Ehitusfoorum

Kas keegi oskab öelda, kumba oleks mõtekam teha, kas toas reguleerida radikaid(kui külm/palav) või siis soojuspumbal(õhk-vesi) neid kraade muuta?
aitäh

Kui sul on radikal toas termopea, siis tema reguleerib ennast automaatselt. See on minu arvates ka kõige õigem lahendus. Pump toodab täpselt nii palju kui sul radika või põrandakütte automaatika läbi laseb.
Enda otseselt maasoojuspumbal ma küll pumpa ei reguleeri vaid reguleerin segamissõlmes ilmade külmenedes segistite küttekõveraid. Nendest läheb küttevesi siis põrandakütte kontuurides märgruumidesse (saun ja dušš) ning kööki-esikusse.
Pumbal aga on temperatuur paika pandud ning see on mind rahuldanud. Muidugi võib seda ka reguleerida, kuid minu arvates puudub selleks vajadus. Mingisuguse "kokkuhoiu" võibolla saavutaks, kuid mugavam on seda lasta teha automaatikal.

Kas soojuspumpade COP ei sõltunud ka väljundvee temperatuurist (mida madalam väljundi temp, seda parem COP)? Sellisel juhul ütleb minu väike aju, et tegemist on raiskamisega, kui pump annab välja näiteks 40 kraadi ja me siis segame sinna külma juurde, et saada 25?

Just nii ongi - seega on kõige kasulikum soojuspumbal väljuva vee temperatuuri muuta madalamaks või ta kasvõi seisma panna.

Loomulikult radiaatori ette termoventiil ! 56625833 Ivo.

Üks küsimus veel... on see normaalne, et radiaator ei ole ühtlaselt soe? Selline mulje, et pumbast tulev soe vesi jõuab radika viimasesse otsa, siis on see vesi juba maha jahtunud...
oskab keegi kommenteerida?

Palju sul on süsteemi mineva vee temt ja tagastuva vee temp?

shd kirjutas:Üks küsimus veel... on see normaalne, et radiaator ei ole ühtlaselt soe? Selline mulje, et pumbast tulev soe vesi jõuab radika viimasesse otsa, siis on see vesi juba maha jahtunud...
oskab keegi kommenteerida?

Kui see vesi seal kohe maha jahtub siis pole piisavalt energiat selles vees. Ehk siis vesi on kas liiga jahe või on voolukiirus olematu. Edasi võib uurida, et kui temperatuuri tõusmisel mitte midagi ei muutu siis kuskohas on see klapp millega eradi radiaatorit läbivat vee hulka saab muuta. Samas jäi segaseks kas see on ühe radiaatori puhul või kõikidega. Esimesel juhul võiks ikkagi uurida, kas mingit ummistust pole seal radiaatoris ja teisel juhul võiks juba hakata pumba tegevuse vastu suuremat huvi üles näitama.

Kui pump tööle hakkab ja radikatesse vett pumpab, siis see temp 56, väljamineva vee temp on 26. Ja kõik radikad on sellised, et osaliselt on soojad.

tsiteerin:
Kas soojuspumpade COP ei sõltunud ka väljundvee temperatuurist (mida madalam väljundi temp, seda parem COP)? Sellisel juhul ütleb minu väike aju, et tegemist on raiskamisega, kui pump annab välja näiteks 40 kraadi ja me siis segame sinna külma juurde, et saada 25?

Jah nii ta paraku on, kuid kas ma pean siis tubades tervelt 1 toaseina radikaks tegema, et + 27 kraadise pealevooluga (märgruumide põrandakütte pealevoolu temperatuur aasta läbi) saaksin tubades radikad soojaks?
Või on kasulikum kütta väike kogus (lühemaajaliselt pump töötab) kuumemat vett ja seejärel see sobitada juba otse radikatesse ning külma vee lisamisel põrandakütte kontuuridesse?
Sooja tarbevee küttekontuur lülitub minu pumbal automaatselt üldse eraldi ning üheaegselt ta sooja tarbevettvett ning kütet ei toida.
Olen täheldanud, et mida külmemaks ilmad lähevad(pumbal andur ka õues), seda kõrgemaks tõstab pump automaatselt akumulatsiooni paagi temperatuuri- s.o. soojemate ilmadega töötab vähem(hoiab madalamat temperatuuri) ja külmadega rohkem. Mida mul seal siis veel reguleerida on

Kõige kasulikum oleks COP seisukohast, kui soojapump püüab hoida nii madalat temperatuuri kui saab, kuid piisavat, et toas oleks 21 kraadi. Sel juhul on COP maksimumis. Tehniliselt on automaatika lihtne - soojapump mõõdab toa temperatuuri ja kui see on sätestatud 21 (või muu sätestatud) kraadist allapoole, tõstab kas astme võrra oma võimsust, mis tõttu tõuseb väljuva vee temperatuur. Nüüd saabub rohkem sooja tuppa ning taastub 21 kraadi. Kui tõuseb üle 21 kraadi, vähendatakse võimsus aste madalamale.
Kuid on ka teisi nippe, mis annavad sama tulemuse. Näiteks vee voolukiiruse muutmisega saab sama asja, kuid eramajades on see väga vähe kasutusel, eks ikka raske paindlikuuse tõttu (Voolukiiruse tõus suurendab samuti soojusväljastust ja langus vähendab, kuid graafik on mittelineaarne ja väikse mahuga küttesüsteemis on kiiresti küllastus käes). On ka kolmas nipp, ehk levinumgi - pump hoiab konstantset kas väljuva või tagasijooksu temperatuuri ja radiaatoril töötavad termostaadid.

Pumba paned tööle välistemperatuuri anduri järgi. Leiad sobiva küttegraafiku nii, et hoones kõige soojema ruumi kütteseadme termostaatventiil oleks maksimaalselt avatud. Ülejäänud maja temperatuuri reguleerivad ruumitermostaadid. Oluline on hoida küttesüsteemi minevat temperatuuri võimalikult madalal.
Kehtib ka gaasi nn kondensaatkatelde puhul.

tsiteerin:
Pumba paned tööle välistemperatuuri anduri järgi. Leiad sobiva küttegraafiku nii, et hoones kõige soojema ruumi kütteseadme termostaatventiil oleks maksimaalselt avatud. Ülejäänud maja temperatuuri reguleerivad ruumitermostaadid.

Milleks see termostaatventiil siis on? Kas mitte tema ei peaksm ise automaatselt sinu poolt etteantud temperatuuri ruumis hoidma? Või siis nagu nõuka ajal panin I toru keskküttesüsteemi radikate ette pronksist nn. koonuskraanid (analoogse põhimõttega nagu tänapäevane kuulkraan) ja siis reguleerisid sealt enda toa radika temperatuuri .
Kuidas ma siis selle kaasaegse automaatselt isereguleeruva "termostaatventiili" maksimaalselt avatuks panen??? Hakkab mul siis elutuba saunaks kütma?

Kohe mitte ei saa aru.

aivar00 kirjutas:tsiteerin:

Kohe mitte ei saa aru.

Oletame, et max temperatuuriga tuba on vannituba. Siis häälestadki pumba nii tööle, et pumbast väljuv vesi kütaks vannitoa kenasti soojaks. Vannitoa termostaadiga saad vajadusel temperatuuri aga piirata, kui soovid. Ei ole ju mõtet pumbast väljuvat temperatuuri tuimalt kõrgeks ajada, sellega väheneb COP.