Ehitusfoorum

Katus sai ehitatud hingava aluskattega ja katuse aluskate sai paigaldatud harjani ja ülekattega, et hari oleks suletud.

Viga on selles, et oleks pidanud harjast olema avatud, st tegema nagu mittehingava aluskattega.
Ei teadnud seda, et kui hingavat aluskatet kasutatakse külmas konstruktsioonis, siis toimib ta mittehingava aluskattena.

Hingavana pidi aluskate toimima ainult siis, kui sarikatevaheline soojustus on paigaldatakse otse vastu aluskatet.
Sellise lahenduse tulemusel tekkiv sooja ja külma õhu rõhkude erinevus surub niiskuse läbi aluskatte katusekonstruktsioonist välja. (lõik paigaldusjuhisest) http://www.monier.ee/fileadmin/bu-files ... LOWRES.pdf

Kuna mul harjast suletud, siis juhendi järgi oleks pidanud ka soojustus olema paigaldatud harjani.

Aga minu katuslae soojustus lõppes ära katusekorruse horisontaalse lae soojustusega.
Katuse ülemine "kolmnurk" jääb külmaks ruumiks, siis oleksingi pidanud jätma harja avatuks.

Selles külmas ruumis nüüd puudu tuulutus, ning aluskate seest kondentsveega endale palju härmatist kogunud(tegelt lausa lund).
Kui ilm läheb sulaks, siis hakkab kogu see külmunud kondendsvesi aluskatte all tilkuma nagu sajaks vihma ja tilgub katuslae horisontaalse soojustuse sisse. Ilmselt sealt voolab lõpuks ka laepeale ja hakkab lage rikkuma jne edasi jamasid tekitama, millepeale isegi mõelda ei taha.

Siit küsimus kuidas saaksin selle katuse ülemise kolmnurgse tipu tuulduvaks?
Üks variant on, et harjakivid ja mõlemalt poolt ülevalt 1 rida katusekive ka maha ja teha see tuulduv vahe.
Aga võibolla on ka muid mooduseid millepeale ma ise ei tule?

head uut !..... nüüd oleneb millist harja tihendit kasutasid? üks võimalus on seestpoolt kile katki lõigata (harja tipust)

Teed maja otstesse kolmnurkadesse tuulutusaugud?

roof kirjutas: head uut !..... nüüd oleneb millist harja tihendit kasutasid? üks võimalus on seestpoolt kile katki lõigata (harja tipust)

Plastikust harjatihendit kasutasin.

sashaobrok kirjutas:Teed maja otstesse kolmnurkadesse tuulutusaugud?

Kas aukudel pealks ka miski suurus olema, et toimiks piisav tuulutus.
Kas augud peaksid olema võimalikult tipus?

Vaatasin, et seal kolnurga osas on kahe aluskatte üleminek. Ühendus jääb kuskile keskele.
Praegu aluskate (divoroll universal S) pandud sarikatega risti ja oma liimiribaga ühendab teist ülekattega.

Esialgu proovin enne kui midagi lõikama hakkan, siis katsun liimiribaga kinnioleva ülekatte lahti teha ja midagi vahele panna, et tekiks õhuavad. Ei jää just räästa ülaossa, aga võibolla mingi tuulutus hakkab olema.

Otsaseina tuulutusavade suurus võiks olla 10 dm2 100 rm katusepinna kohta.

maitc kirjutas:Otsaseina tuulutusavade suurus võiks olla 10 dm2 100 rm katusepinna kohta.

Katusepinda kokku 140m2. Selle järgi tuulutusavad 14dm2. Kas mõlemasse otsa 14dm2 tuulutusauk?

Kuid miks katusepinna järgi tuulutusava arvestada? Ma arvan et, sellisel juhul on kogu katusepinna järgi vaja arvutada, kui tegemist oleks mittehingava aluskatte konstruktsiooniga, kus tuuldumine peab olema ka aluskatte all ja sealt tulev niiskus tuuldubki läbi katuse ülemise kolmnurgas olevate tuulutusavade kaudu.

Mul tegemist mittehingava konstruktsiooniga ja tuulduda on vaja katuse ülemisel kolmnurga osas. Sel jujul kas tuleks arvutada m2 osaga, mis selle kolmnurga osasse jääb?

Arvutataksegi kogu katusepinna järgi.Antud juhul 140m2=14dm2.Mõlemasse seina siis 7dm2.

Mis sinna aukudele väljapoole otsa pannakse, et lumi sisse ei tuiskaks?

Vent restid saada igas poes igas mõõdus. Roostevabast sõrestiku taga on ka mingi plastik putukavõrk.

Siis vist ka horisontaalsele soojustusele tuuletõke panna, kui selle külma kolmnurga auklikuks teed.. mul tegelt omal sama ja materjalid asi enamvähem.. seestpoolt jah divorol härmas ja ega sealt tilkuma vist eriti ei hakka miskit, pigem ikka voolama alla ja kogunem lae servadesse/soojustusse..

