Ehitusfoorum

Mul on katla taga 2 maakütte PEN-kontuuri, töös olnud 1,5 aastat. Kuna rõhk on vaikselt langenud, olen sel talvel paaril korral kontuuris rõhku tõstnud. Peale viimast rõhu tõstmist aga vajub ühes kontuuris rõhk täiesti ära, seega ei oska kahtlustada muud kui leket.

Millised võimalused on lekke tuvastuseks? Kas keegi on sellise nähtusega kokku puutunud? Mõlemal kontuuril on ka üks jätkukoht, kas on võimalk, et rõhu tõstmisel lõi jätkumuhvi lahti? Kontuuri paigaldusel olin ka ise abiks, mehaanilisi vigastusi (kividest vm) ei esinenud. Tänud ette.

Kas liiited tehti keevisaparaadiga?
Kõige reaalsem, et liited ei pea.

Maa kontuuriks olevale PEN plastiktorule on liited tehtud plastikust muhvidega, mida Dahl selleks puhuks pakub.

Kui tead täpselt, kus muhvid asuvad, siis asi lihtne - kaeva sealt lahti. Praktikute kogemused ütlevad, et keeratavad plastliitmikud on maa alla kõige halvem variant võimalikest. Uued liitmikud pane keevisliitmikud.

jan kirjutas:Kui tead täpselt, kus muhvid asuvad, siis asi lihtne - kaeva sealt lahti. Praktikute kogemused ütlevad, et keeratavad plastliitmikud on maa alla kõige halvem variant võimalikest. Uued liitmikud pane keevisliitmikud.

Nõus, plast liide on sobilik AINULT sellisesse kohta, kus see on kogu aeg silma all ning ei sobi kasutamiseks imi poolel.

Ei ole see asi nende keeratavate liitmikutega nii hull ühti. Oleme ise kasutanud ca 10 aasta jooksul soojuspumba maakaevetööde puhul nii keevismuhve kui käsimuhve. Probleeme on esineneud suurusjärgus võrdselt nii käsimuhvidel kui keevismuhvidel ning ise eelistangi tegelikult käsimuhvi (kuni 40mm läbimäädus õhukeseseinalisel torul). Kui see on õigesti paigaldatud, ei juhtu sellega midagi.

Käsimuhvi eelis on tihend, mis hoiab survet. Ehk liitmik tegelikkuses maa sees ja eriti soojuspumba makontuuri ümber peale paigaldust (pinnase vajumine) ning aastalõikes mängib üksjagu. Seetõttu isegi kui käsimuhv ja toru peaks järgi kuskilt andma, siis kes on proovinud teab, et kui liitmik on korralikult paigaldatud võib isegi terve ringi lahti keerata, ilma et surve torus järgi annaks.

Keevismuhv on küll ühtne toruga, kuid õhukeseseinalise maakütte toru keevitus ei ole sugugi raudkindel. Olen ise kasutanud kokku 3 keevitusmasinat ja ühtegi neist ei saa 100% usaldada. Keevitus on väga piiripealne ning kui muhv on maas näiteks soojuspumbast väljuva toru peal üsna esimeses osas, siis ei ole välistatud ka toru ümber tekkiv jäämass. Keevisliitmikul piisab väikesest toru ja liitmiku vahelisest konfliktist ning jookseb ladinal kõik külmakandevedelik maasse.

Trasside ja paksuseinaliste torude puhul on tõesti keevitus nagu aamen kirikus (kui seda õigesti teha).

Ja lõpuks. Kõige tõenäolisem nii või teisti on tõesti see, et leke on liitmiku kohal. Kui tead kaeva lahti ja kontrolli üle, kui ei tea pole kaa hullu. Kontuuri lekkekoha leidmine on tegelikult väga lihtne, aga sellest ma siin foorumis rääkida ei tahaks. Kui on huvi võta ühendust

Odot, et jätkatud maaküte on igal juhul saadanast?

