Ehitusfoorum

Küsimus selline,
krunt on naabrite omast madalam ja kõik vihma- ning sulavesi kipub kogunema minu krundile. Krundi piiril on äravoolu kraav, aga kahjuks see vesi sinna ei taha jõuda.
Plaan on järgmine: teha oma krundile läbiv kraav, panna sinna drenaazitoru, killustiku (geotekstiil ümber) ja uuesti kinni ajada. Kraavi plaanin teha T kujulise , et oleks seal ees ka kust põhiliselt tundub peale jooksmas ja siis suunata ots krundi piiril olevasse kraavi.
KAs kellelgi on sarnast kogemust asja töötamises või oskab keegi paremat nõu anda.

Aga ega sul muud ei olegi teha. Vesi läheb ikka sinna kuhu ta saab voolata (kraaviteema) või kuhu ta aetakse (mingite pumpadega näiteks). Sul polegi muud teha kui uurida, kuidas teha selline asi, mis kõige kaeum vastu peab. Ise tegin sama asja aga maja ümber. Enam ei ole keldris sääski ega konnasid.

dumbuser kirjutas:Aga ega sul muud ei olegi teha. Vesi läheb ikka sinna kuhu ta saab voolata (kraaviteema) või kuhu ta aetakse (mingite pumpadega näiteks). Sul polegi muud teha kui uurida, kuidas teha selline asi, mis kõige kaeum vastu peab. Ise tegin sama asja aga maja ümber. Enam ei ole keldris sääski ega konnasid.

Suur tänu, ma loodan, et kui mul see "kraav" on suhteliselt maja lähedal, siis "meelitab" ka selle vee sinna, mis muidu tahaks vundamendile liiga teha.
Kas sa omal siis tegid ka sarnase põhimõtte järgi nagu ma seda teostust esimeses küsimuses kirjeldasin?

Drenaazikraav läks ümber maja. Kõige ülemise osa kõrgus oli teada ja siis arvutasin selle põhjal välja, kui madalal see kogumiskaevu minev toruots peab olema. Edasi läks kraav natuke sügavamaks kõrgusmärkidest. (Õhtul ja laseriga oli väga hea nneid märke majaseina kriipseldada) Ja siis tuli kokku selline silinder. Väljast sisse - killustik(10cm), geotekstiil, killustik (10cm), drenaazitoru (11cm). Mõte oli siis selles, et ehk peab mingi 10+ aastat vastu, enne kui ummistub. Vbl oli ka mõttetu töö aga ma arvasin, et kui see veega koos liikuv asi selle geotekstiili ummistab, siis otse toru ümber mähituna ja killiustikuvõrra suurema toru ümber mähituna on tekstiili pindala vahe kordi suurem. Jämedam toru aga maksis rohkem. Seega tegin siis justkui killustikuga toru diamteeri suuremaks. Igasugu käänakute ja pöörangute juurde tegin maapeale tulevad torud. Et ehk saab mingi survepesuga asja kuidagi puhastada. Siiani töötab. Edasi tahan teha sinnasamasse kraavi ka katuselt tuleva vee äravoolu. Selle aga paneks juba kanalisatsioonitorusse ja drenaaziga saab ta kokku alles kogumiskaevus, kuskohast see vesi ka krundilt välja voolab. See vihmaveeteema peaks siis tulema kuskil pool meetrit maapinnast allapoole. Drenaaz on kuskil 1,3 meetrit. Ühtlasi tegin ka vundamendile hüdroisolatsiooni ja vahtplaatidega soojustuse. Niisama kraavi kaevates peaks ka traktoriga hakkama saama, otse seina äärest ei kaeva aga ükski asi piisavalt puhtaks. Seega sügasin käsitsi. Õnneks oli kuiv suvi ja kuna mul kiiret polnud siis läks umbes 70 meetri majaseina lahtikaevamiseks ja vajalike tööde tegemiseks ligi 3 kuud. Kuna pinnas oli sinine savi (selline, mida pidi kangi või kirkaga lahti raiuma) siis polnud ka kraavi kokkuvarisemise muret. Kui sa seda jama nüüd välja kaevad siis laota enne mingi kile või asi maha. Mitme kuuga sureb küll muru ära aga esiteks on lihtsam seda jama sealt kile pealt ära korjata ja teiseks taastub sul esialgne muru suhteliselt kiiresti. Kui aga pind on puhas muld siis vast pole mõtet. Kuna minul olid savikamakad siis minu puhul oli see pea ainumõeldav lahendus. Ehk targemad viitsivad kah midagi seletada või minu täiesti valed asjad ära mainida.

