Ehitusfoorum

Need rohelised, süvaimmutatud, mida pakutakse näiteks.
Või siis lignoga ise immutatud?
Kui kasutada immutatud aiaposti või immutamata, kui suur prognoositav vahe on?
Või kus iganes mujal ka. Näiteks karkassmaja puhul määritakse helerohelise ilaga alumine pruss ära. Kas sest kasu on ja kui palju see aitab? Kas keegi teab?
Tänud vastamast

Olen maaseest leidnud 7 a vana terrassilauda millel pole vähimatki kahjustust .
Märjamaal aga kukkus pikali uus immutatud elektripost mis oli 3 a läbi mädanenud alt.
Impra (see roheline ila) hoiab puitu tõukude ja hallituse eest suhteliselt kallis et aiaposte immutada .

Erinevad firmad pakuvad ka erineva kvaliteediga materjali osal on ainult pealmine kiht immutatud .seda võib kodus pintsliga samuti teha ,kui juba osta siis süva immutatud materjali see tunduvalt kallim .

Tere! Väidetavalt pikendab sügavimmutus, pinnasega kontaktis oleva puidu eluiga 30-40 aastani. Seda siis immutusklassi A puhul. Andres

Krt seda kestvust teab nüüd. Lubatakse mingi ulme aastad, aga samas mõni post mädaneb viie aastaga, teine seisab juba 15 aastat pysti.
Sõbrale panime maja esise aia ja väravapostid ning 5 aasta pärast oli värava 250mm postid maapinna kohalt läbi mädanenud, samas maa all ja peal kõik 5+ ning aia postid olid ka 5+. Võta nüüd näpust millest see asi oleneb. Kõik sama firma toodang ning üks immutus, paigaldus sama jne. Julgen arvata, et maa sees säilivad need postid ilusti 20 a, aga mis maa peal ja maapiiriga kokkupuute kohas toimub on kysimärk . Samas eesti energia ja telefoni postid on enamik juba kole palju päevi näinud ja seisavad teised .

Tere! Eks maapinna kohal, ka terasest postid-torud korrudeeruvad kiiremini - vahetu niiskuse ja hea hapniku juurdepääs. Sai just tükk aega, immutatud terrassi lauaga tegeldud ja kätte sattus paar metsakuiva immutatud lauda. Arvan, et kui selline maasse kaevata ega ta siis kesta ka. Immutuse klass, määrab ka ea. Andres

maa sisse aiapostideks mul ongi materjali vaja. Mõtlen lihtsalt, et kas immutatud post end 2x kallima hinnaga tasub ära või panna harilikud prussid 100x100 otsapidi maasse ja asi vask.

Hiid kirjutas:maa sisse aiapostideks mul ongi materjali vaja. Mõtlen lihtsalt, et kas immutatud post end 2x kallima hinnaga tasub ära või panna harilikud prussid 100x100 otsapidi maasse ja asi vask.

Tava puidust kestab kindlasti kauem . Maasisene osa väga eeskujulik Äkki tuleks see mullapiir üle värvida millegagi, kestaks kauem kui lihtsalt immutatud ? Oskab keegi midagi arvata sellest

Kas seda materjali, mida kasutati katuste tõrvamiseks (või pigitamiseks) on nüüõdisajal veel kusagilt saada - kas selle kihti ei saaks kuumana puidule peale võõbata. Või on see jabur idee täiesti. Ja kas ei ole variant keeta kasutatud mootoriõlis ... kui mudigi on vastavad võimalused

seda materjali, tõva, müüakse ehituspoes, olen näinud K-rautas.
jabur idee ei ole see kindlasti ja annab puidule väga hea kaitse. uuri, millega on töödeldud veneetsia linna puittalad

Veneetsia linn seisab lehise ja sanglepa vaiadel.

Tere! Lehis on VINGE!!! Saagisin just ühe palgijupi, 1200x400 ketiga pikku pooleks, et teen õue paar istekohta. Vaigupesi jubedalt täis, ei ta pingiks küll kõlba. Mõtlesin nüüd, et tõmban ta leiliruumi laealla ehk jookseb enamus vaigust tühjaks. Saepuru, oli ka selline - "rasvane". Andres

Endal küll kogemused veel puuduvad, see töö veel ees aga lihtsalt avaldan arvamust.

Võib-olla oleks hea alustada sellest millisesse pinnasesse need aiapostid lähevad ehk siis kui maja ehitust alustasid kas pinnaseuuringu tegid ?
Ma arvan, et ühest vastust ei ole kestvuse koha pealt, sõltub pinnase tingimustest. Mida rohkem ja sügavamalt (huumusrikast-) mulda seda väiksem tõenäosus ajale vastupidamises, sest kõik mullaelukad saavad seal niiskes ja soojas väga hästi hakkama, ka talvisel ajal (kuigi siis vist enamuse ajast magades). Kui loetud aastatega see immutus puidu pealt kadunud siis on see puit putukatele heaks toiduks ja elamiskohaks.
Näiteks mul on a 30 cm mulda, edasi mida sügavamale seda savisem ja niipalju kui kaevanud olen a 1-1,2 m sügavusele on eluvorme seal põhjas juba vähem märgata, kui ülemistes mulla kihtides. Kuigi jah, savi ei lase ju ka vett läbi ja on koguaeg "märg".

Kasutatud mootoriõliga immutamisest olen ka kuulnud, seda satikad kindlasti ei söö. Aga igat sorti käsiraamatutes on ju posti alla soovitatud teha drenaazikiht killustiku näol. Eks see eeldab siis sügavama augu kaevamist mis niigi tülikas on.

