Ehitusfoorum

Mõistus otsas- imbeväljakust ei ole vist mõtet rääkidagi. See asi hakkaks mul tagurpidi tõõle. Puhas savimaa. Käimla tuleb niikuinii kuivkäimla. Selle jõuab korra aastas välja ka vedada. Hullem on majapidamisveega. Pesemas tahaks ikka iga päev käiia. Kui teen septiku teise tünni oma 2m3, siis saab ta õige ruttu täis. Tekkis korra mõte et pumpaks vahepeal kraavi aga kas see kraav mitte pikapeale haisema ei hakka? Ja kus see pump siis olema peaks? Talvel külmuks ju torud niikuinii ära. Pidev paakauto tellimine läheb vist hirmus kalliks. Kas kellelgi on häid lahendusi ja kogemusi?

Tere
Kas tegemist on ümberringi ainuüksi savipinnasega.
Üks võimalus panna maja juurde üks väiksem septik ning eemale kraavi juurde teha järgmine pakka kus imbub ajapikku minema. Kui kõrgused ei klapi saab kasutada ülepumpla süsteemi.

Edu

Kraavi pumbata ei tohi, see on lubamatu.
Imbväljaku saab edukalt savimaasse teha, lihtsalt kraavid kaevatakse laiemad ning pikemad ja täidetaks rohkem vett läbilaskva materjaliga. (ka savi imab vett, lihtsalt oluliselt aeglasemalt).
Kui kraav on lähedal siis on isegi lubatud kasutada läbi filterkihi vee sinna juhtimist. Lihtsalt vaja õige paksusega filterkiht koos abitorudega teha ning võid kraavi vett immutada.

Kardan küll et ümberringi savimaa puha. Kaevasin sügisel kokkuvajunud kuivenduskraavi lahti. Maja asukohast kuni maantekraavini- oma 70 meetrit. Jube töö oli -puha savi. Iga labidatäis lükka jalaga labidaküljest lahti. Ise munadeni kraavis. Jalg hakkas juba käima nagu ''karatekal'' Aga valmis ma selle kraaviga sain. Usun et isegi kopp oleks seal hädas olnud. Esialgu küll kitsas, eks ta hakkab sisse vajuma, aga usun et lihtsam on süvandada kui kohe laiem kraav kaevata.
Kuidas see ülepumba süsteem toimib? See jutt, et savi siiski vett imab. pani küll mu kõrvad liikuma. Kui see jutt ka tõsi on, siis hakkab ehk juba mingi mõte kujunema. Otsest imbeväljakut ei ole võimalik teha, sest maa on teatud ajal pinnani vett täis ja septik täituks kohe pinnaveega. Kraavi laskmise mõte ei meeldi mulle endale ka ja isegi juhul kui ma teeksin seda läbi filtri, külmuks kogu see kupatus talvel ikkagi kinni. Seega kui teeks aga näiteks kolmanda kaevu, kuhu laseks vedeliku teisest kaevust ülepumpamise teel, nii et tagasivool puuduks. Ja sellele kolmandale kaevule teeks imbeväljaku. Ehk saaks siis isegi veega vetsu teha. Mis te sellest arvate? Ei ole ainult mingit aimu kuidas seda ülepumpamist teha. Pump peaks ju ikkagi asuma ruumis, milles temp. üle nulli. Kui suur peaks see imbeväljak olema ja kuidas seda täpsemalt savi sisse hea ehitada oleks. Ja kas savivedelik sellest ''rohkem vett läbilaskvast materjalist'' tagurpidi läbi ei imbu. Kuigi tundudb,et sedapidi ei peaks vesi voolama, sest kaevust ei ole ju veel kuhugile voolata ja sinna tuleb seda pidevalt juurde ka. Ja kui see mingil ajal natuke üle voolab ei ole ka suurem õnnetus. Valan ju praegudi kõik veed pangeda solgihunnikusse.

