Ehitusfoorum

Jõudu,

Mõlgutan põrandakütte suunas mõtteid ja püüan aru saada kui palju läheb esimese korruse (~62 ruut) torustik maksma. Toru läheks betooni sisse. Olen uurinud torude hindu ning hinnad jäävad 13 ja 23 krooni vahele. Kas keegi oskab seletada, miks saadaval olevad põrandaküttetorud on niivõrd erineva hinnaga? Loomulikult sõltub hind mitme kihiline toru on jne.
Kas reaalselt seal mingit vahet ka on, kas panna 13 kroonine PE-MDXc või MLC UFH või 17 kroonine pePex (pakub feb.ee) või 21 kroonine Henco-FLOOR või hoopis mingi Greenline jne toru? Kui põrand on õigesti projekteeritud ja ehitatud, siis soojaks peaks ta minema ju ühtemoodi, olenemata sees olevast torust.
Kas on mõni toru või tootja, millest tasuks parema meelega mööda vaadata? Enamus torudele antakse 10 aastat garantiid, loodetavasti peavad ikka kauem vastu.

Tänud vastajatele!

vali odavaim

Torul ja torul on vahe. Kõige paremaks põrandakütte jaoks pean mina pex-a torusid. Peavad oluliselt kauem vastu kui 10a. Uponor pakub oma pex-a kestuseks ajas ca 50a. Läbimõõtudest rääkides saab optimaalseima kulu m2 kohta 20mm-se toruga.
Kuna põrandaküte on süsteem, soovitan läheneda süsteemselt. Mitte nii, et toru ühelt, kollektorid teiselt ning automaatika kolmandalt tootjalt. Ühe firma juppidest asja kokku pannes on garantiiküsimused selged ning ei tekki olukorda nagu üks tuttav kirjeldas : "esialgne väike kokkuhoid osutus pärast suureks laristamiseks".

Hehh, ja mina loll mõtlesin, et väänan toru põrandasse, siis on see igavene...

sashaobrok kirjutas:Hehh, ja mina loll mõtlesin, et väänan toru põrandasse, siis on see igavene...

Lammas.
Sa ära mõtle. Usu kõike mis foorumites räägitakse. Siit saad ainult 100% tõde.
Ma vaid imestan, et keegi ei ole veel ise hakanud endale pimesoolelõikust tegema, foorumist saadud nõuannete järgi.

Äkki Milla-lammas räägib mulle täpsemalt kuidas kõik need eramajad 10 aasta pärast lahti lõhutakse ja kõik põrandad uuesti ehitatakse. Põrandaküte on ju täielik standard eramu puhul esimesel korrusel. Ja kõik seinad ja asjad ammuilma sinna peale ehitatud. 10 a pärast siis kapitaalremont? Mis protsess täpsemalt seda plastikut seal betooni sees siis "suretab"? Või mida nüüd uskuma pidin või mida mitte?

Mina olen täielik diletant. Paraku ei hakkaks foorumitest saadud nõuannete järgi ise küll ehitama.
Kui toru valmistajatehas annab oma tootele 10 a garantiid ei tähenda see ju seda, et 10 aasta pärast tuleb kõik välja vahetada
Püüa parem mõelda, mis selle toruga seal põrandas toimub. Päikesevalgust seal vaevalt et on, seega võib UV-kiirguse toimel toru lagunemise kõrvale jätta. Pigem on 'lagunemine' mehhaanilist laadi. Riskikohad on paisumisvuugid, toru kinnituskohad, tagasipöördekohad. Kui juhtubki torul olema tehaseviga küljes, siis peaks see surveproovi ajal välja tulema.

