1. leht 1-st

fibo plokist

Postitatud: 17 Okt 2005, 22:53
Postitas elmut
on selline mure ,et fibo nagu hea ja tore materjal ,aga kuidas fibo sisse ankruid kinnitada , nii et kinni ka oleks, ta ju õhku täis, ette tänud

Re: fibo plokist

Postitatud: 18 Okt 2005, 07:41
Postitas Hiid
elmut kirjutas:on selline mure ,et fibo nagu hea ja tore materjal ,aga kuidas fibo sisse ankruid kinnitada , nii et kinni ka oleks, ta ju õhku täis, ette tänud
milleks ankruid kinnitada tahad?
poes on muidu kergploki tüüblid olemas. Sellised vasekarva ja krobelised. Need peavad üsna hästi. Teine asi, mis peab on raudnael. Muud asjad on kaheldava väärtusega.
Ahjaa, kõigeparem on keemiline tüübel, aga see maksab mingi 100eek/tk. vist 8)

Postitatud: 18 Okt 2005, 21:52
Postitas elmut
ankruid oleks vaja akende kinnituseks ja siis tellis voodri ankurduseks plokk seina külge, nii et peno ja õhuvahe ja tellis

Postitatud: 18 Okt 2005, 22:00
Postitas Hiid
mina kasutaks mõlemal puhul naelu. :roll:

Postitatud: 19 Okt 2005, 21:40
Postitas elmut
no hästi aga narva ploki sees püsib jah nael hästi ,aga fibost kukub ta ju välja, nii palju kui ma teinud olen ,nats liigub ja nael lahti, äkki siis ikkagi need tüüblid või kuidas, sest vana osa on narva plokk ja peksa naelu palju tahad kinni ,aga fiboga pole eriti veel kursis.

Postitatud: 20 Okt 2005, 15:40
Postitas Hiid
elmut kirjutas:no hästi aga narva ploki sees püsib jah nael hästi ,aga fibost kukub ta ju välja, nii palju kui ma teinud olen ,nats liigub ja nael lahti, äkki siis ikkagi need tüüblid või kuidas, sest vana osa on narva plokk ja peksa naelu palju tahad kinni ,aga fiboga pole eriti veel kursis.
Ikka naelaga.
Ära üle peksa. Viimane löök jäta löömata :idea:
Kahe nädala pärast on juba need naelad kenasti kinni, nii et ei kuku enam kuhugile. :wink:
iseasi, kaua nad seal üldse vastu peavad, kuni päris ära roostetavad.
Vanad eestlased kastsid muuseas naelad kõigepealt kuse sisse, enne kui tuhaploki sisse lõid. :lol:

Postitatud: 20 Okt 2005, 20:41
Postitas elmut
tänud sulle ,sain jälle suts targemaks, eks see ehitus paras peavalu on ,aga ehk saan hakkama, aga äkki tead öelda kuidas õieti siduda plokk+peno 100+ õhuvahe ja siis tecra tellis 85, nii et fassaad kenasti küljes seisaks ,et naabrimees ei kiunuks et kivid tema aeda kukuvad, millega neid peaks ankurdama ja kui tihedalt?

Postitatud: 20 Okt 2005, 22:26
Postitas Hiid
elmut kirjutas:tänud sulle ,sain jälle suts targemaks, eks see ehitus paras peavalu on ,aga ehk saan hakkama, aga äkki tead öelda kuidas õieti siduda plokk+peno 100+ õhuvahe ja siis tecra tellis 85, nii et fassaad kenasti küljes seisaks ,et naabrimees ei kiunuks et kivid tema aeda kukuvad, millega neid peaks ankurdama ja kui tihedalt?
Üle mingi 5 rea vist pannakse.
Maru hea on tsinklint, mida kasutavad ventilatsioonimehed torude riputamiseks. Sellest lõikad parajad jupid. Ühe otsa fibo külge ja teise vuugivahele.
Ega mu juttu ei tasu 100% tõsiselt võtta. Ma pajatan sellest, kuidas ma olen kuulnud ja ise teeks. See ei pruugi olla absoluutne tõde :wink:

Postitatud: 21 Okt 2005, 17:50
Postitas erks
Pikad kruvid (kipsi harv keere) 90--120 peavad väga hästi.Ei tohi üle keerata.