/...aga kahjuks see vesi sinna ei taha jõuda.../ Hea hädaline, kraav võib sul ju krundi piiril olla, kraavi võib ju ka suisa mäe otsa kaevata, aga vesi, sunnik, läheb sinna, kus madalam. Kui kraavis, näiteks, on takistus - mühk, või on kraavi põhi ja uulits sinu krundi pinnast kõrgem, siis saad ainult pumbaga vett kraavi sundida.
2. Tavaliselt linnakruntide kraavid pärinevad 50 - ndatest ja on lootusetult täis vajunud; millal viimati seda kraavi korrastati, puhastati, süvendati? Vee tasapind krundil ei saa olla madalam, kui vee tasapind kraavis, eeldusel, et see kraav üleüldse toimib.
/...Plaan on järgmine: teha oma krundile läbiv kraav, panna sinna drenaazitoru,.../ Saad portsu raha ja tööd raisata, a tulemuseks on vett täis ja uppunud drenaažitoru.
Võta appi mõni nivelliga abiline kes pisut asja jagab ja ära raiska raha uisapäisa.

Kust sellise töö asjatundjaid leida ning mis 60m kraavi kaevamine koos drenaažiga maksma läheks?
Krunt ise on savisel pinnal ning selle all kohe paekivi.

mis hea pärast sulle see kraav veel vajalik on,drenaazist aitab,ise panin ta meetri sügavusele ning 5 meetri kaugusele majast,50 meetrit pikk.Tõmbas isegid kahe naabri hoovid kuivaks,kaks kuud ei olnud vihma no niikui nii drenaaz nirises

Tere,

Veel üks näpunäide mis viga tihti tehakse on see, et drenaazi toru pannakse vale kattega

Savisele ning turbasele pinnasele sobib AINULT kookos kattega toru.
Kõikidele muudele pindadele võid paigaldada geotekstiiliga toru.
Mõlemal puhul on nad juba tootja poolt kaetud mis tähendab, et toru täite ümber enam pole vaja geotekstiili kasutada.

Tervitades,
www.technet.ee

tere,
elan uuselamu rajoonis ja nagu ikka uutele elamurajoonidele kohane on ka häda sadeveega Krundi otsas elektrikapp täitsa vee all, lausa ohtlik on elektrinäitu vaatama minna. Siit siis minu küsimus: Kas võib sadevett kanalisatsiooni kaevu suunata või hakkab hiljem kanalisatsiooni kaev üle ajama ja maja kanalisatsioon ei toimi korralikult?
Ostes ütles maakler küll et sinna vedada aga eks nad räägivad lambad ka lehmadeks
Mõtlesin et uuriks ennem vähe maad, kui kanalisatsiooni kaeu auku puurima hakkan

Kohalik omavalitsus või teenuse pakkuja sellega kindlasti nõus ei ole, kuna a) suureneb reovee kogus (rohkem pumpamist=energia kulu jne), b) lahjeneb reovee konsetratsioon, mis jätab bakterikesed nälga ning halveneb puhastus kvaliteet.
Kui veel kuhugi minna on, st et reovee kaev jõuab vee vastu võtta ja ära juhtida, siis ei tee see majale midagi.

Reovee käitleja jahib selliseid laskmisi ja tänapäeva moodsad online süsteemid aitavad reaalajas juba sellise veelaskja kindlaks teha. Edasi on juba juristide asi kuidas lepingu rikkuja piinapingil tõmmatakse. Mõnes vanemas süsteemis veel on pääsu, kuid mitte igavesti.

Kalvis kirjutas:Reovee käitleja jahib selliseid laskmisi ja tänapäeva moodsad online süsteemid aitavad reaalajas juba sellise veelaskja kindlaks teha. Edasi on juba juristide asi kuidas lepingu rikkuja piinapingil tõmmatakse. Mõnes vanemas süsteemis veel on pääsu, kuid mitte igavesti.

Lihtsalt huvitav oleks teada, mismoodi need online süsteemid toimivad? Mõõdetakse läbivat veekogust ajas ja kui on pidev pealevool, siis eeldatakse, et kusagilt jookseb sademetevesi peale ja hakatakse ükshaaval liitumiskaeve läbi käima? Kaevudest rääkides - tänavakaevude kaantest ju lekib ka sadevett läbi - need on ju ilma tihendita ja pole sugugi hermeetilised.