Imbväljak rajatakse allapoole külmumispiiri (et talvel töötaks, vaid suvel töötamiseks piisab vaid maapinnalähedusest). Seepärast rajatakse imbtoru alles 1,5 m sügavusele.
Kui sul on krunt lohus ja labidasügavusel tuleb vesi vastu siis võib tekkida probleem. Samuti, kui kraav külmub talvel läbinisti ära (see puudutas filterkihiga vee immutamist kraavi).
Tegelikult keskkonnaseadused ei lubagi imbväljakut rajada põhjavette (aka kui sul on vesi vastas ka suvel seal savi sees).
Muidu eesti keeles on ilmunud raamat, kus räägitakse pikalt koos arvutusvalemitega savi sisse rajamisest. Põhimõtteliselt asi lihtne - peale tulev solgi kogus peab väiksem olema savi imbvõimest (see on seal raamatus olemas). Teed arvutused läbi, saad teada, palju kraavi tuleb kaevata.
Teoreetiliselt imbub solk ka siis vette, kui maapind on vett täis, eeldusel, et septikus on veerõhk suurem kui pinnases (kui septik on kõrgemal kui imbtoru). Aka ühendatud anumate seadus.

mis selle raamatu pealkiri on?

Ma olen pealkirja ära unustanud, leidsin TTÜ lugemissaali riiulilt, kus olid kõik kanalisatsiooni raamatud. Millal mul aega on uuesti TTÜ-st läbi astuda, ei oska täna öelda. Kuid seal on see saadaval. (Kindlasti ka keskraamatukogus). Jutt oli seotud väikeste reoveepuhastitega, kuid eriliseks tegi see, et väikeelamute osas olid kõik mõõdud, kaugused majast ja sõltuvalt pinnasest immutustorude ja kraavide pikkused ära toodud. Võta vaid labidas ja kaeva ning paigalda. Lisaks veel muud kanalisatsiooni ehitusasjad

Tänan! Proovin ka raamatukogust otsida. Ehk on selline raamat ka Pärnu taamatukogus olemas. Kas orjenteeruvat väljalaskeaastat ei oska öelda?

Kuskil 2000 või veidi varasema ajal. Oli eesti kirjanik, kuid sisuks kasutas refereeringuid peamiselt soomlastelt. Nende seadmeid kiitmast ei väsinud.

Lahendus olemas. Teen biotiigi. Sellises saviaugus ei ole ka kulutusi geomembraanile. Ei ole muret ka külmumisega. Selle saab ka kombineerida suvise imbeväljakuga pinnase mullakihis. Kas keegi on teinud? Hea nõu kuluks ikka ära. Ja mis load ja uuringud sellega seoses kinni tuleb maksta?

Tere

Mõtlesin, et ei tee uut teemat, sest siin juba hulk asjakohast juttu olemas. Palun arvamusi. Räägin allpool maamajast, milles elab üks pere. Lähim naaber on kaugel.

Kui asju õigete nimedega nimetada, siis eraldub sanitaarsüsteemist kolme sorti jäätmeid: majapidamsvesi, kusi ja sitt. Kust ja sitta on peldikus võimalik ja mõistlik eraldada. Toetun sellele artiklile: http://www.roheline.ee/files/vesi/kkj103.pdf .

Majapidamisvesi, nn. hall vesi, ei tohiks olla eriliselt keskkonnaohtlik - sinna läheb seep, toidurasv, kõik see, mille inimene oma seljast maha peseb ja pesumasina vesi. Otseselt mürgine peaks olema ainult viimane, aga kui kaugele see väljalaskmiskohast jõuab? Mulle isiklikult tundub, et halli vee ära juhtimisel on peamine probleem mitte selle keskkonnaohtlikkus, vaid külmumise vältimine? Muidugi tuleb kolibakterit ka pesemise käigus inimese küljest lahti, aga kui sinna kraavi jooma ei minda ja see kaevust kaugemal on, siis ei tohiks olla probleemi?

Kuiv sitt ilma kuseta lõpetab kompostis elik sõnnikuhoidlas. Tore oleks, kui ilma paberita.

Kusega on kõige keerulisem. Artikkel räägib kuse kogumisest ja ohutust põllumajanduses kasutamisest pärast 6 kuud laagerdamist. Üks indiviid toodab kollast ollust koos minimaalse loputusveega 0,75 m3 aastas. Järelikult, kui suunata kusi poole aasta jooksul ühte ja teise poole aasta jooksul teise paaki, siis võiks enne suunamist vanema paagi kuhugi põllu peale või pillirootiiki tühjaks pumbata? Haiseb, mis ta haiseb, ega ta üle mõne päeva ikka ei haise....?

