Ehitusfoorum

Betoonpõrandale on "knauf flexkleberiga" liimitud erikõvast kipsist ribad kahes kihis mille 5cm vahedesse on kinnitatud põrandakütte toru. Millega oleks kõige õigem need vahed koos toruga ära täita(täis valada). Pealmised kipsiribad on ideaalselt loodis ja ühes tasapinnas. Kas viõib ka mõnedes torudevahedest kipsiribad ära jätta ja täita kuni 1meetri laiuseid vahesid mis jäävad ühes tasapinnas olevate kipsiribade vahele või siis peab mingit muud segu kasutama kui 5cm vahede puhul ja kui siis millist.
Ehk oskab keegi head nõu anda. Kuskil Warma lehel oli kirjas, et 50% mört + 50% liivapritsi liiv(sõelutud liiv siis) kas see peaks siis tähendama et tsementmört kus juba koostis 1 osa tsementi ja 3 osa liiva sinna siis lisan veel 4 osa liiva või mis mörti on mõeldud. Kuskilt leidsin et tuleb kasutada Knauf FE50 ja keegi soovitas uninaksi fiiberbetooni. KUS SIIS PEITUB TÕDE. Või milline neist tõdedest kasutusele võtta.

Mis sa sinna põrandakatteks tahad panna? Kui sa valama tahad ikkagi hakata, siis milleks nende kipsiribadega vaeva nägid?
Kui aga valada ei kavatse, siis ei peagi millegagi täitma. Pead kasutama vaid soojusjaotusplaati. See on torusoonega Al-plaat ja käib toru alla. Peale võid panna kahekordse põrandakipsi. Usun, et Uponori kodulehelt leiad vajaliku info isegi. leht oli vist www.uponor.ee

Aleks kirjutas:siis ei peagi millegagi täitma. Pead kasutama vaid soojusjaotusplaati. See on torusoonega Al-plaat ja käib toru alla.

Toru juba kinnitatud ja seda aä-plaati ei hakka enam kasutama. Peale tuleks laminaat

Tere.torude alla oleks ikka hea foolium panna.Ilma selleta suundub soojus ka allapoole,mis vähendab efektiivsust.Fooliumiga süsteemi korral pole valada vajagi.see siis 5cm vahede puhul.

Lähed suvalisse (hästivarustatud) ehitusmaterjalipoodi sellesse osakonda, kus müüakse põrandatasandussegusid. Vaatad pakendi tagaküljelt kasutusjuhendist, millised neist on ette nähtud täitmiseks kuni 50mm ja üle ning millised neist sobivad kasutamiseks põrandakütte korral. Vetonit, Uninaks, Mira, Atlas või milline firma iganes, valik on päris suur. Valid sobiva (firmanimi, hind) ja...voila!

ats kirjutas:Tere.torude alla oleks ikka hea foolium panna.Ilma selleta suundub soojus ka allapoole,mis vähendab efektiivsust.Fooliumiga süsteemi korral pole valada vajagi.see siis 5cm vahede puhul.

Palun seleta mulle ja kõigile teistele, kuidas ÕHUKE METALLIKIHT takistab sooja minekut allapoole?
Panen raudahjule fooliumi ümber ning enam ahi sooja ei anna?

Teinekülaline kirjutas:Vaatad pakendi tagaküljelt kasutusjuhendist, millised neist on ette nähtud täitmiseks kuni 50mm ja üle ning millised neist sobivad kasutamiseks põrandakütte korral. Vetonit, Uninaks, Mira, Atlas või milline firma iganes, valik on päris suur. Valid sobiva (firmanimi, hind) ja...voila!

((Kuskil Warma lehel oli kirjas, et 50% mört + 50% liivapritsi liiv(sõelutud liiv siis) kas see peaks siis tähendama et tsementmört kus juba koostis 1 osa tsementi ja 3 osa liiva sinna siis lisan veel 4 osa liiva või mis mörti on mõeldud. Kuskilt leidsin et tuleb kasutada Knauf FE50 ja keegi soovitas uninaksi fiiberbetooni. KUS SIIS PEITUB TÕDE.))
Miks soovitatakse "MINGILE MÖRDILE" lisada veel samapalju sõelutud liiva ja kas mingi erineva soojuspaisumise(kipsplaadi ja vahele valatud segu erinevused) tulemusel see kõik lagunema ei hakka. Pakenditel nende asjade kohta pole miskit kirjas ja üldiselt müüjad ei oska tihtipeale midagi tarka öelda vast mõni üksik ja see kindlasti ei ole sel päeval tööl.

Tõde on see, et ühest ainuõiget lahendust ei ole. Lepi sellega, et sarnaseid materjale toodavad mitmed eri tootjad, mõni veidi kvaliteetsem, teine veidi odavam. Kui keegi soovitab valmissegule veel liiva lisada, siis ilmselt nimetet segu antud otstarbeks lihtsalt liiga "kange" ja liiva lisamine muudab segu margi madalamaks ja ühiku odavamaks.

