Ehitusfoorum

Päris asjalik artikkel:
http://www.toode.ee/?module=news&id=22

Hea meel on näha, et lõpuks ka õiget juttu ajatakse. On ju plektitootjad pidevalt rääkinud, et nemad on kerged ja kõik teised, eriti just kivi aga raske ja katusele ei sobi, sest sellist koormust ei kannatata välja. Nüüd siis tunnistatakse, et tegelikult on see lihtsalt oma toote paratamatu marketing, mida peab rääkima.

Tsiteerinn aga täiesti õiget lauset: "Korrektselt renoveeritud või uusehitusena valminud hoonete katuste jaoks ei ole praegune lumeolukord midagi eriskummalist, projekteerimisel kasutatavad varutegurid peaksid tagama ka tunduvalt suuremate koormuste kandevõime. "
Tõde on see, et lumi ja tuul moodustavad katusele mõjuvatest jõududest ca 76-79 %. Selliste jõududega on alati arvestatud ja enamgi veel - tavaliselt arvestatakse üle. Seega suurt probleemi tegelikult karta tõesti ei ole. Puitmaterjali pehkimisest tulenevad probleemid on aga tõesti olemas. Seega - jälgige et katus korralikult tuulduks ja et pehkinud puitu katusel poleks. Kui on - soovitaks igaks juhuks ka lund lükata.

Ma küsiks, et mispärast neid kaarhalle ja teisi lameda katusega rajatisi ikkagi kokku vajub, need peaks ju ekstra tugevalt ehitatud olema ja inseneride poolt kordi läbi arvutatud .

Külaine 2 võiks mõelda ka natuke laiemalt. Kergem katusekatte materjal + lumi versus kivikatus + lumi. Siin ei räägi keegi paratamatust marketingist, KUNA paljud katusekatted jõuavad katusele selliselt, et näiteks profiilplekk vaid ostetakse tootjalt. Paigalduse eest nemad vastutada ei saa. Kui nüüd on tehtud kuskil viga, siis see võib saabuvate sulailmadega palju kurja teha.
Viidatakse sellele, et targem on probleeme vältida ja katused puhtaks lükata.
Paljud lamekatused/kaarhallid jm. vajuvad kokku erinevate probleemide koosmõjul. Enim kajastust leidnud "kilehallid" ei ole mõeldud taluma sellist koormust. Kui rääkida kasvõi metallist hallist, siis seal võib olla probleemiks nõuka-aegne ehitusviis ja hooldamata kandesüsteem.
Uutel ehitistel reeglina selliseid probleeme lumega (kokku kukkumine) ei ole. Siiski, targem karta, kui kahetseda.
Nädalavahetusel lubab lumelisa, nii et siis on seda katustel juba mõnel juhul 600mm- paneb mõtlema!

Rumal küsimus vist - miks hirmutatakse, et enne sulade saabumist peaks lume katuselt alla ajama. Kas siis sulalumi on raskem, kui praegune lumi? Kust seda raskust sulaga juurde tuleb? Katusekalle ca 30 (eterniit) Kas peaks hirmu tundma, kui praegu püsib ja aastaid juba nii olnud ja pole katuselt lund rookinud. See talv küll vist pisut lumerohkem, kui viimased 10 aastat, kuni see katus tehtud.

Loomulikult on sulalumi raskem, kui praegune lumi. Sinulegi soovitaks katus puhtaks ajada, kuna sulaga võib hakata plaatide vahelt vett sisse pressima + katus pole ju ka esimesest noorusest ehk.

Kuidas on sulalumi raskem kui praegune? Kui juurde ei saja siis ju koguseliselt kaal jääb samaks. Praegu katusel kohevat õhulist lund näiteks 50cm mille erikaal väike. Sulades lumi kukukb kokku ja katusel näiteks 25cm lund mille erikaal suurem. Kuid kui nüüd erikaalud ja mahud läbi korrutada peaks ju suht samasse auku tulemus tulema? Või olen ma väga rumal ja saan millestki totaalselt valesti aru? Sulaga igaltpoolt vee sissepressimisega täiesti päri.