Enda majal ehitasin katuse viilualuses kolmnurgas, viilu otsa, kolmnurkse tuulutusava mille põhja laius on 120 cm ja selle haarade kalle on katusega üks - 37 kraadi. Ava katab rebasepuuri võrk ja avast seespool on 20 sm kaugusel pleksiklaasist vertikaalne paneel, mis on mõnevõrra avast suurem. Paneeli all on sademete kogumiseks madalate äärtega kandiline, plekist kandik. Mis sisse tuiskab koguneb suuremalt jaolt kandikule ja aurab hiljem ise ära.
Igasugu putukavõrke ei kasuta põhimõtteliselt neis kohtades mille kaudu toimub katusekonstruktsiooni tuuldumine. Kõik see tolm ja ämbliku võrgud ummistavad need varem või hiljem ära ja talviti lendab sinna otsa veel härmatis. Momendil on tavaline aiavõrkki väljas härmatisest umbes...

Kas sul on seal, kus katuslagi lõppeb, pealt soojustus kinni kaetud tuuletõkkega? Kui pole, siis ei aita mingi tuulutus. Kata korralikult kinni ja härmatist enam ei teki.
Härmatis sellepärast tekibki, et aluskatte alla pääseb niikus. Kui ventilatsioonitorustik läbi ei lase siis peab niiskus kuskilt tulema. Kõige tavalisem ongi, et loodetakse selle aluskatte peale ja jäetakse lae peale tuuletõke tegemata. See aga maksab kätte.

Mida sa nüüd jahvatad igas teemas oma tuuletõket? Sinu juttu jälgides: kas siis tuuletõke peab niiskuse kinni?

Piikel kirjutas:Kas sul on seal, kus katuslagi lõppeb, pealt soojustus kinni kaetud tuuletõkkega? Kui pole, siis ei aita mingi tuulutus. Kata korralikult kinni ja härmatist enam ei teki.
Härmatis sellepärast tekibki, et aluskatte alla pääseb niikus. Kui ventilatsioonitorustik läbi ei lase siis peab niiskus kuskilt tulema. Kõige tavalisem ongi, et loodetakse selle aluskatte peale ja jäetakse lae peale tuuletõke tegemata. See aga maksab kätte.

Kus koolis seda õpetatakse, et tuuletõke peab niiskuse soojustuse sees kinni hoidma? Või tegid mõnest tunnist poppi ja vorpisid pärast kursusekaaslase töö pealt maha?

Mind huvitaks antud juhul küsimus, kas laes ja katuslaes on olemas ka aurutõke?

Ma ei tahaks seda arutelu siin risustada, aga keegi pottsepp Piikel on ka eelnevatel teemadel sõna võtnud. Tuleb tõdeda - mitte edukalt. Ärge uskuge hundi juttu. Vabandan halvasti ütlemise pärast. Aga jäi ka mõnes eelmevas teemas silma. Seega otsustasin hoiatada.

Kas selle teema pealkirjas väidetule, (hingav aluskate külmas ruumis ei hinga) on ka kusagil põhjendus?
Seni kui seda väidet keegi ümber ei lükka, ma arvan, et hingab küll.
Lihtsalt, igal materjalil (materjalikihil) on mingisugune diffusioonitakistus (0...lõpmatus). Kui niiskuse protsent õhus ületab matejali endast niiskuse läbilaskmise võimet, jääbki niiskus kondensaadi näol selle taha kinni. Konkreetsel juhul nii oligi. Kui lasta kraanist vett suure survega joosta ja kraani kauss üle hakkab ajama, siis ei tarvitse veel toru umbes olla. Keerata kraan kinnimale ja asi toimib.
Konstruktsioonid projekteeritakse nende normaalsele ekspluatatsioonitingimusele. Kui neid tingimusi ei ületada, tulevadki probleemid.

Monieri juhendis see kirjas, kuidas oleks pidanud tegema hingava aluskattega külmas osas. Seal öeldud, et oleks pidanud tegema mittehingava aluskatte juhendi järgi selle harja tuulutuse.

Kindlasti on sel aluskattel difuusus olemas, aga kas piisav.

Kui sai katust teha, siis oli veel lafarge roofingu nimi ja juhendis seda juttu polnud, mis praeguses juhendis.