Rostfrei kirjutas:

ats kirjutas:Tere.torude alla oleks ikka hea foolium panna.Ilma selleta suundub soojus ka allapoole,mis vähendab efektiivsust.Fooliumiga süsteemi korral pole valada vajagi.see siis 5cm vahede puhul.

Palun seleta mulle ja kõigile teistele, kuidas ÕHUKE METALLIKIHT takistab sooja minekut allapoole?
Panen raudahjule fooliumi ümber ning enam ahi sooja ei anna?

Fooliumi paraku erineva paksusega olemas,naiteks trasside isolatsiooniks kasutatav ei meenuta kuidagi kommipaberit.Ja kui ta soojust tagasi ei kiirga,mis teda siis saunaseina pannakse? Ja raudahjude koha pealt -tahad sa väita ,et al.pulbriga värvitud ahi annab samapalju sooja välja kui must? Uuri mõne ahjumeistri käest.

Võta nüüd aeg maha ja mõtle, mis juttu sa suust välja ajad. Koolis ikka käisid? Metallide soojusjuhtivusest oled kuulnud? Mis on sinu arust foolium?
Õige vastus on õhukeseks venitatud allumiinium.
Sauna, eeskätt lavaruumi seinas ja soojusisolaator? Aurutõkkest oled kuulnud? Kile omadustest kuumas ruumis oled kuulnud?
Õige, foolium täidab leiliruumis aurutõkke eesmärki, soojust isoleerib vill.
Veetorudel soojutuseks kasutatavad koorikud sisaldavad eneses villa. Kui ei usu, siis lõhu mõni lahti.
Seda ma pole veel näinud,et kerid fooliumi ümber vee toru ja voila - torud enam ei jäätu
Ärme räägime värvist, räägime konkreetselt metalllehest, mille sa keerad ümber ahju ning selle metalllehe välimine pind peab sinu teooria järgi jääma külmaks.

Mul tehtud tavakipsiga jamingi fooliumi peale raha ei raisanud.

Seguks läks see, mida ehituspoe lao nurgast odavalt katkistes kottides sai - plaatimissegu, isetasanduv põrandasegu, lihtsalt põrandasegu, krohvisegu. Liivaga pooleks. Kui see jama ära kivistus, panin kõige odavama plaatimisseguga (vist oli Ceresiti CM11) veel terved kipsplaadid.
Toimib väga ilusti.

See fooliumi teema igalpool üleval
MInu 12 klassi füüsikaharidusega läheb see peegeldumise teema kyll vastuollu.

Saunas täidab asi aurutõkke funktsiooni. Villakoorikutel tuuletõkke ja aurutõkke funktsiooni ning hoiab koorikut koos.
Olen kuulnud ka, et mõned naljamehed sauna fooliumpaberit põrandaküttele alla pannud väitega, et hajutab soojust(selleks ikka alumiinium hajuti).

Keegi pädev inimene võiks kord mingid konkreetsed arvud välja tuua ja fooliumi soojust peegeldama panna

Pm on asi nagu termotekk autoapteegis, hoiab kinni tuule, auru, niiskuse.

Kuidas sellest aru ei saada et see fooliumi soojuspeegeldamise jutt betooni sees on lollus. Kuskil varem juba pakkusin, mähkige see kuradi foolium raudahju ümber ja siis käppige. peaks ju külm olema???

Seda pulli tahaks mina ka näha kuda foolium sooja kinni hoiab. Saunad, veetrassid minul näiteks akupaak kaetud villa ja fooliumiga. Ja see foolium ikka selleks, et õhk (mis on teadupärast küllaltki hea soojusjuht) on soojustusvilla kiudude vahel sealt lihtsalt nn. katlaruumi ei läheks. Nende trasside soojustamisega sama nali- sellest siis võib-olla ongi mõnel mehel tekkinud arusaam- foolium hoiab sooja. Tegelikult hoiab ta tõesti seda konkreetse objekti soojustust ainult välismõjude eest ehk siis saunas niiskuse eest.
Võib-olla mingisugune olematu % on ka fooliumil nn. soojuskiirguse peegeldamisel, kuid kuskilt mingid konkreetsed andmed ei ole küll silma hakanud. Muidugi ei ole spetsiaalselt otsinud ka.

