Ehitusfoorum

Küsimus järgmine, et kas on keegi kokkupuutunud ka päikeseenergia kasutamisega?
Tahaks kasutada siis alternatiivset ja autonoomset süsteemi ahjuküttele... tahaks ikka ntx nädalaks kodust ära minna, aga kes talvel siis maja soojana hoiab? Õhksoojuspump ei ole minule alternatiiviks... Olen ka pelletküttekaminale mõelnud, kuid kahte korrust u 300 m3 sellega jällegi ei küta, sel juhul oleks vaja juba keskküttekatel muretseda ja siis ehitada ka eraldi katlamaja selle jaoks..
Mõtteid on olnud erinevaid ja samas on ka mitmeid erinevaid lahendusi olemas... Niipalju kui olen ringi vaadanud, siis aina segasemaks asi läheb. Esialgu mõtlesin, et kasutaks päikeseenergiat alternatiivina ja autonoomsuse saavutamiseks maja kütteks. Kas on võimalik kasutada tarbevee soojendamiseks mõeldud boilerit hoopis keskkütte vee soojendamiseks? Samas teades seda, et päikeseenergiat on võimalik meie kliimas kasutada märtsist oktoobrini, siis kas peaks äkki lisama päikesepaneelidele veel ka tuulegeneraatori? Samas kui juba kasutada alternatiivi, siis ehk peaks lisama akud ja kasutama ntx maja valgustust kah selle pealt?

On kellelgi sellelaadseid kokkupuuteid?

Maal naabrimees - tegeleb igapäevaselt riigiasutuse juhatuses, finantspoolel - tema arvutuste kohaselt, ei tasu päiksepaneelid end ära. Tahtis endale panna kuid loobus - maasoojuspump oli tal juba olemas.
Ehk ajutise lahendusena kütmiseks, ikkagi el. radikad kui õhksoojuspump ei sobi.

Tuulegeneraator on rohkem hobindus kui rahasäästmine(kui just olemasolev tuulik õuel ei seisa - seljuhul genekas külge ja bimetalltermostaadiga el.radikad sappa - neid voolukõikumine ei sega)

Põhimõtteliselt siis mõtlesin enamjaolt suuna välja, et tuuleenergia jätaks esialgu sinnapaika kus see on ja las see jääb otsus oli siis miskit sellist.

Minupärast võib edasist arutelu seal jätkata!

mg3 kirjutas:
Tuulegeneraator on rohkem hobindus kui rahasäästmine(kui just olemasolev tuulik õuel ei seisa - seljuhul genekas külge ja bimetalltermostaadiga el.radikad sappa - neid voolukõikumine ei sega)

Tere

Kas sa mg3 selgitaks mis radikad need on. Ma ei ole nö. elektris väga kodus, alles õpin hiljem. Mul on palan tulevikus mingi genekas püsti panna ja selle eesmärk oleks ühes abiruumis ( just radikas seina panna).

Tänud ...

Tavalised poes müüdavad el.radiaatorid. Kui genekast tulev pinge, ei ületa 230V siis allapoole pinge, radiaatori tegevust ei sega - lihtsalt vähem võimsust saad kätte. Tuuliku all, pidasin korralikku tuulikut silmas.
Hobikorras tehtud tiivikud, millele on traktori genekas sappa lükatud ja istuvad, kuskil kuuse otsas, nende võimsus on piisav vaid säästuvalgustuseks - akulaadija koos akudega vahele ja saab kuskil metsasopis, tsivilisatsioonirõõme nautida. Sooja tahad siis tuleb tuli pliidi alla teha.

Traktorigenekas ja isetehtud tiivik on siiski pädevad asjad, tuttaval on juba probleeme, et tuulik toodab liiga palju elektrit, ta ei jõua ära tarbida... EE asjapulgad saatsid pikalt tagasimüügi võimaluste kohta.
Samuti on uuritud - need hiina valmisgenekad on lahjad ja kallid ning pilusilmad ei tea tsentreerimisest midagi. Kuid istehtutel on samuti tsentreerimine põhiprobleem

Kalvis kirjutas:Traktorigenekas ja isetehtud tiivik on siiski pädevad asjad, tuttaval on juba probleeme, et tuulik toodab liiga palju elektrit, ta ei jõua ära tarbida...

mis see isetehtud asi tuttaval maksma läks?

äkki oleks viisakas lahendus näiteks mõni tulikivi ahi kus el. küttekehad sees...?

mõni kuu saaks ilma puukuuris käimata üle elatud, ja kui septembris palav, teed akna lahti..