Muide, kas nt. avarii tagajärjel tuppa tunginud sadevett ka ei tohi reoveekanalisse lasta vaid tuleks lapi ja ämbriga õue viia? Või siis senikaua oodata, kuniks ise ära valgub? Ma sain eelmine aasta lõpuks keldrisauna hüdroisolatsiooni pidama, aga enne seda viskas suuremate vihmadega veekirme põrandale ning sealt voolas mööda trappi reoveekanalisse minema. Mis ma oleks pidanud vihma ajaks trapile punni ette panema?
Kui keegi hakkab rääkima reovee liigsest lahjenemisest, siis jällegi suvel linna veevärgist kastmisvett võttes see kanalisse ei jõua ja sellevõrra on jällegi fekaal kangem. Jälle paha?

Vastad õieti, mõõdetakse onlines pumbatava vee kogust (see peab sama olema kui tarbitava vee oma, ka neil on mõõtjad peal nii varastamise kui kadude kindlaks tegemiseks) ja hakatakse ükshaaval enne pumpa olevaid kaeve läbi käima. Kui mingi lekkiv kaev on enne liitumispunkti siis rahunetakse maha ja mingi aeg tehakse korda, kui peale siis teadagi mis. Ega siis takkajärgi ei saa omanikku avariilises veelasus süüdistada, kuid kui tal ongi tõestatav vihmavee ühendus tehtud kanalisatsiooni siis rohkem pole vaja. Lekkiv vahekaev laheneb tõenäoliselt vaid ettekirjutisega see korda teha.
Trapi osas jälgi mõistlikust - ega mingi pisikese veetilga pärast sind nüüd ei jahita, kui aga kogu katuse ja jumal tead mis põhjavee väljapumpamist keldrist harrastad kanalisatsiooni siis jah, seda reoveekäitleja ei luba (neile on see majanduslikult kahjulik) ja nende jaoks see punkt lepingus ongi.

Lahjendatud solgi puhastamine on lihtsalt kallim reoveekäitlejale ja kogu asi on majanduslik. Eelnev jutt on õige, kangema solgi puhastamine on odavam. Vihmavee jaoks on kas oma kanalisatsioon (tüüpiliselt Tallinn), kusjuures vihmavee kanalisatsiooni võib otse puhastamata merre lasta, kallimates riikides teinekord kerge eelpuhastus tehakse (aka õli ja mehhanilised jäätmed).

Kalvis kirjutas:Vastad õieti, mõõdetakse onlines pumbatava vee kogust (see peab sama olema kui tarbitava vee oma, ka neil on mõõtjad peal nii varastamise kui kadude kindlaks tegemiseks) ja hakatakse ükshaaval enne pumpa olevaid kaeve läbi käima.

Huvitav, mis need kogused ja ajad on, mille peale kellad helisema hakkavad? Suurem mullivann mahutab juba kant vett ja selle täitmise-tühjendamise vahele võib jääda pool päeva. Kui aga keegi on eramu keldrisse omale väiksema basseini teinud, siis seal võib juba paarkümmend kanti olla ning selle tühjendamine võib toimuda alles kuude või aasta pärast.

Ma ei kohta koolivenda tihedamini kui kord aastas ja tema selle ala peal töötab ehk jahib neid tegelasi. Minu kodupiirkonnas nüüd ka ehitatakse ja need pumplad on kõik täisautomaatsed tarbevee ja solgiga. Kui näen edastan küsimuse edasi, kuid ta väitis et see meetod on neil efektiivne. Kuna mul on maja WC oma pumba peal (piirkonna veekiht on sedavõrd rikutud, et vett ei kannata juua) siis huvitab mind ka see vastus, millal tulevikus uksele koputatakse. Teine mees töötab elektrivaraste jahtimise peal, seal on ka nii, et kui kõik piirkonna arvestid on kaugloetavate arvestitega varustatud on käkitegu kinni püüda elektrivaras.

