnast piisavalt ei soojenda. Selle mõistmiseks piisab näitest, et suvel võib rannaliiva pealmine kiht olla 40C, kuid 10cm sügavamal juba 20C. Pinnas toimib isolatsioonikihina ja ei lase päikesesoojust sügavamale minna. Päikesekiirgus aga toimib nii, et kui kiirgus puudutab pinnast, siis selle hetkel muutub osaliselt soojuskiirguseks ja kiirgab keskkonda tagasi. Maakera lähedal aga hoiab soojusenergiat kinni kasvuhoonegaas, mis päikesekiirguse laseb läbi, kuid soojuskiirgust mitte.

Kuidas läheb siis soojusenergia pinnasesse?
Soojusenergia viiakse pinnasesse koos sademetega. Õigesti dimensioneeritud pinnasekollektor peab üles sulama normaaltingimustel juba kevadiste suurvete ja lume sulamisega. Suvel kui sademeid ei ole ja pinnas on kuiv, siis jäätunud pinnas ei sula. Sademete sulatusvõimsus on tunduvalt suurem, kui kasutada näiteks vabasoojust ja soojendada pinnast kollektoriga.

Kui me paigaldame spiraalkollektori, mille sügavus ulatub 4 meetri sügavusele, siis sinna sademed ei jõua ja kui see mäemass on jäätunud, siis ühe suvega see looduslikult ülesse ei sula.

Palju räägitakse pinnasevetest, mis peaksid headel tingimustel olukorra lahendama. Jah, mingil määral see nii ongi, kuid peab arvestama ja teadma, mis see hea pinnas siis on. Üldjuhul liigub pinnasevesi raskusjõu mõjul ja tema liikumiskiirus sõltub suuresti pinnasetüübist. Mis te arvate, kui suur on sellise pinnasevee liikumiskiirus? Üldjuhul 2-3 meetrit ööpäevas. Spiraalkollektorid, mis on pandud sügavatesse kihtidesse aga jäätavad pinnasevee ära ja sellest hetkest alates enam mingit pinnasevee liikumist ei toimu.

Ma lugesin kommentaaridest, et oli küsimus, et miks ei saa kasutada maapõue soojust. Puurkaevuga näiteks saab. Maapõue soojus hakkab ligikaudu alates 20 meetri sügavusest. Seega spiraalkollektoritega maapõuesoojust kasutada ei saa. Spiraalkollektorid kasutavad päikesesoojust, mis viiakse pinnasesse sademetega.

Spiraalkollektorite paigaldamine liiga väiksele maaalale on seotud riskiga ja seda riski mina ilma sulatuseta võtta ei soovita.

See on minu arvamus ja selle põhimõtte järgi juhindub ABC Kliima.

Priit Pärn
ABC Kliima juhataja