Leidsin ühe netisaidi, kus on PEX torudest natuke juttu. Selle jutu põhjal peaks valima PEX-a toru, millel on ka hapniku kindel kiht. Hapnikukindlus peaks siis tagama küttesüsteemi komponentide pikema töö/eluea.
http://www.pexsupply.com/resources/pexPlumbing#ratings
http://www.pexsupply.com/resources/radiantHeat#style
Äkki keegi viitsib seletada, kuidas see hapnik ikka sinna toru sisse täpselt saab. Viimastest füüsika/keemia tundidest on juba 15 aastat möödas. Sellest saan ma aru, et igas vees on mingi osa lahustunud hapnikku. Kuid nendest juttudest jääb mulje, et see hapnik tahab vägisi läbi toru seina sinna vee sisse pääseda. Kui toru sees on rõhk kuni 6 bar-i, siis mis teeb selle toru hapnikule nii ligitõmbavaks?? Kas poleks lihtsam nö kõige odavam toru panna ja torudesse ringlema mingi antifreezi lahus, mis seob hapnikku ja on samas ka külmakindel. Siis tuleks küll mingi aja tagant osa sellest vedelikust välja vahetada ja see on keskmisele tarbijale õudukas...

Mille pärast peab põranda-KÜTTE-torus olema külmakindel vedelik?
Urmasr

Sorry, viga eelmises postituses- mitte "peab", vaid "peaks".
Urmasr

Külaline kirjutas:Mille pärast peab põranda-KÜTTE-torus olema külmakindel vedelik?
Urmasr

Kui tahad omale ntx jäähalli teha

Aga hapniku diffusioon huvitab ennastki. Eriti betooni sees olevas torus.

Aga palun, "tasemele" (arusaadav) selgitus peaks olema see selgitus-konkreetselt huvipakkuv alates lk.6

See hapnik ja rooste seos on täiesti arusaadav. Arusaamatu on aga ikkagi, et mis seda plastikut hävitab, et ta 20 aasta pärast näiteks lekkima peaks hakkama?

Lihtsalt vastates on süüdlaseks vananemine. Plastid vananevad - toimuvad muutused keemilises koostises või struktuuris.
Ekspluateerimisel alluvad õhuhapniku, ultraviolettkiirguse (antud juhul vist teisejärguline), soojuse ja niiskuse toimele, mis põhjustavad polümeeride keemilise koostise või struktuuri muutumise, millega
kaasneb omaduste halvenemine- polümeeride vananemine.
Aega ei oska ennustada aga küsi tootjalt või kindlasti on selle kohta ka mingi standard välja antud.
Üks tootjatest on õhku visanud sellise "lubaduse"-

Uponor PE-Xa on läbinud 35 aastased ranged katsetused. 1973. a. andis Uponor (sel ajal Wirsbo) PE-Xa toru näidised Rootsi sõltumatule laboratooriumile Bodycote Polymer AB katsetamiseks. Kolmekümne aasta jooksul läbisid need näidised pideva hüdrostaatilise katsetuse ekstreemsetel temperatuuridel ja rõhkudel. Hiljaaegu lõppenud kolmekümneaastaste püsivuskatsetuste tulemusena ei toimunud ühegi Uponor PE-Xa näidisega ühtegi avariid või purunemist.

Tegemist on muidugi ka ilmselt keskmisest kallima toruga

"Hapniku difusiooni tõkkekihiga PE-Xa torud on valmistatud Engeli meetodil peroksiid- ristseotud polüetüleenist (PE-Xa) vastavalt prEN ISO 15875 ""Plasttorustikud sooja- ja külmavee süsteemides - Ristseotud polüetüleen"". Torud on varustatud etüülvinüülalkoholist (EVOH) hapniku difusiooni tõkkekihiga, mis on pealt kaetud PE kaitsekihiga. Uponor Wirsbo eval- ja pePEX Q&E torud vastavad hapniku difusiooni takistuse osas DIN 4726 nõuetele. Kasutusklass 4 - põrandküte ja madalatemperatuuriline radiaatorküte, lühiajaline temperatuur 95°C. Arvestuslik rõhk 6 bar."

Aga aitab küll, kaua ma teistele leiba teenin

Klassikaline vastus on, et ükski neist põrandakütte torudest pole saadud nii pikalt testida ja analüüsida, et teha kokkuvõttev järeldus kui kiiresti vananeb ja millest. Võid teha vaid teoreetilisi oletusi, et puhas plasttoru laseb läbi rohkem õhuhapnikku kui alupex tüüpi toru. UV kiirgus ei tule siseruumides kõne alla. Ise eelistasin alupexi just sellepärast, järgmine põhjus oli hea painutamine.
Ise arvan, et temperatuur ja õhuhapnik võivad küll vanandada plasttorusi, kuid ikkagi nii pikaealiselt, et mina suren kas enne ära või põrandaküttelahendus läheb moest.

