Vajan nõu korteri ventilatsiooni tegemisel

[Shelobik]

Tere,

Mure selline, et 2 toaline paneelmaja korter 5ndal korrusel 5 korruselises majas. Tubades on tohutu soe niiskus, magama minnes on padjapüür kergelt niiske. Kütte perioodil asi paraneb aga aknad jäävad siiski higistama ja tagumine tuba jääb ka siiski niiskeks. Probleem läks hullemaks, kui ühistu tegi korda katuse ja maja otsaseinad... Tagatoa lae nurkadesse tekkis eelmisel talvel must kiht mis suvega ära kuivas... Köögis oleva venti resti juures välgumihkliga kontrollides, ventilatsioon nagu toimiks. Tagumises toas ühe seina taga on wc/vannitoa vent shaft, kas oleks mõistlik sinna sisse auk puurida ja lisa ventilatsiooni ava tekitada? Või oleks mõistlik tagatoas läbi seina auk õue puurida ja panna see fresh-klapp? Milline lahendus oleks rahakotile kõige sobivam, enda ja laste tervist kahjustada ei tahaks aga tuhandetes kroonides maksvaid seadmeid osta ei jaksa. Kas oskab keegi kommenteerida kuidas need 100-200krooni vahel maksvad tabletiga niiskuse eemaldid toimivad?

Ette tänades,
Raimo

[Egert]

kuna sa elad viimasel korrusel ja paneelmajas siis sellepärast see niskus sinna tekibki. katusealune soojustamatta !? need ventrestid ja sahtid suht mõttetud :S nendest väljub suht vähe seda niiskust . aga odav variant on see et ni vannituppa kui kööki müüakse restid ventilaatoriga pane need vahele ja need tõmbavd väga eduliselt üleliigse niiskuse ära ja nii ei kgune seda kuskile nurkadesse eriti vannituppa.

[pionbi]

selline probleem peaks tegelikult olema terve majaelanike mureks kuna kui teie nüüd oletame et panetegi endale sellised ventilaatorid siis kolib niiskus teist allapoole neljandale jne. minu arvamus oleks selline et tuleks panna katusele sund ventilaator mis tagab kõigile toimiva õhuvahetuse ka tuuliste ilmadega siis kui paneelmaja ventilatsioon tegelt üldse ei toimi. ise ma elan üheksakordses majas viiendal ja siin kyll õnneks niiskuse probleemi ei ole aga tuulise ilmaga on ilusti näha et vetsu uks tahab tuulega lahti minna kui uks korralikult kinni pole.
see must seal seinal oli kindlasti hallitus ja see nagu teada on tervisele väga kahjulik.teine asi niiskus majas on sama nagu koi riides.närib tasapisi maja konstruktsiooni kuni see ükskord murdub.väidan nii kuna olen töödanud soomes ventilatsiooni alal ja näinud mismoodi ventilatsiooni lahendused seal välja näevad.
sund ventilatsioon igasse majja rääkimatta lifti sahtist ja riidekapi ventilatsioonist!!!

[iffoniff]

Huvitav mul kadus lasnamäel peale välisseinte soojustust hallitus ära .

NB hallitus ise hakkas tekkima ka alles peale suuremat remonti ,

[dumbuser]

Mis seal huvitav on ? Ma pakun, et järgnev mõttekäik on õige, täitsa kindel siiski ei ole. Mõni targem ehk parandab. Soojustuse tagajärg on see, et kastepunkt nihkus seina sisse. Seega hallituse jaoks vajalik niiskus ei kondenseeru enam seina peal. Kuna seina sisse läheb seda niiskust kordades vähem ja samuti ei ole seal hallitusel kuigi mõnus elada siis sinu jaoks ongi probleem kadunud. Niiskust on sul samapalju kui enne, hallitusseeni kah aga nad ei saa omavahel enam kokku sellises kohas kus hallitus "ellu ärkab" ja mööda seina/lage end laiali venitab.

[sashaobrok]

Põhimõtteliselt õigus. Ainult et kastepunkti enam ei tekigi. Tubade kütmisest läheb betoon aegamööda soojaks kuni soojustuskihini välja. Sealt edasi hoiab soojustuskiht sooja kinni ja niiskus lahkub rahulikult läbi peno ja krohvi laia ilma...