Minu andmetel ei maksnud ta suurt midagi. Geneka sai romulast (kellegi kuurinurgas vedelevalt vanalt autolt), vaid auto rattalaagri tiiviku kinnitamiseks ostis poest (kasutas auto esiratta püstakut). Mingi tonni oli visanud ka külakeevitajale, kes raudtorudest masti (ja muu) kokku keevitas. Tiivikud tegi ise - raudlatt+pleksiklaas fööniga kumeraks. Ma ei tea palju ta maksis pingekontrolli relee eest, see lükkab küttekehad taha, kui pinge akudel läheb üle ja tarbijad välja (tagasi EE võrku) kui alla. Lisaks oli tal mingi firma äravisatud UPS, millega saab 230 V. Kogu juhtautomaatika on väga lihtne ja triviaalne. Ainus kus vandesõnu kuuleb on nadid akud - need telekomifirmade vanad utiliseerimisele läinud akupargid ei pea kaua vasta. Seni on ainus teadaolevalt ostetud element rattalaager, kõik muu on kellegil tasuta üle jäänud.

muidugi tasuks pöörduda firmade pooe kes asjaga ise tegelevad

google ja 'PV elekter'

Futuren on Eestis üht-teist teinud.


kuid paneeld näivad maksvat Eestis üle 100 krooni Wp.
paar tootjat on täna välja hõiganud omahinna 1 USD/Wp
Nanosolar ärples , et on võimeline tootma paarkümmend US senti Wp. tänavu pole temalt enam uusi uudiseid (enne tuli ikka pea iga kuu midagi..)

PV eklektri turg näib kasvavat maailmas kõige kiiremini..
kui too paneelivati maksumus tõesti turul alla dollari juba läheb, siis võib see kaasa tuua muuhulgas 230V elektri kadumise kodumajapidamisest (milleks ilmaasjata inverteritesse raha plekkida)
Enamus tarviteid alandab pinge toiteplokis nagunii madalaks tagasi.

Ehk siis üleminekuajal on elamutes äkki vaja paralleelselt 230 ja näit 12 või 24 V võrke?

Kalvis kirjutas:Minu andmetel ei maksnud ta suurt midagi. Geneka sai romulast (kellegi kuurinurgas vedelevalt vanalt autolt), vaid auto rattalaagri tiiviku kinnitamiseks ostis poest (kasutas auto esiratta püstakut). Mingi tonni oli visanud ka külakeevitajale, kes raudtorudest masti (ja muu) kokku keevitas. Tiivikud tegi ise - raudlatt+pleksiklaas fööniga kumeraks. Ma ei tea palju ta maksis pingekontrolli relee eest, see lükkab küttekehad taha, kui pinge akudel läheb üle ja tarbijad välja (tagasi EE võrku) kui alla. Lisaks oli tal mingi firma äravisatud UPS, millega saab 230 V. Kogu juhtautomaatika on väga lihtne ja triviaalne. Ainus kus vandesõnu kuuleb on nadid akud - need telekomifirmade vanad utiliseerimisele läinud akupargid ei pea kaua vasta. Seni on ainus teadaolevalt ostetud element rattalaager, kõik muu on kellegil tasuta üle jäänud.

Eile vestlesin ühe lahtise peaga ja juba aastakümneid elektroonikas-mehaanikas kodus oleva meistrimehega (kodumasinate remontija jms.) ta soovitas soojalt ülekandeks kasutada pesumasina kiilrigh ülekannet. Sa kalvis kusagil soovitasid et odavaim ja väiksema ülekande takistusega on jalgratta ülekanne vms. Ta julges väita, et just kiilrihm ülekanne on väiksema takistusega.

Pealegi saab pesumasina sellised jupid küll kusagilt tasuta kätte, neid vistakse minema - utiliseeritakse ka metalli kokkuostu kohtades vms.

Lisaks on pesumasinal hea ülekanne suhtarv + lihtne kinnitada ehitada oma garaažis karkasse ja muud seonduva.

Kurb on see, et enamus iseehitajaid kes mingi töötava asja on juba teinud, ei oska ei viitsi või ei tea, et vajadus oleks teha joonistest pildid ja siis töös olevast värgist ja see netti üles panna. Googlega kahjuks eriti ei leia asju - olen aastaid tagais otsinud ja enamus lehti leidsin väga spetsiifilistel lehtedelt vaid LINKIDE kaudu. Kokku sain oma poolsada kodukat, kus oli erinevaid skeeme ja pilte alates kuidas leida - teha genekat + siis tiiviku labad ja asjad (puust, plasttorust jms.).

