Ehitusfoorum

Seda kollasega ümbritsetud konstruktisooni nimetatakse toolvärgiks eks?

Natuke naljakas on seda toolvärgiks nimetada? Aga mine sa tea, uuema aja meistrid oskavad ka, mis iganes toolvärgiks ristida!

Nimetame siis asja "sarika tugedeks, mis toetuvad põranda taladele" . On kellegil pilt asjast, mida tegelikul toolvärgiks nimetatakse?
Kellegil äkki on suuremat ja paremat pilti sarnasest lahendusest ? Oleks vaja selline ehitada.Kuna ehitaja jättis toolvärgi tegematta ja nüüd katuse raskus rõhub liialt aeroc-ist seintele. Jagaks osa koormust põranda taladele.

Siin on näha kolmekordne toolvärk koos abisarikatega

http://kirikud.muinas.ee/?page=3&subpag ... &pilt=1174

Natuke eksisin, pigem ka turvik lae keskosa kandmiseks

See vwmani fotol, pole nüüd tõesti õige toolvärk, nii suure katuse jaoks! Külalise oma juba on, aga see tähendab, et see korrus jääks sul siis vaid pööninguks. Tähendab, pead parema lahenduse leidma!!! Andres

mul paraku mingit head fotot endale tehtust pole. tehtud on aga nii, et sarikatega risti jookseb 100*200 tala selle koha pealt kus penn sarika külge läheb. Tala otsad lähevad müüri peale seina sisse toetuma. Keskelt toetavad seda tala postid, mis toetuvad vahelaele. Mul on postide samm 3m aga seda seetõttu, et siis jääb tala toetav post täpselt IK kandva seinaga kohakuti. Tavaliselt aga projekteeritakse neid poste tihedamalt ning kokkuvõttes moodustatakse sinna pärast sein.

Ilmselt kasutatakse ka teisi lahendusi, aga mul on nii.
mul katus 33kraadi ning sarika pikkus c.a 7m.

PS! siin foorumis figureerinud iseehitaja eml kasutas nivenditugedega lahendust (http://www.roometi.com/slides/nivenditugi.html). kuna tema nuttu pole siin kosta olnud, siis ilmselt elas see lahendus tal eelmise talve üle

jõudu

Siin pole kuigi hästi aru saad, et miks sarika raskus ei või täies ulatuses suruda välisseinale? Kas välissein põrandataladega risti seotud pole?

See pole minu pilt , see oli lihtsalt ilustreeriv pilt.

Mu aerocist 200-st aerocist ja kogu sarikate raskus toetub jah välisseinale. Aga ehitaja laisk ( mina loll, usun kõike mida ehitaja rääkis ) jättis eelmine sügis vaheseinad tegematta ja nigu esimene sula lumi tuli, murdis mul terve rea kivi lahti. Nüüd on vaheseinad tehtud, ütleks nii et sellised "pool kandvad" ,.Nüüd mõtlen, et osa raskust väliseintelt maha saada, tuleks teha selline asi nagu minu lisatud pildil.
Kui keegi tahab minu sugust hädalist selle väljamõtlemisel ja ehitamisel aidata , pange erasõnum. Maja ise Saku kandis.

Külaline kirjutas:Siin pole kuigi hästi aru saad, et miks sarika raskus ei või täies ulatuses suruda välisseinale? Kas välissein põrandataladega risti seotud pole?

Selge see, et ilma tegelikku olukorda nägemata on raske nõu anda. Kui sarikas seina juba välja surub, siis pole tegu sellega, et välissein sarika raskust ei kannaks. Ka illustreerival pildil näha olev lahendus ei peata seda jõudu, mis sarikaid laiali surub. Kui rohkem selgitavat materjali siia üles ei riputata, siis jääb loota, et saate kellegi kohapeale asja nõustama ja projekti tagantjärgi tegema! Edu igatahes!