Igal juhul kate alt härmas ja kui sulaks läheb, siis hakkab tilkuma nagu vihma.

käisin täna pööningul ja avastasin sama, hingav aluskate härmatist täis kohati jääs , sarikad märjad, villale härmatist kukkunud jne. kelba otstesse tehtud tuulutused aga tuul seda niiskust ära ei vii. majas olemas vent vabalthingav ja sundmootoriga. ei saa aru kust selline niiskus sinna saanud on ja mida võiks teha selle efektiivseks eemaldamiseks.tänud

Tere,
Minul samuti käsil vana maja pööningu soojustamine...ja samuti katusemehed panid hingava kile ole harja sedasi et mingisugust ava ei jäänud... Nüüd siis sügisel lõikasin kõikide sarikate vahel seestpoolt kolmnurga tipus noaga kile lahti... Nüüd idee poolest peaks võtma katuse harjast mõlemalt poolt ca 2rida kive maha ja paneme distantsliistu peale kile (nagu monieri juhendist), aga kuna harjakivi alla on pandud see wakaflex, siis hetkel ei näe põhjust seda teha... Igatahes tuulutus toimub väga hästi...sest kui pööningul villa panen siis on kuulda kuidas tuuletõkke taga katusekile tuule mõjul loperdab vms..

Inimesed, saade aru, on olemas insenerid, kes probleeme lahendavad. See ei ole normaalne, et üks loll annab teisele nõu. Kui teil mõlemal sarnased probleemid, järelikult mõlemal valesti ehitatud asjad. Ärge neid kilesid seal midagi lõikuge, probleemide lahendamiseks on olemas teised võtted. Kuna asja pole ise näinud, siis täpselt ei saa ka öelda, mis viga, aga kui asja näeks, siis teaks. Viga võib olla ka selles, et räästa laudised ilu pärast üksteise kõrvale löödud ja pole jäetud tuulutusvahesid ca 2cm laudade vahel ja harja tuulutus ka probleemne. Selline mees, nagu Karl Õiger TTÜ-st rääkis, koolis, millega teie pull lõppeb. Abi ei maksa palju, aga oma peaga välja mõeldud lollus, läheb vähemalt 100 korda kallimaks. Lõpptulemusena vahelae vill märgub ja see ei kuiva elu sees välja ja te peate selle välja vahetama. Tootja juhendid head, aga neist tuleb ka osata aru saada. Hingava ja mitte hingava aluskatte vahe on see, et ühel juhul tohib panna soojustuse vastu aluskattekile, teisel juhul on soovitav jätta 10cm õhuvahe. Sellist asja ei ole olemas, et hingav muutub mitte hingavaks, on olemas ainult lollid naabrid ja turumutid, kes sellist möla ajavad. Aluskate eesmärk kaitsta hoonet juhul, kui kuskil katus lekib, mis aga juhtub siis, kui seda minna noaga sorkima, ei pea just geenius olema.

Tere lugupeetud "hingava" aluskattega probleemide käes vaevlejad. See "hingava" aluskate probleem hakkab sellest, et see "hingavus" on suhteline. Ka sellel kilel on teatud aurutakistus (väikem kui tavakilel) , muidu ta vett kinni ei peaks. Kui sisemistel kihtidel puudub aurutakistus (valubetoon, aurutõkkemembraan) ja sisemine aur pääseb üles "hingava" aluskatte alla, siis ekstreemtingimustel on see kondensi teke paratamatu. Vastavalt ehitusfüüsika instituutide soovitustele on alati soovitav katusekonstruktsioonis paigaldada ka sisemine aurutõke, mitte lootma selle peale, et "hingav" aluskate laseb piisava intensiivsusega auru läbi. Lugupidamiega. Alar Piirfeld

Mul on hea meel tõdeda, et oma ülal-pool tehtud postituses ütlesin (või vähemalt mõtlesin)sisuliselt sama, mida ka Hr. Piirfeld siin kokkuvõtvalt teeb. Järelikult võib öelda, et mul pole päris kõik mööda külge maha jooksnud. Ja kiitma peab ka meie kõigi õpetajat Alar Piirfeldi.
Ehitamine - see on ka elukool. Nagu kooliski on siingi kahte moodi õppureid. Ühed, kes võtavad õppimise tööd täie tõsidusega. Teised kes on rohkem "pullivennad", kui vaja siis spikerdavad. Aga spikerdamisega on see suur jama, et kui aru ei saa, siis võib valesti minna. Ehituseeluülikoolis sama lugu. Ja sealt need probleemid tulevadki.

Hommik. Ka aurutõke kaldlakke ei ole lahendus, kui inimesel tilgub juba. Paned aurutõkke ära, hakkab tilkuma aurutõkke pealt. Viga ikka selles, et niiskust seal üleval liiga palju, lihtsa näitena kasvuhoone efekt, kus sees kõik tilgub, aga kui avada uks ventilatsiooniks, kuivab ära.

Minu katusealuse aluskate seest kondentsveega endale palju härmatist kogunud suurim põhjus oli laeluuk, mis ei hoidnud auru kinni. Soe niiske siseõhk läks praktiliselt ilma takistuseta pööningule.
Majas puudub ka veel ventilatsioon. Kui selle valmis ja tööle saab, siis ilmselt tekib ruumi ka väike alarõhk, mis ei lase niiskusel minna sinna kuhu ei taha, vaid väljub ventilatsiooni teel.