Mis seal loomulikku, minagi arutlesin Raixi moodi, et kust see sulaga kaalu juurde tuleb ? Teine ja arusaadav põhjus sulavee läbipressimine plaatide vahelt aga selle vastu on korralik (vist?) aluskate.

kaua võib seda lambajuttu kuulata, et sulalumi on raskem. Tihedus e. erikaal on teine jutt - 1kg klaasvatti kaalub ikka sama palju kui 1 kg klaasi.

Võta 2 nõudepesu käsna.. Leota ühte käsna vee sees (nii,et see läbi märguks) ja teine jäta kuivaks. Kumb on raskem, kui võrdlema hakkad?

Käsnade jutt on muidugi jama, aga seda küll, et kui sula ilmaga sajab veel ka vihma, jääb osa vihmavett katusel oleva lume sisse kinni (jäätub?) ja muudab olemasolevat lumekoormat raskemaks.

Kui käsna jutt oli jama, siis proovin teise nurga alt.. Kohev lumevaip võib kiiresti ohtlikuks saada, sest sulaga endasse niiskust imenud lumi muutub viis korda raskemaks.

Kas oled kunagi lund rookinud? Sula lund on suhteliselt raske tervet labidatäit korraga võtta, seevastu sõmerat lund suudad võtta probleemideta ka kuhjaga oma labidale.

Konstruktsioonide arvutamisel kandevõimele (st tugevusele, et katki ei läheks) on alaliste koormuste varutegur 1,2 ja muutuvate koormuste varutegur 1,5. Sellele lisandub veel materjali varutegur.
Arvutamisel kasutuspiirseisundile (läbipainded, kasutamise ebamugavuste vältimine) varutegureid ei kasutata ehk nad on võrdsed 1-ga.
Paindele töötavad konstruktsioonid (talad, sarikad) painduvad enne pähe sadamist läbi – puidul ja terasel rohkem, betoonil küll vähem, kuid see-eest tulevad betooni praod. Postide purunemisel nõtkele ja talade purunemisel põikjõule silmaga nähtavat hoiatust reeglina pole – tulevad paugaga pähe.

Sul on selles õigus, et kui labidatäie kohta, kui kogus on sama, st näiteks 30cm x 30cm x 30cm ehk kui ruumala on sama.
Aga kui sõmerat lund labidatäis kaalub näiteks 1kg (suvalt panin), ja see ära sulab veeks ja uuesti ära külmub on ruumala väiksem, aga kaal jääb samaks, ikka 1kg.

Kuhu jääb sinu mõtetest õhuniiskus/sademed? Katusel on reeglina KINNI TUISANUD lumi, mitte maapinnal nähtav kohev/kerge lumi. Lume mass katusel kasvab ajaga. Näiteks paar päeva pärast sadu on lume raskus katusel kasvanud 2x. Nädala pärast 3x.
Tänase seisuga võib 100m2 suurusel katusel olla sulaga kuskil 20 tonni lund. OK, võibolla vanal majal kannatab sarikas välja selle koormuse, aga kas ka kõik ühendused?

Viimati oli registreeritud paanika aastal 1985, kus paljud katused "kopsti" kaela kukkusid.
Eks iga peremees teab ise, kuidas oma vara kaitseb. Samas lollus oleks olla teistele näiteks, et nii ei tohiks majaomanik käituda, kui katus mingil põhjusel kokku kukub.
Natuke trenni ja lumi maas, uni rahulikum.

Vat selle tulevate sademete pärast ka oma auto varjualuse katuse puhtaks lükkasin. See on väikese kaldega ja sai peal olla. Aga mida teha kui katus on 35 kraadi. Sinna peale minna ei saa. Tõstukiga, ligi ei pääse. Pika redeliga? Tegu kivikatusega.
Ainult kas sellise kaldega katuselt lumi ise alla ei kuku. Või kukub koos kividega?

Eestikinnisvara kirjutas:Kuhu jääb sinu mõtetest õhuniiskus/sademed? Katusel on reeglina KINNI TUISANUD lumi, mitte maapinnal nähtav kohev/kerge lumi. Lume mass katusel kasvab ajaga. Näiteks paar päeva pärast sadu on lume raskus katusel kasvanud 2x. Nädala pärast 3x.
Tänase seisuga võib 100m2 suurusel katusel olla sulaga kuskil 20 tonni lund. OK, võibolla vanal majal kannatab sarikas välja selle koormuse, aga kas ka kõik ühendused?