See, et sarikad Sul seina ülaosa väljapoole suruvad, tuleb sellest, et sarikad vajuvad laiali nagu tallejalad. Pennid üksi ei suuda seda ära hoida, sarikate vaba läbinõtkuv pikkus on liiga suur, sarikad on liiga saledad või on nende samm liiga suur. Et laialivajumist vältida, on kõige lihtsam katus harja alt horisontaaltala ja postidega toestada, kui all oleks kandesein, kuhu see jõud kanda. Kui all harjaga paralleelset kandeseina ei ole, või kui ka vahelaetalad üksi seda raskust vastu võtta ei suuda (jällegi läbivajumise oht!), soovitan teha niventoed, nagu oli eelpool näha fotol. See vähendab sarikate läbipainet, sest need nivendkolmnurgad toimivad nagu jäikusdiafragmad ja lisavad katusele kujupüsivust.

On ka selline lahendus: lisa sarikatele teine seepool serviti paiknev sarikas, müürlatist kuni penniühenduseni ja liida need läbivate poltühendustega või rangidega sammuga 1m ja nende vahele aukudesse löödud saare- või tammepuust tüüblitega. See suurendab praegu liiga saledate sarikate kasulikku ristlõiget. Vt Mateki majade katusekonstruktsioone, need on samalaadselt optimeeritud materjalikasutusega.

200mm aeroc-plokk kannaks iseenesest katuse koormuse ilusti ära. Juhul, kui puuduvad horisontaaljõud, sest müüritis ei ole võimeline paindele töötama.

Külaline kirjutas:On ka selline lahendus: lisa sarikatele teine seepool serviti paiknev sarikas, müürlatist kuni penniühenduseni ja liida need läbivate poltühendustega või rangidega sammuga 1m ja nende vahele aukudesse löödud saare- või tammepuust tüüblitega.

Sarika ristlõike tugevdamine olukorda ei päästa. Probleem on selles, et puudub sarikate alumine side, mis hoiaks sarikaid koos. Penn seda tegema ei hakka, kivikatuse puhul vähemalt mitte ( plekkkatuse korral, kui lumi maha vajub, siis võib vastu pidada küll, aga õige see asi ei oleks). No oletame, et penn peabki sarikaid koos hoidma ja tugevdad sarikat niipalju, et läbi ei nõtkuks, siis ma küsin, et mis jõud mõjub sarika ja penni ühenduskohas ja mis ristlõikeni pead sarikat tugevdama? Tegelikult see sõltub muidugi hoone laiusest ja katuse kaldest, mõne väikse sauna katuse võib nii teha vast küll.
Ise olen sama probleemi ees olnud ja ega head lahendust olegi. Kõige parem variant oleks kuskilt pennide juurest toolvärk alla tuua, kuid siis peab all olema kandesein või betoonvahelagi.
Minul ei jäänud muud üle, kui pidin puittaladele penni juurest toetama. Hiljem tuleb kandetala vahelae alla( kui katus selleks ajaks kokku ei kuku).

Keegi targem ja haritum, tuleks ja annaks äkki nõu ja pakus välja mingi lahenduse?
vwman ( ät ) hot.ee

Kõige õigem on paberitega projekteerija käest lahendus võtta.
Ühel objektil sarnane asi, seal tehti niimoodi, et sarika penni ja müürlati poolel teepikkusel toodi lisatuge sissepoole väliskiviseina juures otse laetalale. Midagi sellist lõhestatud sarika taolist. Selles kohas on laetala kanne tugev ja välisseina surub laiali altpoolt (vaid pool jõudu, ülesse müürlatile jääb teine pool). Umbes sinu toolvärk, kuid ta ei ole mitt 90 kraadise nurgaga laetala suhtes vaid 90 ja poole sarika nurga vahepeal.
Lisaks võid fermi põhimõttel (60 kraadise nurgaga) natukene laetalale kaugemal toestada, see kivi väljapoole tiriv jõud peab nüüd vahelage ülesse tõmbama hakkama, puuduseks on, et osa sarika raskusjõust langeb nüüd laetalale.