Kalvis kirjutas:Ma ei kohta koolivenda tihedamini kui kord aastas ja tema selle ala peal töötab ehk jahib neid tegelasi. Minu kodupiirkonnas nüüd ka ehitatakse ja need pumplad on kõik täisautomaatsed tarbevee ja solgiga. Kui näen edastan küsimuse edasi, kuid ta väitis et see meetod on neil efektiivne. Kuna mul on maja WC oma pumba peal (piirkonna veekiht on sedavõrd rikutud, et vett ei kannata juua) siis huvitab mind ka see vastus, millal tulevikus uksele koputatakse. Teine mees töötab elektrivaraste jahtimise peal, seal on ka nii, et kui kõik piirkonna arvestid on kaugloetavate arvestitega varustatud on käkitegu kinni püüda elektrivaras.

Mnjah, jutuks hea küll. Aga mõni aeg tagasi tuli välja, et mingi suur staadion oli aastaid tarbijaks ja mitte kedagi ei kottind. Ikka mitu mitu aastat tiksus kuni lõpuks avastati ja siis tehti mingi lambist arve. Arve kogu selle asja eest oli miljonites (vist isegi kümned miljonid aga võin ka eksida) ning sarnaseid asju on veelgi. Ehk siis mina seda juttu ei usu. Tõsi küll tol ajal polnud ka kaugloetavaid arvesteid.

Ole, mureta, täna on selliseid AJ piirkondi kilokaupa. Praegu on alles taotlus ametis sees, et kõik arvestid viia kaugloetavaks ja seda loomulikult kliendi rahakoti arvelt.

vtl kirjutas:

Kalvis kirjutas:Vastad õieti, mõõdetakse onlines pumbatava vee kogust (see peab sama olema kui tarbitava vee oma, ka neil on mõõtjad peal nii varastamise kui kadude kindlaks tegemiseks) ja hakatakse ükshaaval enne pumpa olevaid kaeve läbi käima.

Huvitav, mis need kogused ja ajad on, mille peale kellad helisema hakkavad? Suurem mullivann mahutab juba kant vett ja selle täitmise-tühjendamise vahele võib jääda pool päeva. Kui aga keegi on eramu keldrisse omale väiksema basseini teinud, siis seal võib juba paarkümmend kanti olla ning selle tühjendamine võib toimuda alles kuude või aasta pärast.

Paarkümmend kanti on nohu, suurel pumbal on see köhatada. Reaalselt käib jutt ikkagi 200 ja peale kuubist, samas kui ikka suurvee (kevad, tihedad sajud) reovee kogus lakke lendab, siis hakatakse uurima. Igasse suuremasse pumplasse paigaldatakse tänapäeval iduktiivveemõõtjad, mis reaalajas annavad vee hulga (mitte ei loe impulsse ja siis neid edastab, vaid analoog signaaliga edastatakse reaalne kulu), ning kui see ületab etteantud koguse, hakkavad kellad helisema. Kui sa lased om 20 m3/h vanni kanalisse, on see hetk ja kõik, pealegi jaguneb see mingi aja peale ära, sest et reeglina 50 kanali toru ei LASE korraga 20 m3 torust alla, küll saab oluliselt suurema veekoguse ühes ajaühikus 110 torust läbi suruda.

Märja krundi omanik kirjutas:Küsimus selline,
krunt on naabrite omast madalam ja kõik vihma- ning sulavesi kipub kogunema minu krundile. Krundi piiril on äravoolu kraav, aga kahjuks see vesi sinna ei taha jõuda.
Plaan on järgmine: teha oma krundile läbiv kraav, panna sinna drenaazitoru, killustiku (geotekstiil ümber) ja uuesti kinni ajada. Kraavi plaanin teha T kujulise , et oleks seal ees ka kust põhiliselt tundub peale jooksmas ja siis suunata ots krundi piiril olevasse kraavi.
KAs kellelgi on sarnast kogemust asja töötamises või oskab keegi paremat nõu anda.

Tegin eelmine kevadel samasuguse lahenduse ja sel kevadel enam ei uputa. eelmisel aastal ujus poole suveni. Ostsin 110 mm x 6m kofreeritud musta toru ning osad torud kõige madalamas kohas augustasin ära ja tõmbasin geotekstiili mäkaiveri teibiga ümber.

kanalisse lasin toru peale kivi peenemat killustikku ja geatekstiil enne mulla pealeajamist veel omakorda peale.

tegi ka vahekaevu, kust hea jälgida veetaset.

Kuigi kalle ei saanud teab mis vinge (sisuliselt 0), toimib see lahendus suure veega väga hästi.