Postitatud: 21 Okt 2005, 23:07
Postitas elmut
aga nii see käibki ,et grammike siit ja grammike sealt, ja nii need teadmised kogunevadki, aga see tsink lint tuleb vist ikka peno alla ,vastu seina panna, no läbi peno ja tegelikult päris võimalik lahendus ja peaks hoidma küll ja ei tohiks ka mädaneda ,aga pikad kruvid? no see peaks olema siis oma 30 cm pikk et ulatuks läbi peno seina ja tellise vahele ka, suts eba reaalne vist sellised kruvid, aga igaljuhul tänu teile et viitsisite vaeva näha

Postitatud: 22 Okt 2005, 03:33
Postitas Hiid
erks kirjutas:Pikad kruvid (kipsi harv keere) 90--120 peavad väga hästi.Ei tohi üle keerata.
Kipsi kruve ma omale küll ei kasutaks....
Selle läbimõõt on ju mingi 1mm. :shock:

Postitatud: 22 Okt 2005, 19:06
Postitas restauraator
See nn.tsingilindil on ju ainult galvaaniline kate.Sisetingimustes küll roostetama ei hakka.Parema tulemuse annaks ikka pehme kuumtsingitud terastraat.Hea on ka penot paigaldada.Ainult,kui te pole märganud neid traatankruid fibo ladumisel vuukidesse paigaldada siis on ehk nati nuputamist igatahes.

Postitatud: 26 Okt 2005, 00:11
Postitas Imre
Tegelikult olemas spetsiaalsed fibo ploki kruvid,tähik otsaga,neid tasub küsida essve kauplusest Tallinnast paavli tänavalt.Sai kinnitatud nii prussikingad kui ka maja karp nendega.

Postitatud: 26 Dets 2005, 21:15
Postitas Teoreetik
Tegelikult on vuukide vahel segu leeliseline ja kõik, mis ei ole roostevaba, hakkab suht. kiiresti roostetama. Ka tsingitud traadid. Läbiroostetamise aeg on lihtsalt erinev. Olen kuulnud, et näit. Soomes on fassaadi kinnitamiseks kohustuslik kasutada ainult roostevabasid materjale. Ja on olemas eraldi kõva roostevaba traat - fassaadil ju oluline ka see, et sein mitte ainult väljapoole ei kukuks vaid ka see, et sissepoole õhuvahe alles jääks. Mida kõrgemad seinad, seda suurem oht, et temperatuuri kõikumisega kuskilt midagi järele annab.
Lihtne lahendus oleks olnud (tagantjärele meeldib meile kõigile tark olla !) koheselt Fibot ladudes 4 mm kõva roostevaba (latis, mitte rullis) traat seina laduda arvestusega, et vähemalt 5 cm traadi otsa oleks ka fassaadikivi vahele võimalik ära keerata. Peno peab Fibost väljaulatuva traadi otsa lükkama ja hea oleks see ka veel lukustusseibiga (või eraldi isolatsiooni tüübliga) kinnitada. Traatide tihedus 5-8 tk/m2 sõltuvalt maja kõrgusest ja muudest tingimustest (nagu kui tuuline koht, kui avatud päikesele (temp. kõikumised) jne.)
Kokkuvõte: see mis ma kirjutasin on teooria - ventilatsioonilint tegelikkus.

Postitatud: 25 Apr 2006, 20:58
Postitas andy
aga kui peno paned penotüüblitega siis võib ka paraja pikkusega roostevaba traadid siduda penotüüblite külge ning siis omakorda terca kivide vuukidesse!

Postitatud: 24 Apr 2007, 23:54
Postitas vaatleja
Kuna ise kavatsen sel nädalal plokiladumisega yhele poole saada ja neid roostevabu traadijuppe sai löigatud u. 3 rulli maja peale (0,3 ja 0,4), siis lisaksin omalt poolt ka seda, et kui te kunagi jöuate kivivoodri ladumiseni siis oleks öhkvahesse jääva traadijupi osas tark teha ka jönks (nagu s täht) allapoole, sest see maandab ka ohu, et vesi (näit.kondensaadi kujul) enne välja ventileerimist, ei satuks soojustusse .
Köikvöimalike kruvide ja lintidega oleks see vist ysnagi vöimatu protseduur.