Tõsi, miseal salata, kõige aprem on kontuur tõesti panna ühes torujadas, ehk ilma liidetata. Aga kui on ca 450m kontuur (mis on maksimaalne pikkus 1 kontuuri puhul, äärmsiel juhul 480) siis ons uht raske 500m rulli kraavis veeretada või kerialaua pealt teise krundi otsa sikutada. Seal on juba teised ohud. Ise kasutame ikka 200m rulli ja liitemuhve.
Kusjuures, käsimuhvidel on kaa suur vahe. Need helesinised ja siniste peadega, mida viiamsel ajal enamus kohad müüvad ei kõlba tõesti kuhugi (sees on ümmargune tihend ja neid ei saa korralikult ei kinni ega pole nad ka usaldusväärsed hiljem). Ise kasutame musta värvi peadega koonustihendiga muhve AINULT. Ma ei tea kas neid enam eestis jaemüügist üldse saabki.

Kindlasti tuleb maakontuurid keevitada, kuna seal tegemist temperatuuri muutustega.Ka miinustega. Vaevalt, et see kummitihend seal miinuskraadidega usaldust äratab. Läheb kalgiks ja lasebki läbi. Kasutame keevitamist ja see mees kes ütleb, et keevitus ei pea, pole kindlasti õige. Egas asjaoskamatu mehe käes ongi tööriist vaid tükk metalli.

Kui oled 10 aastat midagi järjest teinud ei tähenda, et sa veel õigesti teed.
Erva - käi plastikeevituse koolitusel ära. See jutt, mis sa siin kirjutad on täielik JAMA. Mehaanilisi liitmike kasutada maakontuuris on vale.

Lõbusaks vahepalaks - esivanem ehitas suvila maaaluse veetorustiku veneaegsest pem32-st, torude jätkamiseks kasutas sulatusmeetodit, väidetavalt kuumaks aetud kirvest. 35 aastat ja ühendused peavad! Torustik asub 20 cm sügavusel..

Ma teoretiseeriks siia kõrvale siis: Kas nii ei anna pem toru kokku panna, et lõikan otsad ilusti sirgeks, asetan vastakuti ja tõmman klaasriidega tihkelt kinni ja möslan mingi paadivaiguga korraliku juraka sinna. Ja nii mitu kihti nagu ikka neid paate tehakse. Toimib?

sashaobrok kirjutas:Ma teoretiseeriks siia kõrvale siis: Kas nii ei anna pem toru kokku panna, et lõikan otsad ilusti sirgeks, asetan vastakuti ja tõmman klaasriidega tihkelt kinni ja möslan mingi paadivaiguga korraliku juraka sinna. Ja nii mitu kihti nagu ikka neid paate tehakse. Toimib?

Irw. Mida kõike ka välja ei mõelda.
Laske aga edasi S P E T S A L I S T I D

Mõtlengi nii palju kui tahan. Mis see sind kottima peaks? Või?
Tahtsin niisama aretada teemat. Seepärast ka minu küsiv toon.

Spetsalist on ka vahva eesti sõna eksole...

Vene ajal sai plastmasstorusid liidetud nii:
Tsinktoru jupp ca 30 cm pikkune, milline mahtus täpselt plastiktoru sisse. Leeklambiga plastiktoru kuumaks. Pool raudtoru pikkusest plastiktorusse. Seejärel märg külma vette kastetud kalts jahutamiseks plastiktoru peale. Siis teine ots samamoodi. Mingeid pingutusvitsu kasutada ei olnud vaja. Asi toimis samal põhimõttel nagu praegu termokahaneva rüüsiga elektrikud kasutavad. Seda liidet enam ilma kuumutamata lahti ei saanud ja vett pidas väga hästi.

gusgus kirjutas:Kui oled 10 aastat midagi järjest teinud ei tähenda, et sa veel õigesti teed.
Erva - käi plastikeevituse koolitusel ära. See jutt, mis sa siin kirjutad on täielik JAMA. Mehaanilisi liitmike kasutada maakontuuris on vale.