Aga tänavapoolse ("paraad") aia soovitaks ikka metallist või kivist postidest teha. Ehk, et teed ühe korra ja süda rahulikum, et kestab ka kauem.
Eks jah, hetke võimalused panevad ju asjade käigule piiri nagu alati ja saab teha ikka nii nagu soodsam mitte nii nagu tahaks.

jjn kirjutas: Aga tänavapoolse ("paraad") aia soovitaks ikka metallist või kivist postidest teha. Ehk, et teed ühe korra ja süda rahulikum, et kestab ka kauem.
Eks jah, hetke võimalused panevad ju asjade käigule piiri nagu alati ja saab teha ikka nii nagu soodsam mitte nii nagu tahaks.

Tänavat ei olegi. Sõidutee on mitmesaja meetri kaugusel, see aed tuleks keset 5ha krunti, lapse ohjeldamiseks. Et metsa ei liduks

Rõhk sõnal "räägivad", et Norras kaevati 30 aasta vanuseid välja ja väga kobedad olla olnud.
Tegelikkust muidugi ei tea

Immutatud puit on meie kogemustel 6-10 a kestnud. Seda kuuleme reeglina kliendilt, kellel on laudade vahetuse soov.
Soovitame kasutada Siberi lehist ka laudade aluslaagidena...

lihtne pruss otsapidi maa sees ei kesta üle 3 aasta (oma esimese iseseisva ehitustööna sai kunagi vahetatud suvilas ühe toa põrand, ühtki elementi ei immutanud, tegin 100x100 postid ja toetasin need pinnasele pandud telliste peale, isegi tõrvapapi panin kivi ja puidu vahele, 5 aastat hiljem vahetasin põrandat, aga juba peale 3 a oli tunda, et põranda kandvusega pole nagu kõik päris korras enam). see kui keegi räägib, et pruss oli maa all või vee all ei loe, sest seal puudub hapniku juurdepääs (tänapäevalgi on leitud heas korras mitmesaja aasta vanuseid puidust laevavrakke merepõhjast).

Ei tea jah miks vanasti tuulutus suvila põranda alla kyll tehti...

Kui ma 3 aastat tagasi terrassi tegin, siis ajasin pajas keema kasutatud mootoriõli ja tõrva (see, mida Nõukogude ajal lamekatustele valati). Kastsin 10 korda 10 palgi sinna sisse ja kestavad ilusasti. Kruusapadja panin ka postidele alla. Maapealsel osal on näha, et on ikka veel ühtlaselt tõrvaga kaetud.

Vanasti tehti nii, et põletati puitu, kuni pealmine kiht oli söestunud, siis immutati veel kuumas männitõrvas.

Kipub mädanema jah mulla piiril, see osa tuleks siis ka kindlasti ära katta.

Metallpost on parim valik, osta kusagilt 1,2 või 2 tollist toru ja tõmmata Hammerlite analoogiga (Lä'ti või Sadolini oma) üle ning supelux - pakun lõdvalt enne 30-40 aastat ei juhtu midagi!

Aga immutatud postid, see A immutus on veider, olen puidutööstuses ja ühes majatehases näinud läbisaetud immutatud materjale, osad on mm sügavusel aga on olnud ka materjale, kus immutus on vaakumis ja auru all peaaegu läbiv. Seega tasub küsida näha ristlõiget!

Aga see et immutatud post läheb maa sisse müüakse spets sukkasid, vaata siit. Aga seda saab ka ise teha, alguses puidukaitsega post üle, siis maaosa jupile pintsliga mõnda katuse või vundamendi vms. mastiks peale, kuuma ilmaga teostatav.

keemik kirjutas:..

Vanasti tehti nii, et põletati puitu, kuni pealmine kiht oli söestunud, siis immutati veel kuumas männitõrvas.
..

Votvot, tehti jah. PDF
Puidu pinna põletamine on arvatavasti maailma vanima puidu kaitsmise viis.

Tervist,
ja mul selline küsimus, et kas keegi oskab soovitada parimat vahendit puidu immutamiseks parvele...tegemist siis prussidest tehtud parvega milline ca poole aastast seisab vee sees.

Ei oska midagi head soovitada. Kõige parem soovitus oleks see puitosa kogu aeg vee all hoida 24/7 365 päeva aastas. Hapnikuta keskkonnas lagunemist praktiliselt ei toimu. Samas mõni cm sügavusel veepinnast peaks ikkagi veidike seda hapnikku olema.

Aiapostiks selline toode: http://www.imprest.ee/ET/posts/postsaver-posts/

Nats kallim küll aga just see koht, mis mädanema kipub on kaitstud. Kui bituumenit käes, siis äkki võiks ise proovida tavaposti kaitsta.
Vanast ajast meeles, et pigitati see koht, mis maapinnal

...et siis vana hea tammest post. Kas see enam ei kõlba
Kaasaja tehnika võimaldab ju ka puitu sõrmjätkudega ühendada....ja kui see tammest jätk posti alumises osas paikneks, siis kas nii võiks ka saama?

taastaja

Rein123 kirjutas:Tervist,
ja mul selline küsimus, et kas keegi oskab soovitada parimat vahendit puidu immutamiseks parvele...tegemist siis prussidest tehtud parvega milline ca poole aastast seisab vee sees.

Tuleks ikka tõrvata. Vastasel juhul imab su parv end vett täis ja läheb põhja! Tõrva tuleks niikaua peale ajada, kuni see enam puitu ei imendu. Samuti tuleks männitärpentiiniga tõrva vedeldada, et sügavamale puitu imenduks. Tõrv lase ka enne kuumaks või lase pärast põletiga üle, et ikka sügavale puidu sisse imbuks. Prussi otsad võta erilise tähelepanu alla. Prussid peavad ka kuivad muidugi eelnevalt olema.

Mis puutub aga mootoriõliga immutamise alla, siis selle ainus kasutegur on vanaõli utimiseerimine