[dumbuser]

Kastepunkt on alati olemas. See on selline temperatuur millise puhul veeaur kondenseerub. Küsimus ongi selles, et kuskohas see temperatuur on, millisel pinnal või kui sügaval mingis materjalis. Kui sul õnnestub see kuidagi ära kaotada siis oleks väga vinge. Külmaveetorudele ei pea isolatsiooni ümber ajama. Õllepudelid ei lähegi enam märjaks. Inimesed ostaksid ainult selle tootja aknaid jne. Ilmselt ajad midagi segamini. Niiskuse lahkumine läbi seina on aga ka hea. Miks ta siis enne läbi seina ei läinud ? Vahupaneelid ja krohv teevad tal liikumise ju keerulisemaks. Aga ju siis seal on mingi niiskustliigutav versioon soojustusest ...
Ma arvan, et lihvi veel natuke oma teooriat niiskuse läbi seina minekust. Vihjeks võin öelda, et päris paljud nimetavad seda asja teise sõnaga, vist oli ventilatsioon ...

[sashaobrok]

Siinkohal kuluks ära meie kõigi guru Piirfeld-i kommentaar. Aga klaas ja veetoru on muide veekindlad. Paned veetorru sooja vee (soe betoonsein) - ja ennäe, toru ei hakkagi higistama. Mõtled nõksa edasi - betoon suht veetihe... hmmm... peno mitte nii veetihe.. hmm... hmm hmm....

[sashaobrok]

Kuna mõistlikud inimesed läksid vast juba magama ära, siis ma heietan ise edasi.

Oletame, et peale välispiirde väljastpoolt soojustamist tehakse paneelmajas ka sanitaarremont toas (kuna kõik ju läks hallitama peale vingete uute akende paigaldust).
Ja sanitaarremont on lihtne ja loogiline:
* betoonseina pahteldus
* niiskustõkkega möslamine
* lilleline tapeet

Peaks ju olema igati häid ehitustavasid järgides korrektne ja soodne-moodne eks?

Ja nüüd küsimuste küsimus:
Kuhu tekib kastepunkt?

Sein hakkab ikka hallitama? Tapeet koorub seinalt maha? (vaata ka: paberist A le Cog eendub saunajoogi taara pealt...)

[dumbuser]

Mida remonditi sellest pole silpigi. Ma kahtlustan, et selle käigus vahetati ka aknad ja viidi suure tõenäosusega ka ventilatsioonireziim paigast ära. Kuna seinad olid väljast soojustamata siis olid nad lihtsalt ühed hiiglaslikud külmasillad. Küttesüsteemist pole ka silpigi aga ilmselt on radiaatorid. Seega käib enamus õhku (ja kuna õhk on ainuke soojuskandja seal ruumis) radiaatoriga seina ja vastasseina vahel. Kui see teekond kinni katta siis jääb tuba jahedaks. Hallituse asukohta ma ei tea, aga oletan, et see oli kohas kus ei ole väga suurt õhuliikumist. Enamvähem nii on ta igal pool. Põrandaküttega on seda jama natuke vähem, kuna soojustkiirgav osa on terve toa ulatuses ja seda õhuliikumist ning ühtlast soojenemist ei pea nii hoolega jälgima.
Samas ma pole seda kütteasja iial õppinud, kogemused on igasugu lollakate kontoritega, kus radikas on akna all ja selle ees on mingi mõttetu kapp. Temp.andur on aga ukse juures, mis on radika suhtes vastasseinas. Mingit erilist õhuliikumist ei toimu, sest läbi kapi radiaatori juurde õhuvoolu ei ole. Ja siis on ilge jama, et krt külm on ja küttearved on ka ilgelt suured. Tegelikult uhab aga radikas omaette mingit piiratud ruumi ja seal on vbl isegi rohkem kui 30 kraadi. Uks on aga aegajalt lahti ja väljast tulev külm õhk ajab anduri "karjuma", et kurat külm on ja küta rohkem. Jama on sellest, et sisekujundaja kui loomeinimene ei tahagi midagi füüsikast teada ja teda see ei koti, et mismoodi see soojus radiaatorist sinna jõuab kus ei ole radiaatorit.