GUSGUS - Mida sa siin plõksid. Sa oled ise ju täielik oinas, sõimad ja laimad ja räägid kuidas on õige. Ole nii kena ja põhjenda siis ära kaa miks just nii on õige ja teisiti on vale. Mitte ära loobi siin põhjendamata argumente. Ja kuidas saab seda valesti teha kui tootja annab oma materjali garantii ja kasutusjuhendi ja seda selle järgi teha ning probleeme pole, siis ütle miks on see vale. Nagu ma ka mainisid, olen aastaid-aastaid keevitanud, nii veetrasse kui ka maakollektoreid. Nii paksuseinalisi torusid kui õhukeseseinalisi torusid, tean täpselt mida ja millal kasutada ning olen üsna veendunud, et tean mida teen. Paigaldanud sadatele objektidele, nii maase, järve kui ka merre. Ma pole ütelnud, et keevitus on vale, vaid seda, et mõlemal on omad plussid ja miinused ja seda on näidanud just praktika. Olenevalt olukorrast ja objekti iseärasustest tuleb langetada valik, mida kasutada. Keevitusel on olemas täiesti alterbatiivid. Loomulikult mingi klaasriidega ma küll ei hakkaks katsetama kui poes on 30 krooni liitmik, mis ei vaja ühtegi tööriista ja kestab maasees aastakümneid.

erva kirjutas:Ja kuidas saab seda valesti teha kui tootja annab oma materjali garantii ja kasutusjuhendi ja seda selle järgi teha ning probleeme pole, siis ütle miks on see vale.

Ei võta siin seisukohta maa-aluste liitmike ja keevituse pikaealisuse vahekorra kohta, kuid oma mehaanikaalane kogemus ütleb, et täismaterjal või sellele lähedase tehnoloogiaga ("keevitustegur 1" on terminina terasemaailmas kasutusel tähistamaks täismaterjaliga analoogsete tugevusomadustega keevisliidet, kuid on olemas ka "keevitustegur 0,7" näiteks) teostatud liide peaks olema oluliselt kauakestvam kui keermesliide (ka vahetihenditega) - ega muidu keermesliiteid veetorude seinasisesteks (varjatud) ühendusteks nagu eriti ei kasutata.

Aga tegelikult soovisin osutada, et tootja garantii kui selline on pikaealiste süsteemide puhul täiesti mõttetu argument - katuseplekile antakse paremal juhul 10 aastat - milline hull iga kümne aasta tagant katust soovib vahetada?
S.t. pikaealiste konstruktsioonide vahel olulist vahet pole omanikule erilist vahet, kas talle lubatakse garantiid 5 või 10 aastat - kui konstruktsioon/paigaldis peab vastu pidama näiteks 25...50 aastat.

madis64 kirjutas:

erva kirjutas:Ja kuidas saab seda valesti teha kui tootja annab oma materjali garantii ja kasutusjuhendi ja seda selle järgi teha ning probleeme pole, siis ütle miks on see vale.

Ei võta siin seisukohta maa-aluste liitmike ja keevituse pikaealisuse vahekorra kohta, kuid oma mehaanikaalane kogemus ütleb, et täismaterjal või sellele lähedase tehnoloogiaga ("keevitustegur 1" on terminina terasemaailmas kasutusel tähistamaks täismaterjaliga analoogsete tugevusomadustega keevisliidet, kuid on olemas ka "keevitustegur 0,7" näiteks) teostatud liide peaks olema oluliselt kauakestvam kui keermesliide (ka vahetihenditega) - ega muidu keermesliiteid veetorude seinasisesteks (varjatud) ühendusteks nagu eriti ei kasutata.