Eks osade ja vidinate kogumine võtab ka oma jagu aega + siis nö. hobikorras kokku panek ja tööle saamine.

Aga jutt käib eelkõige ISEEHITAMISE teel genekatest, mida saab panna ka enda kasuks tööle (mitte vaid nö. mingi pirnike kuuri laes põlema). Firmade soovitused jms. ei ole kohased, me räägime asjadest kus tõenäoliselt on inimestel EE sees aga mõtlevad mingile lisatoitele jms. asjadele.

Kes tahab aga suvila mingit tuulegenekat millega telekat vaadata jms. see ostku USA-st KIT komplet ,endi saab Ebays vahel isegi alla 1000 USD kätte! Need on väga poulaarsed ja töökindlad asjad. W jah suurt ei ole aga palju need telekas, raadio, pirnike ikka tarbivad!

Edu putiotajatele ja arendajatele. Tehke oma projektidest ja saavutustest ka pilte ja näidake teistele, see võib mõnda julgustada, et näed Kükametsa Jaan sia tehtud, ma siis ei saa vai?

Ülekande osas võib sul õigus olla, kuid ma vaidlesin ühe teise mehhaanikuga, kes just väitis vastupidi. Veidi mehhaanikaarvutustega kokku puutunud siis minu jaoks on nad pea samad, kuid mul puudub ses osas praktika. Kuid olgu siis tema põhiargument - kiilrihm vajab mittelibisemiks pingutatust, selleks on vaja pingutamist, mis poob laagreid ja põhjustab kadu. Ketil on hambad ja töötab ka lõdva ketiga.

Muidu iseehitajate foorumites olid ka kõik ülekanded kiilrihmaga...

Julgen arvata, et kettülekande puhul mõjub laagritele enam vähem sama koormus kui kiilrihmülekande puhul.
Vedavas harus on ju kett ka pingul.

E.V.

vedavas harus on jah kett ka pingul, aga kiilrihmülekandes peavad mõlemad harud juba enne vedamist pingul olema, et rihm üldse vedama (mitte libisema) hakkaks.

ketti aga on vaja õlitada, rihma parem aga mitte õlitada...

Teema üsna vana juba, aga siiski.

Omal on olemas kogemus nii rihma, kui ka ketiga.

Kett tahtis saada kord kuus määret ilma katteta. Keti hädaks oli kõrin mis muidu hääletult töötava tuuliku kuuldavaks tegi. Müra ei olnud loomulikult üüratu kolin ja kui tuulisem oli, siis tuul summutas sellegi, aga hääl oli sees. Mitte häiriv minujaoks muidugi sest see surin tähendas voolu

Rihmal oli kaks häda. Kui oli piisavalt pingul, siis oli 3m/s tuulega käivitume lootusetu. Kui rihm oli piisavalt lõdva, ei saanud sealt üle 50W, kätte sest läks libisema. Sammuti oli vihma ligipääs rihmale hädaks, mis oleks katet vajanud, aga see oli juba oma laiskus. Rihmaks kasutasin pesumasinast pärit mitmik kiilrihma ja sealtsamast saadud rihmarattaid.

Katet ei teinud kummalegi, sest sain gene mis töötab ka ilma ülekandeta.

Ei ole katsetanud hammasrihma ja tavalist kiilrihma. Arvan, et antud olukorras oleks piisavavaruga hammasrihm kõige kindlam ja vaiksem.

Näh pealkiri päikeseenergia aga räägite tuule omast. Aga kas keegi on või viitsib katsetada üks Jaan Tatikas kirjutas et aitab paneeli efektiivsust kasvatada kui panna paneeli ette luubid või siis nii suur luup et katab tervet paneeli.

Teema on korralikult põõsas jah omadega.

Luup kindlasti efektiivsust ei tõsta. Luup saab tõsta võimsust paneeli ruudu kohta juhul kui ta on suurem kui paneel ise. Iga takistus on efektiivsuse vähenemine ja lääts on lisa takistus.

fresnel lens https://www.google.ee/search?q=fresnel+ ... sgajwYDgCw on asi mida tasub selliseks otstarbeks uurida, aga suurema paneeli ehitamine on vast odavam kui läätsetamine.