Viimati oli registreeritud paanika aastal 1985, kus paljud katused "kopsti" kaela kukkusid.
Eks iga peremees teab ise, kuidas oma vara kaitseb. Samas lollus oleks olla teistele näiteks, et nii ei tohiks majaomanik käituda, kui katus mingil põhjusel kokku kukub.
Natuke trenni ja lumi maas, uni rahulikum.

Nu mis moodi saab millegi mass mittemillegist kasvada? nonsens.
Sa ajad segamini, et lumi vajub kokku st.tiheneb ja siis tekibki petlik kujutlem,et labidat on raskem liigutada.Lumi on lihtsalt külmunud vesi ja vesi ei muuda oma massi, olgu ta külmunud,sulanud,soolane,mage,värviline või mida iganes.
Loomulikult ei tohi lumekoormust alahinnata aga paanikat pole mõtet külvata.

sula ilmade aegu hakkab miinus kraadides lumi enda poole meelitama sooja õhuniiskust
ja selle lihtsa füüsikareegli tõttu ta muutubki raskemaks

Füüsika terminites mingit meelitamist küll ei ole, aga veeaur kondenseerub tõesti külmale pinnale. Sellest tekib härmatis, aga kas samal põhjusel muutub ka katusel olev lumi raskemaks? Raskemaks see muidugi ei muutu, vaid seda tuleb sinna lihtsalt juurde.

Palju konstruktsioni kandevõime arvutamine maksab, kas keegi on tellinud?
Mul selline asi tegemata ning ei oska täpsemalt öelda, millal peaks hakkama katusele ronima ja lund maha ajama hakkama . Harja lähedal kohati oma 50 cm aga üldiselt 20-30 cm
Katuse joonis selline http://www.roometi.com/toestus.jpg



Terv

eml võiks ikka kohe seda lund maha ajama hakata. Mul üks maja umbes sama kaldega ja käisin eile seda puhastamas. Lumi oli kihiline e vajunud ja nii 40-45 cm paks. Teistelt katustelt on juba üks ring varem peale tehtud. Parem ikka karta, kui kahetseda. Tuleb järsku sula koos lõrtsi ja vihmaga, siis koormus suureneb järsult. Külma ilmaga muutub lumekiht katusel ikka järjest kergemaks. Külmund vesi aurab ju samuti...

taastaja

Eestikinnisvara kirjutas: Lume mass katusel kasvab ajaga. Näiteks paar päeva pärast sadu on lume raskus katusel kasvanud 2x. Nädala pärast 3x.

oled ikka adekvaatne?

A neile kes armastavad käsnajuttu ajada ja viimase uduse argumendina välja paiskavad et "füüsika junõu"... neilt ma küsiks:
1. Mis vahe on absoluutsel ja suhtelisel (relatiivsel) õhuniiskusel? Kummast räägib meile Merike Merilain ilmajaama alati ragiseva telefoni otsas?
2. Mis moel see lumi siis ümbritsevast õhust niiskust "imab" - kas kapillaartõusu läbi või absorbeerumise korras?

Ei hakka siin pikalt argumenteerima, kuna endalgi katuse puhastus käsil
Neile, kes suudavad kuulata ragiseva telefoniühendusega naisterahvast soovitaks mõelda, kas kevad on tulnud ilma sajuta?
Mis väljub hoonest?

Küülalise selgitus kõige adekvaatsem. Juurdetulnud vesi (vihm, lörts, kondenseerunud õhuniiskus) ei saa viiel erineval põhjusel katuselt alla, külmab olemasolevale lisaks ja lisab koormust. Kihi paksus ei kasva, küll aga tihedus.
Kapillaarjõud ongi kah mängus!

Paks lumekiht, sadu jne, need kõik teevad katuse raskeks.
AGA
ma ei saa aru küsimusest "Mis väljub hoonest?"
Kas see mida ma ei tea, mis väljub hoonest teeb ka katuse raskeks?