Aga tegelikult soovisin osutada, et tootja garantii kui selline on pikaealiste süsteemide puhul täiesti mõttetu argument - katuseplekile antakse paremal juhul 10 aastat - milline hull iga kümne aasta tagant katust soovib vahetada?
S.t. pikaealiste konstruktsioonide vahel olulist vahet pole omanikule erilist vahet, kas talle lubatakse garantiid 5 või 10 aastat - kui konstruktsioon/paigaldis peab vastu pidama näiteks 25...50 aastat.

Täiesti nõus, et tootjagarantiid ei saa väga üks-üheselt võtta. Seepärast ma räägingi kuidas asi on praktilises elus välja näinud. ISe ma samuti eelistan igal võimalusel keevitust, aga teatud tingimustes ning juhtudel on ka keermesliitmik täiesti võrdväärne minujaoks.
Miks ma selle alternatiivi välja pakkusin ja seda päris nurka ei soovitanud tavakasutaja puhul heita ongi just konkreetne teema ja küsimus. Kus silmas peetakse maaküttetoru paigaldust. Mul on olnud mitmeid pumba kundesid, kes on ise toru paigaldanud. Poest ostnud kenasti maakütte õhukesesinalise toru, ning hiljem koos keevitusaparaadiga kasutanud tavalisi PEM paksuseinalisi veetoru ühendusmuhve, kus keevitusaeg on olusiselt pikem kui õhukeseinalise maaküttetoru puhul. Ehk on toru liialt üle kuumenenud ning ei pea hiljem survet. Või näiteks kui inimene on oma maakontuuri kaevanud katki ja hiljem seda lappinud keevitusega, mõeldes, et see on ainuõige ja tugev variant. Ja siis teostanud keevituse nii, et torus kenasti ära töödelnud ja muhviga kokku ühendanud ning keevituse läbi viinud, aga keevitus lekkib, põhjusel, et toru on sees saanud peale külmakandevedelikku ning keevitus on saanud keevituse ajal jahutust ning on ebaühtlane ja hakkab lekkima. Tegelikult on neid momente veelgi, kus tavalkasutaja võiks minna lihtsama ühenduse peale, mida võid kasvõi veeall teostada ja kestab samuti aastakümneid.
Siit võiks tegelikult teema üle kanda ka teistele süsteemidele, majasisesed tarbevee ja küttesüsteemid, kus tänapäeval kasutatakse peamiselt Al-pex pressühendusi või wirsbo pressi. Kus samuti liidet hoiab ja survet peab kas siis tihend või toru ja liitmiku vaheline kontakt. Ei mingit keevitust. Samamoodi, kui seda liidet teostada juhiste järgi ja korrektselt, ei ole sellega mingit probleemi. Või võetakse sellist ühendust nüüd kui täismaterjali või kui vahetihendiga lidiet???

erva kirjutas:Mul on olnud mitmeid pumba kundesid, kes on ise toru paigaldanud. Poest ostnud kenasti maakütte õhukesesinalise toru, ning hiljem koos keevitusaparaadiga kasutanud tavalisi PEM paksuseinalisi veetoru ühendusmuhve, kus keevitusaeg on olusiselt pikem kui õhukeseinalise maaküttetoru puhul. Ehk on toru liialt üle kuumenenud ning ei pea hiljem survet. Või näiteks kui inimene on oma maakontuuri kaevanud katki ja hiljem seda lappinud keevitusega, mõeldes, et see on ainuõige ja tugev variant. Ja siis teostanud keevituse nii, et torus kenasti ära töödelnud ja muhviga kokku ühendanud ning keevituse läbi viinud, aga keevitus lekkib, põhjusel, et toru on sees saanud peale külmakandevedelikku ning keevitus on saanud keevituse ajal jahutust ning on ebaühtlane ja hakkab lekkima.