Läätse tasuks sellisel juhul mõelda, kui päikest kasutada näiteks stirling mootori käitamiseks. Sellisel juhul on vaja ühes punktis suurt temperatuuri. Teisalt tähendab see üsna täpset päikese jälgimist.

Läätse asemel võib kasutada peegleid. Aga peab jälgima, et paneeli liiga kuumaks ei küta.

Nojah kui on ilus päikesepaisteline ilm ja paneel töötab maksimumvõimsusega siis pole läätsel mõtet aga kui on pilves ilma päikeseta siis vist ka eriti mõtet pole.

Luup ette kirjutas:Nojah kui on ilus päikesepaisteline ilm ja paneel töötab maksimumvõimsusega siis pole läätsel mõtet aga kui on pilves ilma päikeseta siis vist ka eriti mõtet pole.

Paneelide nimivõimsus on antud kiirgusintensiivsuse 1000 W/m2 korral ja seda 30 (?) C juures. Elemendid kannatavad ilmselt rohkemgi. See 1000 W ruudule on ekvaatoril merepinnal keskpäeval ilusa ilmaga. (huvitav, kas kõrgel Alpides saab näiteks enam kätte?

"Luupe" ehk läätsesid kasutatakse selleks, et ei peaks kallist PV elementi nii palju valmistama, et sellega kogu paneeli pinda katta. Teine variant on nõguspeeglid.
Arvatavasti on mõtet seda kasutada siis, kui käigus on iseäranis suure kasuteguriga elemendid, mis on väga kallid toota.

Samas miskid hispaania jorsid panid tavapaneelidele kahele poole veel õige nurga alla tavalised lamepeeglid ja saavutasid sellega väljundvõimsuse kasvu. Kogu see krempel on neil kaheteljelise suunaja peale monteeritud paneelide küljes ja seega peeglite nurk päikese suhtes alati õige. Tuulekoormus muidugi kasvas.

PV elementide odavnemine toob varem või hiljem kaasa olukorra, kus üha suurema osakaalu saavutab muude materjalide maksumus - klaas, alumiinium, kaablid, kinnituskonstruktsioon.
Vask ja alumiinium ei odavne, pigem kallinevad. Seega värgi edasiseks odavnemiseks peab paranema elementide kasutegur, et hoida kokku metalli arvelt.

http://www.xn--pikesepaneelid-5hb.ee/ep ... -48v-.html
Sellel tuleks siis ruudu peale väljundwatte mingi 161.

Kui nüüd rääkida PV paneelidest, siis laiatarbe omadele ei tasu panna ühtegi peeglit ega muud temperatuuri tõstvat asja. Kasutegur langeb ja eluiga lüheneb. Kehva ilmaga saab muidugi rohkem kätte, kuid eeldab, et paneel ei kuumeneks liialt hetkel mi päike paistma kukub. Ilmselt peaks mingi kontroller mis suunajaid juhib ka sellega tegelema, et valguse intensiivsuse tõusul suunajad maha keerama.
PV paneelidel on üks suur mure kuumenemine. Nad ise on tumedad ja kinnises kestas ning peavad olema laus päikese käes ja kui nüüd neid veel millekagi praarida siis neil pikka pidu ei ole. Paljudel tootjatel garantii katkeb kui tuvastatakse selline tegevus.

Paremini sobivad sellised suunajad ja peeglid ja läätsed kütte paneelidele. Siis peab ka kohe vendi võimsust tõstma kui vähegi marum päike on. Paneeli ise tegijad soovitavad seada õhkkütte paneelidel siseneva ja väljuva temperatuuri vaheks 2C* siis on kasutegur piisav. Kui nüüd samale paneelile panna suunajad, siis tootlikus küll suureneb tänu suuremale energia hulgale, aga kasutegur kui selline langeb. Sooja kaod suurenevad tembi tõusul.

Nojaa ütleme et saan selle 1000 W/m2 kätte aga huvitav palju see luumenites teeb.

Päikesepaiste kirjutas:huvitav palju see luumenites teeb.

Ei saa aru miks päikese valgusvoog antud juhul asjasse puutub.

Ma küll ei tea sest asjast aga tean et tehisvalgust mõõdetakse luksmeetriga luumenites et kas päikesevalgusest on ka võimalik selle aparaadiga mingeid näite saada.

Päikesepaiste kirjutas:tehisvalgust mõõdetakse luksmeetriga luumenites

Luksmeetriga mõõdetakse pigem ikka lukse st. luumeneid ruutmeetri kohta. Pane aga andur päikese kätte ja mõõda terviseks.