Kui see kõik õige on, siis milleks kulutada tuhandeid eurosid septiku peale?

Ajad asja keeruliseks, biopuhastis pistavad bakterid nahka kuse, sita ja hallvee. Septikus settib sitt põhja ja jõuab lõpuks paakautoga ikka solgijaama. Kusele ja hallveele teevad lõpu biopuhastis bakterid ja imbväljakul taimed. Kui biopuhastis on protsess OK siis haisu pole.

Mida sa antud juhul biopuhasti all mõistad?

Küsimus on selles, kas septikule kuluvaid €€€ pole ülaltoodu valguses mõtet millelegi mõistlikumale kasutada? Teeks paagi ainult kuse jaoks? Kas kust peaks pool aastat hoidma enne põllule kallamist, on muidugi küsitav. Võib-olla võib kohe laiali pumbata, kui täis saab. Sõnnikut toodab üks inimene väidetavalt 50 liitrit aastas, nii et see pole just eriline vaev komposteerida.

heldur kirjutas:... Räägin allpool maamajast, milles elab üks pere...

heldur kirjutas:... Sõnnikut toodab üks inimene väidetavalt 50 liitrit aastas, nii et see pole just eriline vaev komposteerida.

Pere koosneb teatavasti alates kahest inimesest ja kui neid on kui rohkem ning siis, kui nimetada asju õigete nimedega, on selle pasa kogus nii teoreetiliselt kui ka reaalselt kordades suurem 50-st liitrist.
Vastuseks sinu küsimusele, kas septikule kuluvaid €€€ pole ülaltoodu valguses mõtet millelegi mõistlikumale kasutada, olen kuulnud, et kui tunduvalt vähendada söömist, pidi ka pasa tootmine märgatavalt vähenema + rahakotis tuntav €€€ kokkuhoid söögi ja tagumiku pühkimiseks kuluva paberi arvelt ning kokkuhoitud raha arvelt võid varsti lasta sinna kaevata trassi ning ühendada lähima asula tsentraalse kanalisatsiooniga. Muidugi ei pruugi need kuulujutud ei pruugi tõele vastata!

Kui rahast kahju, käi põõsa all asjal, kunagi tundsin inimest, kes sedasi elaski. Ta peaaegu vahele jäädes väitis, et junni põõsa alla tegi koer, selle peale valvemutt hakkas naerma ja ütles "imelik koer, kes ajalehte tagumiku pühkimiseks kasutab"
Kui rahast kahju, võid üritada odavamalt imbväljakut ja septikut ise ehitada, kõik õpetused on siin foorumis olemas.

Aitäh, Urmas, aga ma oskan ka 50 korrutada nii mitmega, kui mul peres inimesi on.

Ma kirjutasin selle jutu siia seepärast, et mulle on arusaamatu, miks on mõned inimesed pähe võtnud, et kõik jäätveed peavad üheskoos septikusse minema. Seda põõsa alla kükitamist tuleb üsna tihti ette ja nimeks on sellel kuivkäimla. Ega putka, mille põhjas on auk, kuhu kõik kokku jookseb, pole ju põhimõtteliselt väga erinev põõsa alla kükitamisest. Tundub aga, et eri jäätmete eraldi käitlemine võib olla tõsiseltvõetav alternatiiv septiku rajamisele, millega võivad kaasneda kõikvõimalikud siin foorumis kirjeldatud probleemid.

Omale võid eraldi teha, kuid kõige odavam, lihtsam ja mugavam on ikkagi ühe septiku rajamine, sest bioloogiline ollus pistab nahka ühtemoodi kõik kolm mainitud fekaali.
Sa pole veepuhastusjaamas töötanud, seal on bärast biopuhastit justkui sulaselge puhas vesi väljundis, kõige naljakam, lapsed käisid selles puhastatud vees mullivanni võtmas ja ujumas, sest hea soe vesi oli.

Kõik mainitud asjad pistetakse niiehknaa nahka, ükskõik kuhu nad voolavad. Septiku suur eelis on selle kompaktsus, mis on tiheasustusega alal hädavajalik. Ma ei taha väita, et septik ei tööta (ilmselgelt töötab), ma väidan ainult, et maal saab ka teisiti. Ja et nii puhtuse kui ökoloogia seisukohalt ei ole siis ka häda midagi.