No nendel puhkudel on ju tegemist tehnoloogia rikkumisega ehk susserdamise, mitte keevitamisega.

erva kirjutas:Siit võiks tegelikult teema üle kanda ka teistele süsteemidele, majasisesed tarbevee ja küttesüsteemid, kus tänapäeval kasutatakse peamiselt Al-pex pressühendusi või wirsbo pressi. Kus samuti liidet hoiab ja survet peab kas siis tihend või toru ja liitmiku vaheline kontakt. Ei mingit keevitust. Samamoodi, kui seda liidet teostada juhiste järgi ja korrektselt, ei ole sellega mingit probleemi. Või võetakse sellist ühendust nüüd kui täismaterjali või kui vahetihendiga lidiet???

Ma rõhusin rohkem keermesliidete kasutamise momentidele, pressliited peaksid korektse teostuse korral (õiged materjalid + õige kasutusjuhtum + õiged töövõtted) minu iskliku arvamise järgi keermesliidetest oluliselt püsivamad olema (endal ka Wirsbo rõngasühendustega torud majas laiali veetud ja kraanide väljatulekute ühendused jäävad paratamatult seina sisse).

Loe mu komm. uuesti läbi ja tsiteeri meile kõigile milline osa sinu jaoks solvav oli erva. Oinas seekord oled sina, sest uhkustad avalikult sellega, et rikud trassiehituse põhireegleid.
Oma kapsamaal võid ehitada millest ja kuidas tahes . Kuna järelvalvet üldjuhul ei teostata. Kui ehitad järelvalvega projekti järgi siis tänapäeval pole üheski neis kirjas, et meh. liitmikud on lubatud. Kui ehitad trassi tallinna veevärgile, tartu veevärgile jne. siis nende poolt antud tehnilistes tingimustes on suurelt kirjas, et meh. liitmike kasutamine pole lubatud. Keevisliitmike eelistest ei jõua siin kirjutada aga võiksid küsida/uurida tootjalt, nemad kategooriliselt välistavad mehaaniliste liitmike kasutamise kohtades, kus hiljem puudub neile ligipääs.

Ma olen teema algataja uuesti. Kevadel sai asi korda tehtud ja nüüd juba pool aastat ok.

Jätkukoht sai lahti kaevatud ja tehtud keevitusmuhviga. Kuid nagu selgus, selles ei olnudki otseselt probleem (ehkki oli hea tunne, et sai parandus ära tehtud).

Probleemi sai korda kui maakütte kontuuri ringile sai lisatud väike paisupaak (25 või 36L). Nimelt tekkis enne olukord, et maakontuuris langes rõhk mitte lekkest, vaid hoopis kuna kontuuris langes temperatuur ja sellest tulenevalt ka rõhk. Paisupaak vahele ja oligi korras.

Tänud teemaalgatajale, kes viitsis oma probleemile leitud lahenduse siia postitada teiste informeerimiseks. Üldiselt kipuvad teemad peale lahenduse saamist unustuse hõlma vajuma.

Tõstaks teemat

Kuidas siis ikkagi saab leket tuvastada ning kes seda teeb? Äkki kellegil kogemusi? Kas otsitakse lekkekohta heli, temperatuuri või veel mõne muu lekkele viitava asjaolu abil?

Tere!

Mul ka mure selle pagana maaküttega. Sai teine agustis pandud ja algul oli kõik ok. Nüüd aasta vahetusega äkki hakkas piiritus süsteemis vähenema. Majas ei ole näha, et kuhugi jookseks. Ise ei taha eriti uskuda, et kontuur lekiks, aga suurt muud varianti kah üle ei jää. Kontuur on 2 ringi a 250 m ning torud mõlemad ühes tükis. Masin on Nibe 1245.
Oskab keegi nõu anda mis on valesti või kuidas seda pagana leket leida?
Tänulik iga vihje eest, mis asjaga edasi viiks.

Palju kaob vedelikku? Kas spirt või glükool süsteemis?
Võibolla lihstalt mahukahanemine (kui ilma paisupaagita), kuna augustis maapind kõige soojem, praegu juba kõige külmem aastalõikes. Teeb ikka mitu head liitrit arvetsades temp muutumist.