Kui arvutasin õieti, siis peaks 0.1mm alumiiniumi U-arv olema 5,9 W/m2K.
Veeauru pidavus on samas 1.4e+05 m2hPa/g niiet aurutõkkeks on ta küll hea valik

Tehke nii,sauna ahju kõrval olevale seinale pange foolium.Kütke sauna ahi kuumaks ja katsuge fooliumit.Kui on proovitud,siis andge siin teistelegi teada.Milleks niisama vaielda

AL-soojusjaotusplaati pole mõtet betooni sisse matta, kuna betoon juhib isegi hästi soojust. Kui aga vahesid täis valada ei plaani, siis tuleks see paigaldada - nii soojeneb suurem pind põranda all. Õhk on päris hea soojusisolaator, samamoodi plasttoru ning ega see soe sealt väga hea meelega tahagi torust välja pääseda.

Betooni alla pole küll mõtet alumiiniumi panna, kui sooja levikut alla poole ja külma altpoolt tulekut vaja takistada siis ikka soojusisolaatorit vaja, milleks siis betooni all on nn peno kõige parem. Kui tegemist 1 ja teise korruse vahelise põrandaga siis betoon põrandasse kõik ka penot ei pane. Kui aga tegemist puit põrandaga siis pannakse küll alumiinium alla, aga ma arvan, et see rohkem siis soojuskiirguse/infrapunakiirguse peegeldamiseks.

ats kirjutas:Tere.torude alla oleks ikka hea foolium panna.Ilma selleta suundub soojus ka allapoole,mis vähendab efektiivsust.Fooliumiga süsteemi korral pole valada vajagi.see siis 5cm vahede puhul.

Voh, oligi juba pikalt puudu selline abistav tekst fooliumi imepärastest omadustest.

Siin foorumis kolades olen hakanud aru saama, et kui teiste juttu ikka mõttega loed, siis võid siin kuradi palju targemaks saada. Ju vist olen ise ka selle fooliumiga põrandas raha raisanud kuid loodan, et kui tast seal suurt kasu pole,ega ta seal ehk asja hullemaks ka ei tee!

See fooliumi saaga saab vist alguse el.põrandakütte paigaldusjuhenditest. Kas el.põrandaküttega võib temp. nii suureks minna, et kile ei kannata segu alla panna?
Või on selle maaletoojad ise ka foolimu maaletoojad?

fooliumil on peegeldus täiesti olemas! põrandale seda muidugi panna ei saa sest kuidas siis torud õhku riputad. foolium ei tohi vastu torusid olla muidu lihtsalt soojeneb toruga koos ja juhib soojust edasi ja mis kõige hullem hakkab sojenenud fooljum ka soojust eemale peegeldama seda siis igas suunas. mis puudutab sauna seinas fooljumit siis see peab olema sauna voodrilauast vähemalt 2cm vahega , et ei soeneks koos laudadega ja oleks kiirte peegeldus ruumi. kui keegi ei tea kuidas fooljum kiiri peegeldab siis suunake kas või taskulambi valgusvoo fooljumile ja näete ise kuidas fooljumil on peegeldus olemas. fooliumeid kasutatakse ka valgustites, infrapunakiirgurites reflektoritena kiirte peegeldamiseks.

Jutt käib siiski fooliumist kohtades, mis jäävad kahe kihi - näiteks saepuruplaat/segu vahele, ehk siis kohtades, kus EI OLE õhuvahet.
Ehk see, et ma panen enne segu valamist sinna alla fooliumi, et see peegeldab sooja tagasi, on b*** s***t.

Rostfrei kirjutas:Jutt käib siiski fooliumist kohtades, mis jäävad kahe kihi - näiteks saepuruplaat/segu vahele, ehk siis kohtades, kus EI OLE õhuvahet.
Ehk see, et ma panen enne segu valamist sinna alla fooliumi, et see peegeldab sooja tagasi, on b*** s***t.

Ja mis vell kõige vahvam: mingi mördiga täidetud vahedes jõuab see vesipõrandakütte torust tulev soojus selle fooliumini, ok oletame et osa peegeldubki tagasi kuid kaa suurim fooliumi sõber ei saa eitada et betoon annab sellele hõbepaberile ika mingi soojuse edasi ja see omakorda edasi siis näiteks saepuruplaadile või millele iganes mis seal fooliumi all peidus on ja siis peaks ju see soojus seal fooliumi all lõksus olema ja ta enam tuppa ei saa kuna niikui hakkab tulema nii foolium ta kohe tagasi peegeldab.
Ja kui tõsiselt siis peegeldumine fooliumist annab tulemuse kui peegeldatakse tagasi hõredamasse keskkonda ja siis peakski see toru kuskil fooliumi kohal õhus kõlkuma(on vist piisavalt jabur)

juhuslik kokkusattumus...., tuli meelde , et täna ühel objektil üks ehitusmees rääkis oma tuttava majast kus siis tema tuttav oli ka kuidagi seda fooljumit seal põrandas kasutanud ja maja pidi olema kõik põrandaküttega, katlamajast pidi põrandaküttesse välja minema 70 kraadi ja tagasi pidi tulema 67 kraadi ja põrand pidi väga külm olema.