See on tõesti ennustamine. Polümeeride (kui materjali) püsivus jaotatakse klassidesse: <0,5 - >500 aastani eluea järgi ( säilitab esialgsed omadused ja seejärel hakkab vananema). Eelmainitud tegurid kiirendavad ja põhjustavad seda protsessi.
Nii et vastasin lihtsalt küsimusele kuna ennustamisega ei tegele.
Ainult väike märkus kui tohib - UV suhtes ei maksa nii resoluutne olla (UVA kiirgus läbib vaevata aknaklaasi).

Valgusena mõistetakse laiemas mõttes elektromagnetkiirgust infrapunases, nähtavas ja ultravioletses sagedusalas. Valguse toime materjalile avaldub peamiselt keemiliste sidemete lagunemises valguskvandi neelamise tagajärjel. Kiirgus ergastab molekulide koosseisus olevate keemiliste sidemete elektrone. Eriti ohustatud on värvusttekitavad molekuliosad, mille valentselektronid on madala ergastuslävega. Samuti on suuremas molekulis arvestatav tõenäosus, et esineb sidemeid, mille tugevus on väiksem kui nimetatud ergastusenergia ja kvandi neeldumise tagajärjel tekkinud elektronenergia võib muunduda nõrga sideme võnkeenergiaks, mille tagajärjel side laguneb.

Veel teemasse puutuvat

Temperatuuri ja niiskuse ning sageli ka valguskiirguse tsüklite abil uuritaksegi kliimakambrites materjalide püsivust. Vahel nimetatakse seda ka vanandamiseks ja tulemuste põhjal ennustatakse materjali vastupidavust ajas, kuigi aja toimet on ilma ajamasinata siiski peaaegu võimatu hinnata. Samuti on võrdlemisi kahtlane tegevus eseme eluea arvutamine säilitustingimuste põhjal, sest tegelik mõjufaktorite arv on enamasti oluliselt suurem.

Andeks et labaselt copy/paste aga mõistlik tekst, mille kokkuseadmiseks ei ole ise hetkel võimeline

No nii vaevata ta ei läbi, sest inimesed aknaklaasi all ikka pruuniks ei lähe, st. UV neeldub piisavalt palju, et ta oma mõju kaotab. Betoon on juba piisav overkill. Muidu nõus, et aknaklaas ei ole 100% pidur, sest xenoon või mis need gaaslahenduslambid olid siis neid ei võinud toas just kasutada sest UV läks läbi klaaskupli liiga palju.

vana hea Wirsbo 20 mm toru
ei tea ega kasuta muud
küsi Febi Viljari käest kui ei usu

kusagil teemas oli eri torude garantii ajad, palju mingi firma lubab torule, liitmikele ja süsteemile.

henco virsbo
alupex ?

Kas keegi on kokku puutunud 9 mm läbimõõduga Rootsi päritolu Optiheat kütte voolikuga?
http://www.optiheat.se

minivan kirjutas:Kas keegi on kokku puutunud 9 mm läbimõõduga Rootsi päritolu Optiheat kütte voolikuga?
http://www.optiheat.se

Mida sa nii peene toruga tegema tahad hakata?Kust see antud pilt võetud/tehtud on?

Iseenesest asi toimib http://www.youtube.com/watch?v=VW2QyUqJz0Y peenema toruga saab teha valmis põrandale peale põrandakütet.

Saab jah. Palju seda sooja kuskile mujale läheb ? Mingit termoisolatsiooni pole seal kuskil.

Veikko kirjutas:Iseenesest asi toimib http://www.youtube.com/watch?v=VW2QyUqJz0Y peenema toruga saab teha valmis põrandale peale põrandakütet.

Toimib küll,aga nii peene toruga tuleb samm teha väga väike.Suurema pinna puhul tuleb kollektor nagu oreliviled.antud pildil oleva torusammuga elamist küll ära ei küta.

Juhtus kätte rull tähisega PE-XB põrandaküttetoru. Mida härrased sellisest torust arvavad? Kas kõlbab ma kerida?