Ehitusfoorum

Mure selline, et soovin maja (termoprofiil, 2 korrust) mõlemale korrusele paigaldada vesipõrandakütte. Olen kuulnud vastakaid argumente teise korruse vesipõrandakütte otstarbekusest ja võimalikust raskest põrandast. Plaan oli soetada teisele korrusele ka vann, kas on äkki ootused liiga suured ja konstruktsioon saab liiga suure koormuse? Ootaksin teiste arvamust. Teisel korruse laak on 50x200, 350 mm sammuga. Mure just teise korruse konstruktsiooni pärast.

Teisele korrusele pannakse kipsi sisse. Põhimõtteliselt tuleb kolmekordne kipsplaat põrandale. Kui oled huvitatud võin saata jooniseid.

Tänan väga, kulub igati ära. Mis Dolby arvab, kas teine korrus raskeks ei lähe?

Üpris kohmakas ja keeruline saab olema 20mm põrandaküttetoru kipsi sisse peita,sellex otstarbex tehaxe topelt roovitus+alumiinium hajutid ja alles siis kips või puitlaastplaat.Dolby versiooni kasutataxe küttekaabli puhul.Pilot ei pea muret tundma konstruksiooni pärast,see peab kindlasti vastu,kuna enamus termoprofiil majadel käib vann teisel korrusel,kui muidugi on teine korrus olemas

To Imre: saan asjast siis niimoodi aru, et topeltroovi alla jääb mingi plaat (OSB näiteks), siis topeltroov. Või kuidagi teisiti? Mismoodi näevad need hajutid välja või kust neid küsida saab? Tänan ette kui vastata viitsite!

Pilt ka allpool oleva jutu kohta
http://autosport.ee/pilt/main.php?g2_vi ... b5a998c06d

1. Pintamateriaali
􀂉 Mahdollisuus käyttää kaikkia markkinoilla olevia materiaaleja lukuunottamatta paksua
puuta ( max. 23 mm )
2. Ehjä levykerros
􀂉 Päällimmäinen levykerros aina 15 mm lattiakipsilevy ( esim. Gyproc Oy:n GL 15 ). Tällä
varmistetaan paras mahdollinen lattian pintakovuus jonka päälle voidaan asentaa erilaiset
pintamateriaalit.
3. Suikalekerros
􀂉 Ehjien levykerrosten väliin tulevan suikalekerroksen vahvuus määräytyy putken
ulkomittojen mukaan niin että suikaleiden paksuuden tulee aina olla suurempi kuin putken
ulkohalkaisijan. Kerroksessa voidaan yhdistellä 6, 13 tai 15 mm:n levyjä.
􀂉 Putkiuran leveys oltava vähintään 3 x putken ulkohalkaisija.
􀂉 Ura täytetään juoksevalla M1-luokituksen omaavalla mineraalipohjaisella massalla esim.
saneerauslaastilla. Massan raekoko pitää olla pieni jolloin putken ympärille ei jää eristäviä
ilmakuplia
4. Ehjä pohjalevykerros
􀂉 Alin levykerros voidaan tehdä joko 13 tai 15 mm:n levystä.
5. Harvalaudoitus
􀂉 Levykerrokset asennetaan ≤ k600 ( 6. ) jakoisen rungon päälle rakennettuun ≤ k300 jaolla
olevaan harvalaudoitukseen ruuvaamalla.
􀂉 Kaikki levykerrokset kiinnitetään ruuvaamalla laudoitukseen ja lisäksi kaikki
levykerrokset liimataan toisiinsa kiinni esim. saneerauslaastilla tai M1-luokitellulla
parketti- /rakennusliimalla. Ruuvien vähimmäispituudet ovat 1. levykerros 35 mm, 2
levykerrosta 45 mm ja 3 levykerrosta 65 mm.
􀂉 Lämmöneristys runkokannattimien ( 6. ) väliin[/img]

See ülal siis soomekeelne juhend kuidas kipsi sisse pannakse Nereus põrandakütte süsteem. Sama kasutavad ka teised Greenline, Warmia ja Weho. Nimelt soovitavad nad just kipsi kasutada kuna sellel soojusjuhtivus palju parem kui puidul.

Kahjuks ei õnnestu joonist siia uppida.

to Imre: Kipsist põranda puhul kasutatakse 17 mm kütte toru ja paksu põranda kipsi. Huvitav miks kõik soome põrandakütte tootjad ehitajad mittemingil juhul ei soovita vesikütet puupõrandasse panna. Sellel kaks vastust. Mõtle ka.

http://autosport.ee/pilt/main.php?g2_vi ... alNumber=1

Arusaadav, puit on halb soojusjuht. Avariiohtu välistaksin, vastasel juhul ei saaks puitu üldse ehituses kasutada. Olen näinud kusagil joonist, mille puhul paigutati toru laagi vahele aga ei mäleta, mis materjale kasutati. Joonisel ei olnud ka paigaldus seletust. Võibolla on mõni sellisest kuulnud?

Njahh 17mm toru saab panna küll,kuid tihedama sammuga,lühema kontuuriga,(20mm max 110jm) ,võimalik ka mingit kummivoolikut ,kax tükki kõrvuti panna(firma nime ei mäleta) eriti peenik teine.Võimalusi mitmeid,kes millega harjunud,mina paigaldan ainult wirsbot,lihtne ja lollikindel ventilatsiooni paneme ka ainult uponori toodangut(olgugi,et metallist kallim)