Ega ma eriti aru ei saa, mida te siin seletate Visuaalsete asjade ettekujutamine ei ole minu tugevaim külg.

Soovitage mõnda paberitega projekteerijat, Tallinna piirkonnas.

Ok, keera oma joonisel kujutatud tuge müürlati poole umbes poole võrra.

Probleemid saavad alguse ilmselt sellest et hoone tellija ei raatsi maksta korraliku tööprojekti eest , kus oleks inseneri poolt tehtud konstruktsiooni lahendused , teiseks iga ehitustööline ei ole veel ehitaja . Olen ehitaja olnud juba üle 20 aasta , aga viimati nägin tööprojekti eramu ehituses paljukirutud nõukaajal .TYahan öelda seda et iga ehitustööline eisaa ja ei peagi olema insener , paraku ehituse tellijad on teisel arvamusel ja siis kui on s..t kokku keeratud on ainuke süüdlane ehitusmees , kuigi tegelik süüdlane vaatab sulle vastu peeglist . Nüüd siis probleemist , kas on valatud betoon vöö müürilati alla , kas sarika otstesse , mis toetuvad müürilati peale,on lõigatud hammas , kas sarika kinnitus on piisav , kas pennid on sarika külge kinnitatud poltidega . Tegelikult peaks selline katus , kui kõik sõlmed on õigestitehtud ja sarika ristlõige piisav , plekk katuse puhul ka ilma toolvergita , koormusele vastu pidama.Toolvergi ülesanne on muuta puitkonstruktsioon jäigemaks ja tugevamaks , püstpostid kahe horisontaalse vööprussi vahel võiksid olla vähemalt üle ühe sarika , sarika toetus toolvergile peab olema ka kindlasti lõigatud hambaga , et toetus pind oleks suurem.Üldiselt selle jutu mõte on selles , et tellijad, enne kui hakkate maja ehitama , tellige ka korralik tööprojekt , selle järgi saate ka ise kontrollida kas ehitaja teeb õigesti.

Mul keeruline seletada. Mul oli joonis olemas. Ehitaja ise tellis selle, migist fermidega tegelevast firmast, firma nime ma ei mäleta, aga asus Kadaka teel, Vesmont äkki?Probleem tekkis sellest et ehitaja ei jälginud seda joonist, st jättis panemata müürlatti siduvad talad maja otse pealt. Joonis nägi ette, et müürlatt ulatub mõlemmast otsast 150mm üle müüri ja otsad seotakse ära 50*150, mis minu majal jäi väliseks villa paigalduse karkassiks.
Nohh, kui kivi rida lahti tuli, siis jooksuga pandi ära jah.
1.Sarikas on hammbaga
2.vöö on valatud
3.sarikas istub müürlatti küles kinni, selles ei tundu probleemi olema.
4. Pennid on naelutusplaatidega, nagu joonis ette nägi.
Sarikas on 50*200 ja pennid olid vist 50*150 ja sarika samm oli väiksem kui 565, 500 ma pakun, aga peast ei mäleta.

Peale seda, kui müürlatt väljast ära seoti, enam vajumist ei toimu. Igaksu juhuks sai vaheseinad ka sisse ära tehtud 50*100 prussist . Otsa seinte jurest sai ka pandud sarikad toetama 50*100 prussidest lisaseintele, mis toetuvad põranda taladele.

Põranda talad on mul 50*200 , pikemal küljel 20-se sammuga, lühemal 35-40 sammuga

Aga , eks ma otsin kellegi , kes tuleb ja vaatam asja üle.

onuremus kirjutas:Probleemid saavad alguse ilmselt sellest et hoone tellija ei raatsi maksta korraliku tööprojekti eest , kus oleks inseneri poolt tehtud konstruktsiooni lahendused , teiseks iga ehitustööline ei ole veel ehitaja . Olen ehitaja olnud juba üle 20 aasta , aga viimati nägin tööprojekti eramu ehituses paljukirutud nõukaajal .TYahan öelda seda et iga ehitustööline eisaa ja ei peagi olema insener , paraku ehituse tellijad on teisel arvamusel ja siis kui on s..t kokku keeratud on ainuke süüdlane ehitusmees , kuigi tegelik süüdlane vaatab sulle vastu peeglist . Nüüd siis probleemist , kas on valatud betoon vöö müürilati alla , kas sarika otstesse , mis toetuvad müürilati peale,on lõigatud hammas , kas sarika kinnitus on piisav , kas pennid on sarika külge kinnitatud poltidega . Tegelikult peaks selline katus , kui kõik sõlmed on õigestitehtud ja sarika ristlõige piisav , plekk katuse puhul ka ilma toolvergita , koormusele vastu pidama.Toolvergi ülesanne on muuta puitkonstruktsioon jäigemaks ja tugevamaks , püstpostid kahe horisontaalse vööprussi vahel võiksid olla vähemalt üle ühe sarika , sarika toetus toolvergile peab olema ka kindlasti lõigatud hambaga , et toetus pind oleks suurem.Üldiselt selle jutu mõte on selles , et tellijad, enne kui hakkate maja ehitama , tellige ka korralik tööprojekt , selle järgi saate ka ise kontrollida kas ehitaja teeb õigesti.

Minul on siiamaani see lahendus küll pidanud. Kevadel kui oli juba 50 cm lund katusel, siis ajasin igaks juhuks ikka lume alla.

Vana teema sattus ette. Kuidas lugu on lahenenud!? Huvitav teema, müts maha muidugi projekteerijate ja ehitajate ees!
Samas `vanal hallil` ajal ei olnud paberit ega arvutit käepärast võtta ja mitmesaja-aastased majakolakad seisavadn uhkete katustega, 7-8 m sarika pikkust. Sarikapaari hoiab vaid üks pennipuu, seotud puitsõrmega või puupulgaga, kuidas keegi ütleb. Seina peal istub hammastapiga. Ise ka imestan, mis võluvägi selles peitub. Lisaks ei lumi ega tuul suuda laastukatust paigast viia!
A.

Andopando kirjutas:Vana teema sattus ette. Kuidas lugu on lahenenud!? Huvitav teema, müts maha muidugi projekteerijate ja ehitajate ees!
Samas `vanal hallil` ajal ei olnud paberit ega arvutit käepärast võtta ja mitmesaja-aastased majakolakad seisavadn uhkete katustega, 7-8 m sarika pikkust. Sarikapaari hoiab vaid üks pennipuu, seotud puitsõrmega või puupulgaga, kuidas keegi ütleb. Seina peal istub hammastapiga. Ise ka imestan, mis võluvägi selles peitub. Lisaks ei lumi ega tuul suuda laastukatust paigast viia!
A.

Ja sarika samm ca 1,8m!

Laastukatus on kerge. Kivikatust ei julgeks sellistele vanadele sarikatele otsa lajatada.

Kui sa minu teemat mõtled, siis sai üks konstureerija kohale veetud .See arvutas ja joonistas natuke ja tegin toolvärgi alla. Momendil ( kaks viimast talve ) no problemo

Andopando kirjutas:Vana teema sattus ette. Kuidas lugu on lahenenud!? Huvitav teema, müts maha muidugi projekteerijate ja ehitajate ees!
Samas `vanal hallil` ajal ei olnud paberit ega arvutit käepärast võtta ja mitmesaja-aastased majakolakad seisavadn uhkete katustega, 7-8 m sarika pikkust. Sarikapaari hoiab vaid üks pennipuu, seotud puitsõrmega või puupulgaga, kuidas keegi ütleb. Seina peal istub hammastapiga. Ise ka imestan, mis võluvägi selles peitub. Lisaks ei lumi ega tuul suuda laastukatust paigast viia!
A.